Kas praegu korduvad aastad 2007–2008?

Maris Lauri
Majandusanalüütik Maris Lauri konverentsil Palga Päev

Toome lugejateni Maris Lauri ettekande 7. septembril toimunud konverentsilt Palga Päev.

Graafikud näitavad, et töötuse ja palgakasvu näitajad on viimased paar aastat püsinud pigem paigal. Oleme justkui jõudnud mingisugusesse uude normaalsusse ja tekib paratamatult küsimus, kas see ongi see, mis meid pikemas perspektiivis ees ootab? See võib nii olla, aga ei pruugi, ütleb majandusanalüütik ja poliitik, äsja riigikogu liikme staatusest haridus- ja teadusministri ametisse asunud Maris Lauri.

Miks selline mulje tekib?
Ilmselt on meid kõiki tabanud tunne, et asjad ei ole proportsioonis, nagu polnud ka 2007.–2008. aastal. Tööturul on tööealisi jäänud vähemaks ligi 60 000 inimese võrra ja neid jääb kiiresti vähemaks. Samas on tööturule tulnud suhteliselt rohkem inimesi, kuid hõivatute arv ei ole kasvanud nii kiiresti kui aktiivsete arv. See näitab, et need, kes on tulnud tööturule aktiivselt tööd otsima, ei ole seda alati leidnud.

Ettevõtete hulgas on rohkem selliseid, kel pole võimalik kasvada, kuna ei leita töötajaid – see tase on hoopis teistsugune kui 2007. aastal. Ettevõtete jaoks on palju suurem probleem, et kaupa ei ole kuskile müüa – puudub nõudlus. Ettevõtete seas on toimunud ka märgatavalt suurem diferentseerumine: neid on palju, nad on väiksed ja nad ei leia turgu – ka see olukord erineb 2007. aastast.

Kus on võti?
Kui võrrelda 2007. aastat tänavusega, siis on näha, et lisandväärtus on kasvanud väga vähe. See ongi tegelikult meie probleem: keskmine palk on kasvanud seal, kus lisandväärtus ei kasva, ega kasva ka tootlikkus lisandväärtuses mõõdetuna või ei kasva see väga kiiresti. Kui mõtleme natuke sisust, siis ehitus ja kaubandus on näiteks sektorid, mis toetuvad eelkõige siseturule, ja teiseks on need valdkonnad, kus on ilmselt keerulisem tõsta tootlikkust ehk tööjõumahukus on suurem. Aegamööda on seal toimunud väikesed struktuurimuutused, on automatiseeritud. Selle osaks on ka mõningate ettevõtete lahkumine Eestist. Nad tulid siia otsima odavat tööjõudu ning läksid meilt edasi Lätisse ja Leetu, kust nad jälle kahekolme aasta pärast edasi lähevad, võib-olla Poola või Ukrainasse.

Milline on tuntav surve välisturgudelt?
Avatud turu puhul räägitakse tihtipeale, et minnakse Soome, aga see osakaal on viimastel aastatel muutunud. Paljud käivad ja tulevad tagasi. Paljud tulevad tagasi sellepärast, et leiavad Eestis tasuvama töö. Kui tulla Võrumaalt Tallinnasse tööle, siis ei ole suurt vahet, kas tulla Tallinnasse või Helsingisse, aga pendeldamine hakkab ühel hetkel lõhkuma nii pereelu kui ka tervist. Ilmselt tekib siis valik, kas minna Soome elama ja võtta ka pere kaasa või proovida siiski leida töö siin. Siis võibki juhtuda, et inimesed liiguvad Eesti sees. See protsess on ootuspärane, kui vaadata näiteks Soomet ja Rootsit. Ühel hetkel läksid väga paljud soomlased Rootsi tööle. Mõned jäid, aga teised tulid tagasi – see ongi paratamatus.

Palk ON motivaator
Palk toob inimesi tööle. Palk on see, mis tõstab aktiivsust ja toob inimesi näiteks Soome turult tagasi Eestisse. Palgatasemest oleneb see, kui palju on võimalik tarbida, ja see omakorda on seotud heaoluga. Viimastel aastatel on netotulu pool kindlasti läinud palgatöölise jaoks soodsamaks. Aga lõpptulemus on see, et ükskõik kuhu maailmas ka vaatame, on inimestel kasvanud ootus, mis ei vasta sellele, mida ette kujutatakse. Numbrid võivad näidata üht, aga kui inimeste ootused on teised, siis mõjutavad need reaalsust. Seetõttu on suurel määral kasvanud palgatase, samas majandus seda teinud ei ole, nagu ei ole kasvanud ka tootlikkus. Inimesed tunnevad, et nad elavad halvemini, tarbimistase on enam-vähem selline nagu enne kriisi. Ehk keskmiselt oleme samal tasemel, mis tollal, kuid mööda on ju läinud üheksa aastat. Nii tekib frustratsioon ja see kaetakse palgatõusuga. Üldine rahulolematus mõjutab päris  palju kogu keskkonda ja see on ka põhjus, miks on ettevõtjatel raske vastu astuda töötajate ootustele. Palk on ühtlasi tööjõu hind ja kujuneb vajaduse- pakkumise põhjal. Kui töötaja tunneb, et see palk talle ei sobi, siis otsib ta teise koha. Selliste inimeste arv on kindlasti suurenenud.

Sobivad lahendused
Investeeringute mahud on küll väiksemad kui enne buumi, aga tegelikult näeme, et asi ei ole nii hull. Sisse on arvestatud intellektuaalne omand, lisaks masinad ja muu tehnika. Viimasel kolmel aastal on toimunud muutus ja tekkinud on arusaam, et vanamoodi enam ei saa. Kõige suurem probleem on see, et ettevõtetel ei ole piisavalt omakapitali, mistõttu ei ole võimalik võtta laenu.

Peab vaatama uute teenuste ja toodete poole. Eesti ettevõtted on enamasti seni alltöövõtjad, mitte leiutajad ega turundajad, kuid neil aladel andekad tuleb meie hulgast üles leida ja tööle panna.

Peame aru saama, et majandus muutub
Selgelt reguleeritav ja normeeritav majandus saab otsa. Näiteks on praegu väga moes rääkida jagamisja koostöömajandusest. Kui sellesse süveneda, tuleb välja, et tegemist on lihtsalt kõige klassikalisema turumajandusega. Kui on nõudlus, siis tulevad inimesed, kes hakkavad kaupa pakkuma. Nad lihtsalt ei pane endale silti külge, et on OÜ või FIE vmt. Nad pakuvad teenust, kuni on nõudlust. Kui seda ei ole, siis ka ei pakuta. Seda ei osata reguleerida, sest oleme aastakümnete, lausa aastasadade jooksul harjunud, et kõik on pandud n-ö kastidesse. Nüüdne majandus oleks justkui pärit sellele eelnenud ajast, kus küsitija vastavalt toodeti ning müüdi. See on kasulik, sest majanduse põhiprobleem on ressursi puudus ja võitja on see, kes kasutab oma ressursse kõige kasulikumalt.

Paindlik töökorraldus
Tuleb minna siis, kui meid vajatakse – töö peab ära tegema. Hinnang tuleb anda töö tulemusele, mitte tundide arvule. Mõtlemisviisi muutus on ka see, et korraga võib töötada mitmele tööandjale. See mõtteviis muutub, kuid väga aeglaselt: mitte kahe aasta jooksul, aga pikema perioodi vältel.

Need muutused on paratamatud, tööealiste arv väheneb ja seda taset ei saa väga palju tõsta. Tuleb aktsepteerida, et maailm on teistsugune, ja siis sellega kohaneda. Ei saa muuta asju, millest jõud üle ei käi, küll aga neid, millega hakkama saadakse, näiteks käitumist. Esmajoones tuleb teistmoodi mõelda. Müüa tuleb juhtimist: 1990. aastate kombed enam ei sobi, ka riigi juhtimises.

Osale arutelus

  • Maris Lauri, majandusanalüütik, haridus- ja teadusminister

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised