Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus
PwC maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius tutvustab riigikogus eraldi seadusena vastu võetud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadust (454 SE I).
Tegemist on uue maksuga maksukorralduse seaduse mõistes. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018., kes ei soovi kulutada aega raamatupidamisele ning kellel ei ole suuri kulutusi töövahenditele, sest kulusid arvesse võtta ei saa.
Seaduse alusel saab residendist või mitteresidendist füüsiline isik õiguse avada pangas spetsiifiline pangakonto (ettevõtluskonto), millele kantud teenustasu või tasu kauba müügist maksustatakse 20% maksumääraga, kui kogusumma ei ületa 25 000 EUR kalendriaastas. Kui kogusumma ületab 25 000 EUR kalendriaastas, siis ületavale osale rakendatav maksumäär on 40%. Teenustasuna käsitletakse võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute alusel saadud summasid. Selline ettevõtlusvorm peaks Rahandusministeeriumi arvates olema sobilik aeg-ajalt või piiratud mahus tegutsevale mikroettevõtjale, kes ei tegutse samal või sarnasel tegevusalal FIE-na
Ettevõtluskontole laekunud tuludelt kannab pank maksukohustuse osa maksuhaldurile, mis läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni katteks. Kui tasutud summa ületab nõutud sotsiaalmaksu miinimumkohustust, kaasneb isikul sellega õigus ravikindlustusele. Ravikindlustuskaitse saamise eelduseks on ühes kuus vähemalt 1300 EUR laekumine ettevõtluskontole (arvestatud 2018. a alates kehtiva sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse põhjal).Kuidas palgatöö asendamist ettevõtluskontoga takistada püütakse
Seaduses on erisätted selleks, et juriidilisest isikust tööandjad ei suunaks tööjõukulude kokkuhoiu eesmärgil oma töölepingulisi töötajaid või võlaõiguslike lepingute alusel teenustasu saavaid isikuid ettevõtluskontot avama. Selleks võrdsustakse füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstav summa, mis maksustatakse käesoleva erikorra alusel, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, mistõttu sellelt kuulub residendist äriühingu poolt tasumisele tulumaks määras 20/80. Sama põhimõte kohaldub ka FIE-le ja mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale. Erisätted ei kohaldu kauba müügile.Erisätted teenustasu maksustamisele muudavad teenuste ostmise ettevõtluskontot omavalt füüsiliselt isikult äriühingule väheatraktiivseks. Võib prognoosida, et sisuliselt hakkab ettevõtluskonto toimima üldreeglina juhutöödele („haltuura“), näiteks kui eraisikul on vaja torumeest, lapsele koduõpetajat või lapsehoidjat, koristajat jne. Kaheldav on, kas juhutööde eest tavaliselt sularahas makstav teenustasu (de facto praegu mittemaksustatav) asendub nii lihtsalt maksega ettevõtluskontole ja 20%-lise maksustamisega, kuna keegi peab selle kinni maksma ja tellijal tavaliselt seda huvi ei ole.
Autor: Hannes Lentsius, PwC maksukonsultatsioonide osakonna juht
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele