Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord

Tõnis Elling
Tõnis Elling tutvustab reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorda

Käibemaksuseaduse (KMS) § 40 alusel on reisiteenuste käibemaksuga maksustamiseks ette nähtud eraldi kord. Erikorra vajadus on tingitud eelkõige sellest, et paljude reisiteenustega seotud teenuste käibe tekkimise koht on seotud asukohamaaga.

Näiteks majutus, toitlustus ja ürituste sissepääsuteenused. Selleks et vältida reisikorraldaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust kõikides nendes liikmesriikides, kus ta reisiteenust osutab, ongi välja mõeldud reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikord.

Reisiagendi eriskeem

Reisiteenuse erikorra alusel maksustamise aluseks on direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 306 sätestatud reisiagendi eriskeem (special scheme for travel agents). Niinimetatud reisiagendi eriskeemi põhimõte on, et reisiagendi poolt oma nimel reisijale teenuste osutamisel loetakse reisiagendi käibeks üksnes tema poolt teiselt maksukohustuslaselt ostetud kaupade ja teenuste hinnale lisatud osa ehk marginaal nende edasimüügil reisijale. Asjaomane käive kuulub standardmääraga maksustamisele teenuse osutaja asukohariigis ehk siis Eestis. Teiste sõnadega, kui Eesti reisikorraldaja müüb pakettreisi Soome, mis sisaldab laevapiletit, majutust ja kohalike muuseumide külastust, siis Eesti reisikorraldaja käive on üksnes sisseostetud teenuste (laevapiletid, majutus ja muuseumikülastused) ja enda reisi väljamüügi hinna vahe ehk marginaal.

Kuigi direktiivi artiklis 306 sätestatud erikorda nimetatakse reisiagendi eriskeemiks, on KMS-is lähtutud osutatavatest teenustest, mitte teenuse osutajast.

Selle põhjuseks on Euroopa Kohtu lahendid[1], mille põhjal on Euroopa Komisjon võtnud seisukoha, et erikorda peab rakendama iga maksukohustuslane, kes osutab reisiga seotud teenust oma nimel ja kasutab selleks teiselt maksukohustuslaselt saadud teenust. Samadest kohtulahenditest tuleneb ka mõiste „reisija” (traveller) tõlgendus – reisijana käsitatakse teenuse lõpptarbijat. Seega ei rakendata erikorda reisiteenuse müügil teisele reisibüroole, kes selle omakorda lõpptarbijale edasi müüb. Lõpptarbijaks on käibemaksukäsitluse kohaselt ka äriühing, kes ostab reisiteenust ettevõtluse tarbeks (nt töölähetus). KMS-is ei kasutata siiski mõistet „reisija”, sest see mõiste tähendab Eesti õigusaktides selgelt üksnes füüsilist isikut.

Erikorra rakendamine

Erikorda rakendatakse üksnes reisiteenuse osutamisel oma nimel. Teise isiku nimel reisiteenuse osutamine ehk vahendus jääb erikorra alt välja ja seda maksustatakse nagu tavalist vahendusteenust, st maksustatava väärtuse moodustab vahendustasu, mis kuulub maksustamisele vahendatava teenuse käibe tekkimise riigis.

Oluline on eristada, millal loetakse teenus osutatuks oma nimel ja millal teise isiku nimel, st millal on tegemist ise teenuse osutamisega ja millal üksnes teenuse vahendamisega.

Mitu liikmesriiki (Suurbritannia, Soome, Rootsi) on nende teenuste eristamiseks kehtestanud kriteeriumid, mille järgimisel loetakse, et tegemist on teenuse vahendamisega.

Ühised põhikriteeriumid on järgmised:

1) vahendaja ja volitaja vahel on sõlmitud leping teenuse vahendamiseks;

2) teenuse osutamise eest vastutab teenuse osutaja/volitaja, mitte vahendaja;

3) teenuse saaja on teadlik teenuse tegelikust osutajast ja asjaolust, et teenuse osutamise eest vastutab teenuse osutaja/volitaja, mitte vahendaja, teenuse saaja informeerimine on tõendatav ka teenuse saajale väljastatavate dokumentidega;

4) teenust osutatakse volitaja kehtestatud hinnaga ja volitaja poolt teenuse saajale kehtestatud tingimustel, et vahendaja vahendab teenuse saaja ja teenuse osutaja vahelist lepingut;

5) volitaja maksab vahendajale vahendamise eest vahendustasu;

6) vahendaja raamatupidamises kajastatakse üksnes vahendustasu;

7) teenuse saajale väljastatavale arvele on märgitud ka volitaja nimi.

Vahendamiseks peetakse ka teenuse osutamist, kui teenuse saaja poolt tema nimel ja arvel tehtud kulutuste katteks vahendajale makstavaid summasid kajastatakse vahendaja raamatupidamises vahekontol. KMS-is on vahendusteenuse mõiste sätestatud § 2 lg 11.

Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse KMS-i alusel siis, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele reisiga otseselt seotud teenust ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.

Erikorda ei pea kohaldama, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisiteenust teisele Eesti või välisriigi maksukohustuslasele edasiosutamiseks (kuid võib ka siis kohaldada, kui seda soovitakse).

