Kas kiire palgatõus ikka on ohtlik ja halb?

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor

Üha enam räägitakse liiga kiirest palgatõusust. Meediakajastustes on olnud valdav lähenemine, et liigkiire palgakasv on pikemas perspektiivis majandusele ohtlik ja toimub tuleviku arvelt.

Eesti palgakasv on viimastel aegadel olnud tõepoolest kõrge, küündides 2016. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes lausa kaheksa protsendini.

Palgatöötaja seisukohalt on tegemist tõelise kuldajastuga, sest varem on kiire palgakasvuga kaasnenud kõrge inflatsioon, mis palgatõusu ära sõi. Praegu kasvab reaalpalk, so hinnamuutusi arvestav tegelik sissetulek, deflatsiooni tõttu brutopalgast kiiremini. Selle tulemusena on inimeste tarbimisvõimalused märkimisväärselt avardunud ja toetavad ka majanduskasvu.

Tööandja seisukohast on olukord loomulikult keeruline, sest palgatõus paneb ettevõtte eelarve surve alla.

Kindlasti ei tasu palgatõusu liialt demoniseerida
Eesti palgad on Skandinaaviamaades makstavatest ikka veel kordades väiksemad. Kui alla 800 eurost mediaanpalka teeniv tööline hakkabki saama 8% kõrgemat tasu, jääb tootmine Eestis endiselt palju odavamaks, kui see oleks Soomes või Rootsis. Küll on aga oluline, et palgakasv käiks ühte jalga ettevõtete tulemustega ja et muutused ei toimuks liialt kiiresti. Kahjuks ei ole need näitajad viimastel aegadel korrelatsioonis olnud. Kui palgad kasvasid 2015. aastal 6%, siis ettevõtete müügitulu vähenes üle 2%. Asjatundjatele on ettevõtete valmidus tõsta palkasid ajal, kui müük väheneb, andnud parajalt mõtteainet ja väga head selgitust ei ole sellele senini leitud. Üks usutavamaid neist on tihe konkurents – väga madala tööpuuduse tõttu pole lihtsalt võimalik ilma suuremat palka lubamata töötajaid värvata.

Kiirel palgakasvul on tagajärjed
SKP arvepidamise põhjal on palgakulu kasv nüüdseks enam kui kolm aastat ületanud majanduse nominaalkasvu. See tähendab, et majanduses loodud lisandväärtusest kulub aina suurem osa palkade maksmiseks. Eelmisel aastal moodustasid töötajatele makstud hüvitised SKP-st 48% – viimati oli see näitaja nii suur majanduskriisi sügavaimas punktis 2008. ja 2009. aastal. Aeglase majanduskasvu tõttu on kiiresti kasvanud tööjõu ühikukulu, mis ohustab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Kiire palgakasvu tagajärjel on kasumid ja investeeringud järsult ning ettevõtete jaoks ohtlikult vähenenud. Reservide vähenemine kahandab võimalust, et ettevõte suudab tõsisemate majandusprobleemide tekkimisel ellu jääda. Tegemata jäänud investeeringud mõjutavad aga tulevast teenimispotentsiaali: kui ettevõte ei suuda äri arengusse investeerida, kahaneb konkurentidega võrreldes tootlikkus, see aga lõppeb ühel päeval ettevõtte sulgemisega.

Positiivne kui ka negatiivne mõju
Iseenesest võib palgakasv mõjuda majandusele ka positiivse survestajana, mis sunnib ettevõtteid mõtlema välja uusi tooteid ja teenuseid ning leidma turge, mis võimaldaks kõrgemat palka maksta. Kui kõrge tööhõive juures ka üksikud väheefektiivsed ettevõtted pankrotistuvad ja seal hõivatud inimesed kiirelt parema töökoha leiavad, on ressursside paigutus majanduses muutunud otstarbekamaks. Liialt kiire palgakasvu korral pankrotistuvad aga ka ettevõtted, kes tööjõukulude aeglasema kasvu juures suudaksid muutustega kohaneda ning oma positsiooni väärtusahelas parandada. 2016. aasta esimeses kvartalis ettevõtete müügitulu küll suurenes, kuid napi 1,7% võrra, mis kaheksaprotsendist palgakasvu selgelt ei kanna.

Aasta alguses halvenesid järsult inimeste ootused tööturule, algpõhjuseks ilmselt meedias laialdast kajastust leidnud uudised suurkoondamiste kohta. Ettevõtete hinnangud hõive kasvule on seevastu aga paranenud nii ehituses, tööstuses kui ka teenindussektoris. Et Eesti majanduskasv jääb prognoosi kohaselt suhteliselt madalaks ka sellel aastal, süveneb palga- ja ettevõtluskulude tasakaalustamatus aga veelgi, mistõttu on siiski tõenäoline töötuse suurenemine.

Osale arutelus

  • Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad