Sõiduautode kasutamise maksumuudatused

Tõnis Jakobi autode maksumuudatustest
OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant Tõnis Jakobi

Alates 1. jaanuarist 2018 muutub oluliselt ettevõttele kuuluva sõiduauto eratarbeks kasutamise maksustamine.

Kui seni võis töötaja ettevõttele kuuluva sõiduauto eratarbeks kasutamise hüvitada ettevõttele ning erisoodustust ja sellega kaasnevaid makse ei tulnud ettevõttel tasuda, siis 1. jaanuarist on sõiduauto eratarbeks kasutamisel erisoodustuse tulumaksubaas seatud sõltuvusse sõiduauto mootori võimsusest, olenemata sellest, kui palju seda sõiduautot eratarbeks kasutatakse ja kas kasutaja hüvitab eratarbe ettevõttele või mitte.

Erisoodustuse tulumaks

Tulumaksuseaduse (TuMS) 48 lõige 8 uus muudetud sõnastus alates 01.01.2018 on järgmine:

„Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot. Erisoodustust ei teki maksustamisperioodil, kui sõiduauto on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või registrikanne on peatatud.?

Seega ka siis, kui sõiduautot kasutatakse väga väikeses ulatuses eratarbeks, tuleb erisoodustuse tulumaksu tasuda täies ulatuses 1,96 eurot mootori võimsuse ühe kilovati kohta. Kui sõiduauto on üle viie aasta vana, siis 1,47 eurot mootori võimsuse ühe kilovati kohta. Selle muudatusega kaotatakse sõiduarvestuse pidamise kohustus, sest erisoodustuse tulumaksu suurus ei sõltu enam eratarbimise kilomeetrite arvust ja sellest, kas töötaja hüvitab ettevõttele eratarbimise osa või mitte.

Näiteks kui sõiduauto mootori võimsus on 120 kilovatti, siis erisoodustuse hind ehk tulumaksubaas on: 120 x 1,96 = 235,20 eurot. Seega kui praegu on sõiduarvestuse puudumisel erisoodustuse tulumaksubaas 256 eurot, siis sellise tavalise keskklassi sõiduauto puhul on erisoodustuse maksubaas väiksem kui 2017. Küll aga suureneb tulumaksubaas oluliselt suure võimsusega sõiduautode puhul. Näiteks 300-kilovatise mootoriga sõiduauto puhul on erisoodustuse tulumaksubaas 300 x 1,96 = 588 eurot ehk üle kahe korra suurem kui praegu.

Kaubiku eratarbeks kasutamine

Sõiduauto tunnuseks tehnilises passis on märge M1 või M1G, kuid kaubik kuulub veoautode klaasi ning kaubiku eratarbeks kasutamisel ei rakendata praegu sõiduautode spetsiifilist maksubaasi, mille ülempiir on 256 eurot kalendrikuus.

Kaubiku eratarbeks kasutamisel on praegu erisoodustuse hind määratud rahandusministri 13.01.2011 määrusega nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord”.

Selle korra § 2 kohaselt juhul, kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara (välja arvatud sõiduauto) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe.

Seega tuleks kaubiku puhul lähtuda erisoodustuse hinna arvutamisel kaubiku eratarbeks kasutamisel selle rendile andmise hinnast. Näiteks kaubikuks loetakse ka tavaelus luksusautoks peetav Porche Cayenne’i, mille hind olenevalt margist on 70 000 ? 170 000 eurot. Kui lähtuda erisoodustuse määramisel sellise sõiduauto rendihinnast, siis see oleks kindlasti tunduvalt suurem kui 256 eurot kuus.

Alates 01.01.2018 lubatakse kaubiku puhul kasutada sõiduauto erisoodustuse hinna määramise korda ning selleks täiendati TuMS-i § 48 lõikega 81, mille kohaselt lõikes 8 sätestatud erisoodustuse hinna määramise korda võib kasutada ka liiklusseaduse tähenduses kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto kasutamise võimaldamisel töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.

Kuigi TuMS-i § 48 lõike 81 kohaselt võib, kuid pole kohustuslik kaubiku puhul kasutada sõiduauto erisoodustuse hinna määramise korda, siis see oleks kallite kaubikute puhul ilmselt soodsam, kui lähtuda nende rendi turuhinnast.

Näiteks Porche Cayenne GTS-i mootori võimsus on 324 kilovatti ja müügihind 102 000 eurot. Mootori võimsusest lähtudes oleks erisoodustuse hind 324 x 1,96 = 635 eurot. Porche Cayenne GTS-i rendihind sõltub rendileandjast, ent kui lähtuda ainuüksi selle auto ühe kuu eeldatavast amortisatsioonist, mis on rendihinna määramisel üks oluline kuluelement, siis on ilmne, et ühe kuu rendihind oleks palju suurem kui 635 eurot.

Märge liiklusregistris

Järgmisel aastal tuleb tööandjal teha põhimõtteline otsus, kas lubada ettevõtte sõiduautot kasutada ka eratarbeks või ainult töötarbeks ning välistada eratarbeks kasutamine.

Selle kohta on TuMS-i § 48 lõikes 82 sätestatud eraldi nõue, et kui tööandja, kes on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutaja, ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, teavitab ta sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta. Sellise sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusele võtmise korral peab tööandja sellest eelnevalt teavitama maanteeametit.

Kuigi sõiduarvestuse pidamise kohustus kaob, tuleb maksumaksjal tõendada sõiduauto kasutamist üksnes töötarbeks.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et tähtsust omavate asjaolude tõendamise, sh arvestuse pidamise kohustuse sätestab ka maksukorralduse seaduse § 57 lõige 3, mille järgi tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, antud juhul tööandja poolt tarvitusele võetud meetmetest isikliku kasutuse välistamiseks.

Antud juhul, kui sõiduautot lubatakse kasutada ainult töötarbeks, tuleb alates järgmisest aastast sellest teavitada maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto (st see ei puuduta kaubikut) üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta.

Kui sellist märget liiklusregistris ei ole, siis eeldatakse, et seda sõiduautot kasutatakse ka eratarbeks ning tasuda tuleks sellelt sõiduautolt erisoodustuse tulumaks ja sotsiaalmaks, kusjuures tulumaksubaasiks on 1,96 või 1,47 eurot ühe kilovati mootori võimsuse kohta olenemata eratarbe suurusest.

Seda toob esile ka eelnõu seletuskiri, kus on märgitud, et juhul kui liiklusregistri andmetes puudub vastav märge, loetakse tööandja sõiduauto ka eratarbes kasutuses olevaks.

TuMS-i § 48 lõikes 82 sätestatust nähtub, et kui sõiduauto kohta on märge liiklusregistris, et seda sõiduautot kasutatakse ainult töö tarbeks, siis selle otsuse muutmisel ja lubamisel kasutada ka eratarbeks, tuleb sellest eelnevalt teavitada maanteeametit ja vastav märge liiklusregistris kustutada.

Liiklusregistris vastava märke tegemine on riigilõivuvaba. Alates 01.01.2018 on riigilõivuseaduse § 32 lõige 4 järgmises sõnastuses:

„Sõidukite andmebaasi kande tegemisel ja muutmisel liiklusseaduse § 174 lõikes 22 sätestatud alusel sõiduauto kasutamise kohta üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks ei tasuta riigilõivu.”

Sõiduautode kasutamisega seoses tehti lisaks muid maksumuudatusi, mis kehtivad alates 01.07.2017.

Töökoha kaugus üle 50 kilomeetri elukohast

Näiteks TuMS-i § 48 lõiget 51 täiendati teise lausega järgmises sõnastuses:

„Samuti ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses.”

Selles TuMS-i § 48 lõike 51 teises lauses on toodud kaks asjaolu, mida tuleb vaadata eraldi teineteisest lahus. Üks asjaolu ontöötaja transport elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning teine asjaolu on see, kui tööandja korraldab töötajate transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses sõltumata sellest, kui kaugel töökoht ja elukoht teineteisest on.

Oluline on arvestada, et 50 kilomeetri sätet saab rakendada töölepingu alusel töötajale ja see ei rakendu juhatuse ja nõukogu liikmele ning teenust osutavale isikule.

Maksu- ja tolliameti kodulehel (http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/muudatused-tulumaksuseaduses-alates-01082017 ) on selle muudatuse kohta märgitud järgmist:

„§ 48 lg 5¹ muudatuse kohaselt ei käsitata erisoodustusena tööandja kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordile, kui:

• tööandja kasutab töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks bussi või vähemalt kaheksa istekohaga sõidukit. Töötajate elukoha kaugus töökohast ei ole määrav (st töötajaid saab transportida bussiga näiteks ka ühe asula piires);

• töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast (nt töötajad sõidavad tööandja omandis ja valduses olevat sõiduautoga, tööandja hüvitab töötajate transpordikulud);

• töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning töötaja kasutab elu- ja töökoha vahelisteks sõitudeks isiklikku sõiduautot, siis on võimalik töötajale hüvitada sõidud maksuvabalt arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeeter, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

50 km on elu- ja töökoha vaheline optimaalne kaugus, sõltuvalt transpordi liigist.”

Eeltoodud muudatuse kohaselt ei käsitleta erisoodustusena, kui tööandja maksab töötajale isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, kui töötaja käib isikliku sõiduautoga tööl ja töökoht on vähemalt 50 km kaugusel töötaja elukohast või maksab töötajale kinni ühiskondliku transpordi kulu, kui töökoht on vähemalt 50 km kaugusel elukohast.

Sõiduauto hüvitise maksmine eeldab vastava sõiduarvestuse pidamist ning maksu- ja tolliameti selgituse alusel on maksuvaba sõiduauto hüvitis kuni 335 eurot kalendrikuus.

Samas TuMS-i § 48 lg 5¹ muudatuse tekst ei sätesta piirangut sellisele tööandja kulule, sest seaduse sõnastuse kohaselt ei loeta erisoodustuseks tööandja kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Muudatuse kohaselt ei loeta erisoodustuseks ka tööandja sõiduautoga tööle ja koju sõitu, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Samuti võib näiteks tööandja hüvitada töötajale töölkäimisega seotud  bussi- või rongipileti kulud, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning TuMS-i § 48 lg lg 5¹ muudatus  ei ole sätestanud selliste kulude maksuvaba piirmäära.

Erisoodustuse puhul tuleb arvestada, et erisoodustuse tegemine on tööandja õigus ja mitte kohustus, kui selline kohustus ei tulene näiteks töölepingus kokkulepitust.

Parkimistasu

Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusega nr 164.

Selle hüvitise korra puhul eeldatakse, et kõik sõiduauto kasutamisega seotud kulud on kaetud hüvitisega ning eraldi mingite spetsiifiliste sõiduauto kulude hüvitamist kord ette ei näe.

Kuid alates 01.07.2017 on lubatud lisaks isikliku sõiduauto hüvitisele maksta kinni ka sellise sõiduauto parkimise kulu sõltumata sõiduauto hüvitise suurusest.

 

Alates 01.07.2017 täiendati TuMS-i § 13 lõiget 3 punktiga 23, mille kohaselt tulumaksuga ei maksustata TuMS-i § 13 lõige 3 punktis 2 nimetatud isikule makstavat parkimistasu hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel.

 TuMS-i 13 lõige 3 punkt 2 näeb ette ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava hüvitise seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel.

Seega parkimiskulu võib hüvitada lisaks töölepinguga töötavale töötajale ka juhtimis- ja kontrollorgani liikmele, kes saab isikliku sõiduauto hüvitist töösõitude eest, kuid see eeldab töösõitude arvestuse pidamist ja selle alusel hüvitise maksmist. Isikliku sõiduauto hüvitist töösõitude eest saab maksta ainult vastava sõiduarvestuse alusel, sest ilma sõiduarvestuseta makstud isikliku sõiduauto hüvitis maksustatakse nagu töötasu.

Siit tekib ka järgmine probleem: kas töötajale saaks maksuvabalt hüvitada ainult sõiduauto parkimise kulu, kui ta isikliku sõiduauto töösõitude arvestust ei ole pidanud (näiteks sõiduauto hüvitis oleks mõni euro, kuid parkimistasu mitusada eurot kalendrikuus).

Seaduse eelnõu seletuskiri selles osas piisavalt selgitusi ei anna.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud:

„Praktikas on aga olukordi, kus sõidetud kilomeetrite arv on väga väike, kuid lisandub näiteks parkimiskulu, mis ei ole töötajale eraldi hüvitatav. Näide: töötaja sõidab isikliku sõiduautoga töökohast vähem kui 50 kilomeetri kaugusele konverentsile. Kuna tegemist ei ole lähetusega, saab maksuvabalt hüvitada isikliku sõiduautoga sõidetud kilomeetrid, kuid eraldi parkimistasu (mis võib sõltuvalt asukohast olla väga kõrge) mitte.”

Käibemaksu muudatused

Sõiduautode kasutamises tehakse alates 01.01.2018 muudatusi ka käibemaksuseaduses (KMS).

Praegu kehtiva KMS-i § 12 lg 6 kohaselt omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind.

Alates 01.01.2018 on KMS-i § 12 lg 6 sõnastus aga selline:

„Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 71 sätestatud juhul.”

KMS § 12 lõikega 71sätestatakse järgmine kord:

„Kui omatarbe moodustab tööandja liiklusseaduse tähenduses kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto või käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel tööandja sõiduauto kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind.?

See tähendab, et kui praegu tuleks kaubiku puhul omatarbe maksustamisel lähtuda turuhinnast, siis järgmisel aastal on kaubiku puhul omatarbe käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind.

KMS-i muudatusega sätestatakse, et ettevõtluses kasutatava kaubiku ning peamiselt sõitjate veoks (st takso) või õppesõiduks kasutatavate sõiduautode puhul määratakse omatarbe maksustatav väärtus § 12 lõikega 71sätestatud korras, mis on erand § 12 lõikes 1 sätestatud üldreeglist.

Alates 01.08.2017 täiendati KMS-i § § 30 lõikega 41 selleks, et tulumaksuseaduse alusel erisoodustusena mittekäsitletav transpordikulu oleks ka käibemaksuseaduses käsitletav ettevõtlusega seotud kuluna.

Teatavasti TuMS-i § 48 lõige 51 kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.

KMS-i § 30 lg 4 lõike 5 kohaselt võib aga sõiduauto soetusel sisendkäibemaksu 100% maha arvata ainult juhul, kui sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks. Selline rangesõnaline piirang tekitas probleemi, et kui teatud juhtudel ettevõtte sõiduautoga tööle ja koju sõit ei ole erisoodustus, siis käibemaksu puhul selliseid töölt koju ja kodust tööle sõite ei loetud eranditult ettevõtlusega seotud sõitudeks ja sõiduauto sisendkäibemaksu võis maha arvata 50%.

Sellise võimaliku tõlgendamise riski vältimiseks rakendub alates 01.08.2017 KMS § 30 lõige 41, mille kohaselt sõiduauto ettevõtluses kasutamisena käsitatakse ka töötajate transporti elu- ja töökoha vahel tulumaksuseaduse § 48 lõikes 51 sätestatud tingimustel.

Sõiduauto soetuse sisendkäibemaksu mahaarvamise korda karmistatakse oluliselt alates 01.01.2018, enam ei saa sõiduauto soetuse sisendkäibemaksu korrigeerida sõiduauto kasutusotstarbe muutmise korral iga kuu, nagu seda seni võis teha.

Praegu kehtiva KMS-i § 30 lõike 7 teine lause on sõnastatud järgmiselt:

„Kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja seda hakatakse kasutama käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetamata otstarbel, tuleb mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerida sõiduauto kasutusotstarbe muutumise maksustamisperioodil proportsionaalselt sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutamise osatähtsusele kahe aasta jooksul.”

Alates 01.01.2018 on KMS-i § 30 lõige 7 teine lause sõnastatud järgmiselt:

„Kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja seda hakatakse kasutama käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetamata otstarbel ning maksukohustuslane on nimetatud kahe aasta jooksul arvestanud käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel kasutatava sõiduauto omatarbena kasutamiselt, vähendatakse tekkinud maksukohustust nimetatud kahe aasta jooksul sellise sõiduauto omatarbena kasutamiselt arvestatud käibemaksusumma võrra. Sätet ei kohaldata, kui sõiduauto võõrandatakse kahe aasta jooksul selle käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates.”

Uuest sõnastusest on kadunud võimalus sisendkäibemaksu korrigeerida sõiduauto kasutusotstarbe muutumise maksustamisperioodil proportsionaalselt sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutamise osatähtsusega kahe aasta jooksul.

Kehtiva korra kohaselt sõiduauto kasutusotstarbe muutumisel, kui sõiduautot ei kasutata enam käibemaksuseaduse § 30 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavalt (st juhtudeks, kui sisendkäibemaks on 100% mahaarvatav), korrigeeritakse sõiduauto soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu 50% osas kasutusotstarbe muutumise kuul proportsionaalselt sõiduauto töö- ja eratarbeks kasutamise osatähtsusega kahe aasta arvestuses (st suhte arvutamisel võetakse aluseks 24-kuuline periood).

Uue sõnastuse kohaselt kaob õigus muuta sõiduauto sisendkäibemaksu mahaarvamise korda iga kuu, ning kui algselt eranditult ettevõtluse tarbeks soetatud sõiduautot lubatakse kasutada ka eratarbeks, siis tuleb kogu varem mahaarvatud sisendkäibemaks riigile tagasi maksta ning KMS-i § 30 lg 8 kohaselt puudub õigus hiljem ühe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarvet muuta ehk selle järel sisendkäibemaksu uuesti maha arvata.

Sõiduauto kasutusotstarbe muutmise keeld sätestatakse alates 01.01.2018 KMS-i §-ga 30 lg 8 ning selle kohaselt KMS-i § 30 lõike 4 rakendamise aluse äralangemise korral rakendatakse KMS-i § 30 lõikes 3 nimetatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut vähemalt ühe aasta jooksul aluse äralangemise maksustamisperioodi esimesest päevast arvates.

KMS-i § 30 lõike 7 kohaselt sõiduauto kasutusotstarbe muutmise keeldu ei kohaldata, kui sõiduauto võõrandatakse kahe aasta jooksul selle käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud selle muudatuse kohta järgmist:

„Juhul kui sõiduauto kasutusotstarve muutub kahe aasta jooksul selliselt, et see ei vasta enam lõikes 4 nimetatud tingimustele, mille alusel maksukohustuslane on selle sõiduautoga seoses kogu sisendkäibemaksu maha arvanud, tuleb maksukohustuslasel maha arvatud sisendkäibemaks 50% ulatuses riigile tagasi maksta. Sellisel juhul lisandub tagasimakstavale sisendkäibemaksu summale ka intress, mida arvestatakse alates sisendkäibemaksu maha arvamisest kuni selle tagasimaksmiseni riigieelarvesse. Kuna peamiselt reisijateveoks ja õppesõiduks kasutatavate sõiduautode puhul on sisendkäibemaksu 100%-lise mahaarvamise õigus, kuid samas sellise sõiduauto eratarbes kasutamist tuleb omatarbena maksustada, siis topeltmaksustamise vältimiseks vähendatakse kõnealuse lõike alusel tekkinud maksukohustust vastavalt sellise sõiduauto omatarbeks kasutamiselt arvestatud käibemaksusumma võrra.”

Seega varem 100% mahaarvatud sõiduauto sisendkäibemaksu 50% ulatuses tagastamisel lisandub veel maksuintress kogu selle perioodi eest, millal sisendkäibemaks oli 100% maha arvatud.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud algselt ainult ettevõtluses kasutatava sõiduauto kasutusotstarbe muutmise keelu kohta järgneva aasta jooksul järgmist:

„Kui üksnes ettevõtluses kasutatava sõiduauto kasutusotstarve muutub ning sõiduautot hakatakse kasutama ka muul kui ettevõtluse eesmärgil, rakendub sellise sõiduauto osas käibemaksuseaduse § 30 lõikes 3 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang 50% vähemalt üks aasta sõiduauto kasutusotstarbe muutmise maksustamisperioodi algusest arvates olenemata sõiduauto tegelikust kasutamisest järgneva aasta jooksul. Sätte eesmärk on maandada manipuleerimise riski, mis seisneb ettevõtluses kasutatava sõiduauto kasutusotstarbe sagedases muutmises.”

Sõiduauto sisendkäibemaksu 100% mahaarvamise kord on toodud KMS-i § 30 lõikes 4, seal on kirjeldatud viit juhtumit, millal sõiduauto ja sõiduauto tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu võib tervikuna maha arvata. Tähtsustades sõiduauto ettevõtluses kasutamise erakordselt suurt olulisust, on alates 01.01.2018 sätestatud KMS-i § 30 lõikega 9, et KMS-i § 30 lõike 4 rakendamisel peab maksukohustuslane tagama, et asjaomase sõiduauto kasutamine muul juhul, kui lõikes 4 sätestatud, on välistatud.

Eelnõu seletuskirjas on selle kohta märgitud järgmist:

„Maksukohustuslane, kes rakendab käibemaksuseaduse § 30 lõikes 4 sätestatud erandit ja on sõiduauto ja sellega seotud kuludelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvanud, peab tagama, et asjaomase sõiduauto kasutamine muul kui lõikes 4 sätestatud juhtudel on välistatud, nt võib ta jätkuvalt pidada sõiduauto kasutuse osas arvestust. Arvestuse pidamise viisi üle otsustab ettevõtja ise – eesmärgiks on tagada ettevõtja sõiduauto üksnes ettevõtluse tarbeks kasutamine. Näiteks võib ettevõtja pidada muuhulgas detailset arvestust ehk sõidupäevikut või kasutada kolmanda isiku pakutavat GPS-teenust. Maksuhaldur koostab juhise, millest ettevõtjal on võimalik lähtuda isiklikel eesmärkidel vmt kasutusviiside välistamisel ja selle tõendamisel.”

KMS ei kirjuta ette, mis vormis ja milliste tõenditega tuleb maksumaksjal tõendada sõiduauto ettevõtluses kasutamist, kuid maksukorralduse seaduse kohaselt peab maksumaksja tõendama, et maksuhalduri poolt kontrollimisel määratud maks on ebaõige ega ole põhjendatud.

Seega sõidupäeviku pidamist nii TuMS kui KMS ette enam ei näe, kuid nendel võib olla oluline tähendus tõendina sõiduauto kasutamise kohta. Praktikas tuleb arvestada, et ainuüksi sõiduauto kasutamise sõiduarvestusest (st praktikas kasutatakse sõna sõidupäevik) üksi ei piisa, sest maksustamisel lähtutakse „elulise usutavuse” põhimõttest ning tõendeid hinnatakse kogumis ja seepärast peaksid tõendid kogumis olema veenvad.

Sõiduauto sisendkäibemaksu mahaarvamisel tuleb kindlaks määrata sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus. Selle arvutamise korda aga eraldi KMS-is selgitatud ei ole.

Alates 01.01.2018 täiendatakse KMS-i § 32 lõiget 4 neljanda lausega, kus märgitakse, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto puhul arvestatakse sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus käesoleva seaduse § 29 lõikes 4 ja §-s 30 sätestatud korra kohaselt.

KMS-i § 29 lg 4 sätestab, et sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse sisendkäibemaks maha vastavalt selle sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti, võttes arvesse maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsuse.

KMS-i § 30 lõige 3 märgib sõiduauto kohta järgmist:

„Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksust.”

Selle väga keerulise probleemi kohta on eelnõu seletuskirjas märgitud järgmist:

„KMS § 32 lõiget 4 täpsustatakse õigusselguse huvides. KMS § 32 lõige 4 reguleerib põhivara ja selle tarbeks soetatud sisendkäibemaksu korrigeerimist vastavalt selle põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Ettevõtluses kasutatava sõiduauto puhul võetakse sisendkäibemaksu korrigeerimisel selle tegeliku maksustatava käibe osatähtsuse arvestamisel aluseks sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus vastavalt KMS § 29 lõikele 4 ja § 30 lõikele 3, arvestades § 30 lõikes 4 sätestatud erandeid. Osaliselt ettevõtluses (§ 30 lõige 3) kasutamiseks sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha kuni 50 protsenti sisendkäibemaksust, arvestades KMS § 29 lõikest 4 ja §-st 30 tulenevaid erisusi. Seega ettevõtluses kasutatava sõiduauto, mida ei kasutata üksnes KMS § 30 lõike 4 sätestatud tingimustel, ettevõtluses kasutamise osatähtsus üldjuhul kogu kasutusest on 50% ning sõiduauto, mida kasutatakse üksnes KMS § 30 lõikes 4 sätestatud tingimusel, ettevõtluses kasutamise osatähtsus kogu kasutusest on 100%.”

Mõlemas eeltoodud sättes ja ka eelnõu seletuskirjas on viidatud, et sõiduauto sisendkäibemaksu võiks maha arvata mitte rohkem kui 50%. Kuidas aga ikkagi kindlaks määrata sõiduauto tegelik ettevõtluses kasutamise osatähtsus? Seda korda ei ole toodud paraku ei KMS-is ega ka muus rakendusaktis ning lähtudes Riigikohtu praktikast, võiks sellisel juhul asuda seisukohale, et kohase ja sobiva meetodi peaks valima ja määrama maksumaksja ning vaidluse korral maksuhalduriga kontrollib kohus selle sobivust.

Osale arutelus

  • Tõnis Jakobi, OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Sundecor otsib kogenud PEARAAMATUPIDAJAT

Päikesedekoori OÜ

30. september 2017

Haanpaa Group is looking for a CREDIT CONTROLLER

Manpower OÜ

05. oktoober 2017

Cinamon is looking for a FINANCE MANAGER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Uudised