Erikorra alusel osutatud reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti. Erandiks on reisiteenuse saajale edasimüüdud teenused, mida osutatakse ühendusevälises riigis. Ka need teenused maksustatakse erikorra alusel, kuid käibemaksumäär on 0%. Seetõttu tuleb niisugusel juhul, kui reisipakett sisaldab nii Euroopa Liidu piires kui ka Euroopa Liidu välistes riikides osutatavaid teenuseid, maksustada proportsionaalne osa marginaalist nullmääraga ja ülejäänud osa 20%-lise määraga.

Küsimusi on tekitanud olukord, kus näiteks kliendile müüakse lennureis Tallinnast läbi Helsingi New Yorki. Reisi alguse osa on Euroopa Liidu sisene lend ja ülejäänud reis on väljaspool Euroopa Liitu. Kuidas leida sellisel juhul proportsioon, kui suure osa ajast lendab lennuk Euroopa Liidus ja kui palju väljaspool? Praktika käigus on jõutud arusaamisele, et lennukilomeetrite mõõtmine sellisel juhul ei ole otstarbekas. Maksustamisel lähtutakse asjaolust, et reisi eesmärk on lennata New Yorki ja kui reisija Helsingis pikemat peatust ei tee, siis loetakse see kõik üheks reisiks ja maksustatakse nii, nagu toimuks kogu lend väljaspool Euroopa Liitu ehk siis 0% maksumääraga.

Teenuse maksustatav väärtus

Erikorda rakendava maksukohustuslase teenuse maksustatav väärtus arvutatakse ostetud teenustele lisatud marginaalist. Seega tuleb esiteks leida teenuste hinnale lisatud osa, milleks lahutatakse üheks teenuseks liidetud reisiteenuste müügihinnast teenuste ostmisel maksukohustuslase makstav summa, mis sisaldab ka ostetud teenuste käibemaksu. Saadud vahe ongi teenuse maksustatava väärtuse arvutamise aluseks. Kuna teenuse saaja poolt teenuse eest makstav summa sisaldab juba käibemaksu, on ka arvutatud summade vahe koos käibemaksuga. Nimetatud vahe põhjal reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamiseks tuleb vahe jagada 1,2-ga. Tulemuseks on maksukohustuslase osutatava reisiteenuse maksustatav väärtus, millelt kuulub käibedeklaratsiooni alusel tasumisele 20% käibemaksu.

Juhul kui reisiteenuse osutaja ei tea reisiteenuse müümisel täpselt konkreetse reisipaketiga seotud kulusid, siis on tal lubatud kasutada keskmise marginaali süsteemi.

Üsna tihti selguvad näiteks kohapealse majutuse või ka lennureiside hinnad alles hooaja lõpul. Küll aga on klientidele vaja juba arved ära teha ja ka käibemaks deklareerida ning maksta. Keskmise marginaali rakendamisel tehakse korrigeerimine vastavalt tegelikule müügile, kalendriaasta lõpul. Täpsem keskmise marginaali rakendamise ja maksustatava väärtuse korrigeerimise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega[2].

Kuna erikorda rakendava maksukohustuslase maksustatav käive ei hõlma edasimüüdavate kaupade ja teenuste hinda, ei ole tal ka lubatud oma maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata reisija teenindamiseks kauba soetamisel ja teenuse osutamisel makstud sisendkäibemaksu. Küll aga saab reisikorraldaja tavakorras sisendkäibemaksu maha arvata kõikidelt üldkuludelt, mis on vajalikud ettevõtluses, kuid ei ole otseselt seotud konkreetse reisiga. Näiteks kontorikulud ja reklaamikulud.

Erikord rakendub ka reisijale üksiku teenuse osutamisel, mitte üksnes reisipaketi korral, kuna direktiivi vastav säte ei sisalda nimetatud piirangut. See tähendab, et reisiteenuste erikorda saab rakendada ka siis, kui kliendile müüakse edasi kasvõi ainult ühte teenust.

Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse kohta esitataval arvel käibemaksu eraldi ei märgita. Nimetatud nõudest tulenevalt ei saa teisele maksukohustuslasele reisiteenuse osutamisel teine maksukohustuslane (ostja) ka sisendkäibemaksu maha arvata. Arvet ei pea esitama reisiteenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks.

[1] Van Ginkel Waddinxveen BV, Reis- en Passagebureau Van Ginkel BV and others versus Inspecteur der Omzetbelasting Utrecht, Case No C-163/91, Judgment 12.11.1992, I-05723. Commissioners of Customs and Excise versus T.P. Madgett, R.M. Baldwin ja The Howden Court Hotel, Case No C-308/96, Judgment 22.10.1998, I-06229. T.P. Madgett and R.M. Baldwin versus Commissioners of Customs and Excise, Case No C-94/97, Judgment 22.10.1998.

[2] Keskmist marginaali kasutava maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord. Rahandusministri määrus, vastu võetud 28.12.2005 nr 92 RTL 2006, 3, 43.

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, mag. iur, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht, Sisekaitseakadeemia Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Sundecor otsib kogenud PEARAAMATUPIDAJAT

Päikesedekoori OÜ

30. september 2017

Uudised