Siiri Oviir: tööandjad, kiitke oma inimesi!

Heli Lehtsaar-Karma
Ajakirja Personali Praktik kaasautor Heli Lehtsaar-Karma

Endine poliitik ja riigikogu liige, kolm korda (aastatel 1990– 1992, 1995 ja 2002–2003) sotsiaalministri ametit pidanud ja Euroopa Parlamendi saadiku tööd teinud Siiri Oviir leiab, et kui inimesed pole tööga rahul, võib põhjuseks olla motivatsiooni ning tunnustuse nappus. „Personalitöös on väga oluline inimest kiita,” rõhutab aastaid juhirollis olnud Siiri Oviir ajakirja Personali Praktik selle aasta septembrinumbri persooniloos.

Tõepoolest, kui tunnustust napib, hääletavad ettevõtlikumad inimesed jalgadega ehk teisisõnu lähevad paremat otsima. Sageli leitakse parem piiri tagant. Seejuures pole mõnda teise riiki tööle suundumisel suurem palganumber sugugi peamine argument, eriti naistel.

2004.–2014. aastani Euroopa Parlamendi saadik olnud Siiri Oviir toob välja, et Euroopa Komisjonis töötab üle 600 eestlase ja neist umbes kaks kolmandiku on naised. „Elanikkonna kohta on Eesti naisi Euroopa Komisjonis kõige rohkem. See oli minu jaoks väga üllatav. Olen paljudega neist naistest rääkinud ja põhjusena, miks need parimas eas targad naised Brüsselisse läksid, ei toonud keegi välja palka. Tõsi, sealne palk on tunduvalt suurem kui Eestis, aga ka elu on Belgias tunduvalt kallim. Peamine põhjus oli hoopis tunnustuse ja motivatsiooni puudus Eestis,” rõhutab Siiri Oviir, Eesti Naisliidu üks asutajaid ning kauaaegne juhatuse liige.

Üks oluline teema on naiste kasutamata potentsiaal
„Vaadake kasvõi seda, kui vähe on meil tippjuhtide seas naisi – neid võib üles lugeda kahe käe sõrmedel. Kui meie naised näevad, et nad põrkavad tööelus vastu nn klaaslage, siis ei jaksa nad mingil hetkel enam võidelda ning lähevad ära – sinna, kus neid rohkem tunnustatakse ja hinnatakse,” nendib Oviir.

Teine oluline tööturuteema on palgapoliitika ja meeste-naiste palgalõhe sama töö puhul
Siiri Oviir leiab, et riik on palgapoliitika korrastamisel oma töö tegemata jätnud. Juristina viitab ta põhiseadusele ja selle paragrahvile 29, mis ütleb muu hulgas, et töötingimused on riigi kontrolli all. „Oleme liitunud rahvusvaheliste õigusaktidega, sh Euroopa Liidu omadega, mis ütlevad, et samaväärset tööd tuleb samaväärselt tasustada. Kas oskame öelda, millised on Eestis samaväärsed tööd?”, küsib Oviir ja vastab ise, et ei oska, sest meil ametikohti ei klassifitseerita, mis aga aitaks aru saada ametikohtade tegelikust sisust. „Ametinimetus võib ju olla erinev – võtame näiteks konsultandi ja nõuniku –, aga töökirjelduse järgi saame aru, et tegemist on sama tööga,” selgitab Oviir. Kuigi edumeelsemates ettevõtetes on koos palgasüsteemi loomisega ametikohadki klassifitseeritud, ei piisa ainult sellest, sest teemaga peab tegelema riiklikult, võttes töötingimused riigi kontrolli alla. „Riik on jätnud selle tegemata ja ei täida põhiseadust, kuigi möödunud on 25 aastat!”

Motivatsioon ei peitu ainult rahas
Kuigi vahel öeldakse sarkastiliselt, et õnn ei peitu rahas, vaid selle hulgas, pole väiksed palgad vast ainusüüdlased selles, et eestimaalased – nii naised kui ka mehed – pole sageli oma tööga rahul. Miks?

Siiri Oviir leiab, et rahulolematuse põhjus on tõenäoliselt motivatsiooni ja tunnustuse puudus. „Motiveerimiseks ei pea olema preemia või rahaline boonus. Jah, võin ju korra aastas preemiat saada, aga kui mind ülejäänud aasta jooksul tähele ei panda ... Me kiidame üksteist vähe – mõelge kasvõi sellele, palju te koduski oma lähedasi kiidate,” soovitab Oviir korraks endasse vaadata. „Personalitöös on väga oluline inimesi kiita – kui olete inimese sellele ametikohale valinud, järelikult on ta selle töö jaoks õige inimene.”

Kuidas tulla toime väheneva tööjõuga?
Viimase rahvaloenduse andmetel oli Eestis 2012. aastaks 70 000 inimest vähem kui 2000. aastal. Tööealisi ja -võimelisi inimesi jääb järjest vähemaks. Kuidas edasi?

Siiri Oviir nendib, et valmisretsepti tal pole, kuid ta toob võimalike lahendusvariantidena välja esmalt kaks asjaolu. „Peaksime ära kasutama oma võimekust digimaailmas: e-lahenduste kasutuselevõtmine lubab meil vähendada inimtööjõudu,” mainib Oviir, tuues näitena maksu- ja tolliameti, kus ametnike arv on aastatega tublisti vähenenud ning teenuste kasutamise mugavus paranenud.

Teine oluline lahendus peitub pensioniealistes inimestes. „Selge on see, et Eestis tuleb ennetähtaegse pensioniga midagi ette võtta. Ka paindliku pensioniea sisseseadmine on vajalik ja paratamatu, sest eluiga pikeneb. Minu ema läks pensionile 55-aastasena, kuigi oli täisjõus naine. See oli aeg, mil mina läksin poliitikasse ja ema pidi mu lapsi hoidma. Kui mina olin 55-aastane, läksin Euroopa Parlamenti tööle – ma ei tundnud end vanana ja ei tunne praegugi,” kinnitab novembris 69-aastaseks saav Siiri Oviir.

Osale arutelus

  • Heli Lehtsaar-Karma, Ajakirja Personali Praktik kaasautor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad