Töötasu ja toimetulek 2016. aastal

Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

Novembris 2016 viis Palgainfo Agentuur koostöös partneritega läbi tööturu- ja palgauuringu, kus osales üle 11 000 töötaja ja üle 300 organisatsiooni esindaja.

Järgmisena vaatame selle uuringu tulemusi. Avaldatud andmed põhinevad esialgsel andmeanalüüsil ja võivad lõpparuandes andmete korrastamise tulemusel pisut muutuda.

Töötasu on aasta jooksul muutunud 41%-l töötajatest

Töötajatelt küsiti uuringus, kas nende töötasu on eelmise aasta sama ajaga võrreldes muutunud ja kui suur nende töötasu aasta tagasi oli. Oktoobris töötajate küsitluses osalenutest oli aasta jooksul töötasu, st põhipalk ja/või lisatasud, kasvanud 41% vastanutest (vt. joonis 1).

Samas suurusjärgus oli vastajate osatähtsus, kelle töötasu oli aastaga muutunud, ka kahel varasemal aastal Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringute andmeil.

Sama paljudel töötajatel aga töötasu muutunud ei ole. Väiksemal osal oli aasta tagasi oktoobris saadud töötasu ka suurem kui sel aastal ehk nende töötasu oli langenud. 9% vastanutest ei töötanud aasta tagasi ega saanud seetõttu töötasu võrrelda.

Töötasu muutust on mõjutanud märgatavalt põhipalga taseme muutus: üle pooltel (53%) uuringus osalenutest oli 2016. aasta põhipalk muutunud. Põhipalga muutuse taga võivad olla muutused tööülesannetes, personaalne Töötasu ja toimetulek 2016. aastal tööalane areng, ametikoha vahetus organisatsioonis vms muutused. Kolmandiku (34%) uuringus osalenud töötajate põhipalga muutust mõjutas väga suurel määral töökoha vahetus. Regulaarne töötasude korrigeerimine organisatsioonis mõjutas väga palju 29% töötajate töötasu muutust, riikliku töötasu alammäära muutus aga 23% töötajate töötasu muutust.

Töötajatelt küsiti seekord ka seda, millal nende põhipalk viimati muutus.16% vastanutest märkis, et nende põhipalk muutus viimati 2015. aastal. 19% vastajate põhipalk oli muutunud 2014. aastal või varem. 11% ei osanud öelda, millal nende põhipalk viimati muutus (vt. joonis 2).

Oma töötasu kasvu lähemal kuuel kuul prognoosis 23% töötajatest
Töötajatelt küsiti, kas nad arvavad, et nende töötasu muutub lähema kuue kuu jooksul, ja kui jah, siis millist töötasu ennustavad nad endale 2017. aasta aprilliks. 26% sel sügisel uuringus osalenutest arvas, et nende töötasu muutub lähema kuue kuu jooksul, 23% prognoosis endale töötasu kasvu (vt. joonis 3).

See tulemus on sarnane kahe eelmise aasta töötajate küsitluse tulemustega, milles samuti neljandik töötajatest endale töötasu muutust ennustas.

Sagedamini makstavad lisatasud on tulemustasu ja ületunnitöötasu
Töötajatelt küsiti, kas ja milliseid tasusid on neile viimasel kuuel kuul (mai–oktoober 2016) makstud. Üle poolte vastajatest (54%) sai peale palga muid tasusid. Sagedamini saadi ületunnitöö tasu ja öösel või riiklikel pühadel töötamise lisatasu. Regulaarset individuaalset tulemustasu oli viimase kuue jooksul saanud 18% vastajatest, kellele maksti lisatasusid, ja aasta, poolaasta või muu perioodi preemiat oli makstud 15%-le vastajatest (vt. joonis 4).

Harvem oli saadud staaþitasu, toetust isiklike sündmuste puhul ja kvaliteeditasu vigade või praagi puudumisel.

Lisatasusid ei saada aga iga kuu. Seepärast küsiti töötajatelt, kas nende oktoobrikuu töötasu sisaldas mõnda muud tasu lisaks põhipalgale. Töötajatest, kellele viimasel kuul oli mingeid lisatasusid makstud, märkisid pooled, et neile maksti ka oktoobris mingeid lisatasusid. Oktoobri töötasu sisaldas sagedamini igal kuul makstavat individuaalset tulemustasu, järgnesid ületunnitöötasu ja öösel või riiklikel pühadel töötamise lisatasu (vt. joonis 5).

Töötajatelt küsiti, kuivõrd rahul on nad oma lisatasude teenimise võimalusega. Töötajad, kellele ei oldud viimasel kuuel kuul lisatasusid makstud, olid oma lisatasude teenimise võimalusega rahulolematumad: 39% märkis, et ei ole üldse rahul, ja neljandik (25%), et pigem ei ole rahul (vt. joonis 6).

Töötajatest, kes olid viimasel kuuel kuul saanud lisatasusid, oli lisatasude teenimisvõimalusega rahul 40%, kolmandik (33%) aga ei olnud rahul. Seega võivad lisatasude teenimisvõimalusega rahulolematust mõjutada ka muud tegurid peale selle, kas neid üldse makstakse.

Rahulolematust lisatasude teenimisvõimalusega võib tekitada näiteks lisatasude suur kõikumine, mis tekitab majanduslikku ebakindlust. Samuti võib rahulolematuse põhjuseks olla see, et lisatasu on liiga väike, et motiveerida pingutama, või kui lisatasude süsteemi tajutakse ebaõiglasena. Kui töötaja ei taju, et tema pingutuse ja lisatasu vahel on seos, siis võib ka see olla üks rahulolematuse põhjus ning sel juhul on küsitav, kas lisatasu motiveerib paremaid tulemusi saavutama.

42% küsitlusele vastanutest, kellele maksti lisatasu, ei nõustunud väitega, et lisatasu suurus oleneb eelkõige nende tööpanusest – seega oleneb lisatasu muudest teguritest. 44% vastajate hinnangul ei ole nende lisatasu piisavalt suur, et motiveerida pingutama. Kolmandiku (33%) töötajate hinnangul ei ole lisatasude süsteem õiglane (vt. joonis 7).

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised