Raamatupidajatele olulised muudatused audiitortegevuse seaduses

Märt-Martin Arengu
Märt-Martin Arengu annab ülevaate muudatustest audiitortegevuse seaduses

Riigikogu võttis suve hakul vastu trobikonna audiitortegevuse seaduse muudatusi, millest 23 jõustus 1. juulil ning 155 alates 1. septembrist 2017.

Seadusemuudatustega viidi Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu auditi direktiiviga ja selle tulemusel muutub oluliselt nii audiitortegevuse järelevalve korraldus kui ka mitmed muud audiitorite tegevusega seonduvad regulatsioonid. Alljärgnevalt keskendume seadusemuudatuse nendele aspektidele, mis puudutavad raamatupidajaid ja ettevõtjaid.

Vähem avaliku huvi üksusi on hea kõigile

Kõige olulisemaks ja ühemõtteliselt positiivseks muutuseks kogu majandussektorile oli avaliku huvi üksuse (AHÜ) määratluse muutus, mis toob enam kui 150 juriidilisele isikule kaasa märkimisväärse halduskoormuse languse ja ebavajalike piirangute kadumise. Aastal 2010 leidis seadusandja, et organisatsioonide hulka, mille tegevuse vastu on avalikkusel kõrgendatud huvi, peaksid lisaks börsiettevõtetele ja finantsasutustele kuuluma ka kõik suuremad ettevõtted ning samuti kohalikud omavalitsused. AHÜ staatus kohustas neid looma täiendava sisemise kontrolliorgani, auditikomitee, mille tegevusega kaasnes märkimisväärne ressursikulu.

Ettevõtjate ja audiitorite eestvedamisel õnnestus seadusandjat veenda ülemääraseid piiranguid ja kohustusi vähendama ning alates 1. juulist on Eestis endise 200 asemel vaid umbes 30 AHÜ-d: kõik börsiettevõtted, krediidiasutused ja kindlustused.

Alles jäänud AHÜ-dele on seadusemuudatustest asjakohased mitmed Euroopa Liidu otsekohalduvast määrusest (EL 537/2014) tulenevad piirangud ja kohustused. Näiteks on märkimisväärselt piiratud lisateenuseid, mida AHÜ-le auditi teenust osutaval audiitorfirmal või temaga samasse võrgustikku kuuluval ühingul on lubatud AHÜ-le osutada. Samuti on ette nähtud, et audiitorfirma ei või üldjuhul ilma avaliku konkursita AHÜ-le järjestikku audiitorteenust osutada kauem kui 10 aastat ja mitte mingil juhul kauem kui 20 aastat (ehkki määrusest tulenevad ka mitmed üleminekusätted).

AHÜ-de auditikomiteedel tuleks end kurssi viia ka täiendava aruandluse nõuetega (AudS § 98 lg 3 ja 3’). Samuti jääb auditikomitee moodustamise kohustus kehtima suurematele riigi või kohaliku omavalitsuse enamusosalusega või valitseva mõjuga juriidilistele isikutele.

Auditi lepingu miinimumkestus kaks aastat

Kui seni on audiitori sõltumatust toetanud seaduse nõue, mille kohaselt auditi lepingu ülesütlemine on lubatud ainult mõjuval põhjusel (ning seejuures ei loeta mõjuvaks põhjuseks eriarvamusi audiitori kutsetegevuse osas), siis nüüd on seadusandja audiitori sõltumatust veelgi tugevdanud, kehtestades minimaalseks auditi lepingu kestuseks kaks aastat. Ehkki esmapilgul võib tunduda, et uuendusest võidavad peamiselt audiitorid, siis tegelikult on selles suur potentsiaal luua väärtust ka auditi tellijatele ja avalikkusele. Ettevõtjad peavad küll eeldatavalt rohkem energiat kulutama audiitori valikule, ent nagu enamik tõsiseltvõetavaid ettevõtjaid võib kinnitada, on pikaaegne koostöö ühe audiitoriga pigem siiski ettevõtja jaoks lihtsam ja ökonoomsem – igal järgmisel aastal on audiitor juba ettevõtte protsesside ja muu olulise infoga paremini kursis ning tema töö seetõttu kiirem ja efektiivsem.

Audiitori sõltumatust, ehkki piiravas mõttes, toetab ka keeld asuda tööle juriidilise isiku, kellele audiitor on iseseisvas otsustuspädevuses (s.t üldjuhul audiitori aruande allkirjastajana) kutseteenust osutanud, juhatuses või nõukogus ühe aasta jooksul (avaliku huvi üksuses kahe aasta jooksul) pärast aruande allkirjastamist.

Väikesed aktsiaseltsid auditi kohustusest priid

Auditi kohustuse määratlemisel parandas seadusandja ühe auditi direktiiviga vastuolus oleva näpuvea. Kuna auditi kohustus määratletakse teatavasti põhimõtte „vähemalt kaks kolmest” alusel (müügitulu, bilansimaht ja töötajate arv), siis töötajate arvu „olulisuse” määra vähendati 60 töötajalt 50-le.

Üllatuseks enamikule seaduse koostamisel osalenutele oli „riigikogu kuluaarides” tekkinud seadusemuudatus, mis arvas vähem kui kolme aktsionäridega aktsiaseltsid välja kohustusliku audiitorkontrolli subjektide hulgast. Kui varem oli audit kohustuslik kõigile aktsiaseltsidele sõltumata käibest, siis nüüdsest saavad ühe ja kahe aktsionäriga ühingud määrata oma auditi või ülevaatuse kohustuse sarnaselt osaühingutega vastavalt müügitulule, bilansimahule ja töötajate arvule – nn auditikohustuse kalkulaator on kättesaadav mitmete audiitorettevõtjate ja ka Audiitorkogu kodulehel.

Audiitorkogu küll tervitab kõiki mõistlikke Eesti ärikeskkonda lihtsustavaid ja tegevuskulusid vähendavaid algatusi, ent murettekitav on nende läbimõtlematus. Kuna aktsiaseltsi kui institutsiooni usaldusväärsus nüüd selgelt väheneb, oleks muudatusele pidanud eelnema ka mõjuanalüüs ja avalik arutelu. Aktsiaseltsi oluliselt suurem usaldusväärsus ärisuhetes osaühinguga võrreldes tugineb neljale tegurile: suurem kohustusliku sissemaksega kapitalinõue, kohustuslik kolmeastmeline juhtimisstruktuur, kohustus aktsiate märkimiseks keskregistris ning kohustuslik audiitorkontroll. Kui neljast tugisambast üks eemaldada, saab näha, kui hästi ülejäänud struktuur püsti püsib.

Seadusandja tahe toob auditi tasude tõusu

Kahjuks toovad seadusemuudatused kaasa ka uued maksud ettevõtjatele. Nimelt otsustas seadusandja oluliselt suurendada audiitorite üle teostatava järelevalve maksumust ning jätta selle eest tasumine ettevõtjatele, keda audiitor kontrollib. Senist audiitorite üle teostatavat järelevalvet on rahastatud riigieelarvest ning teostatud kuluefektiivselt. Uus seadus näeb aga ette järelevalvetegevuste maksumuse enam kui kahekordse kallinemise, mida hakkavad suuremas osas rahastama Eesti audiitorettevõtjad järelevalvetasust, mis on kuni 2,4% (alanud 12-kuulisel perioodil 1,2%) audiitorteenuste aastasest müügitulust.

On selge, et Euroopa ühel konkurentsitihedamal audiitorteenuste turul ei saa selline maksukirves mõjutamata jätta ka auditi tasusid. Seadusandja vastused, miks peab järelevalve turuosaliste jaoks enam kui kaks korda kallinema, eriti olukorras kus avaliku huvi üksuste arv kordades väheneb, olid üldsõnalised ning vaatamata Audiitorkogu ettepanekutele ei lisatud seadusele ühtki mehhanismi, mis sunniks järelevalve korraldamisel ka kuluefektiivsust eesmärgiks seadma.

Audiitorkogu tõdeb, et uues seaduses on nii head, halba kui ka inetut. Loodame, et ettevõtlussektori halduskoormuse ja konkurentsivõime seisukohalt jäävad domineerima siiski positiivsed, meie majanduskeskkonna usaldusväärsust suurendavad muutused.

Osale arutelus

  • Märt-Martin Arengu, Audiitorkogu president, vandeaudiitor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Uudised