Miks on töötasud erinevad?

Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

Erinevused tegevusalade keskmistes brutokuupalkades on statistikaameti andmetel suured: info ja side alal oli keskmine bruto kuupalk 2016. aastal 1900 eurot, finants- ja kindlustustegevuses 1856 eurot. Muudel teenindusaladel, nt juuksurisalongides, oli keskmine brutokuupalk 617 eurot, majutuses ja toitlustuses 756 eurot.

Töötasude turuvõrdluse tegemise on olulised küsimused:
• Kellega ja millega end võrrelda?
• Kuhu ennast positsioneerida?
• Kuidas töötasu positsiooni turul argumenteerida?

Töötasude erinevused tegevusaladel on suured
Organisatsiooni tegevusala on olulisemaid taustatunnuseid, mille järgi töötasude turuvõrdlust Palgainfo Agentuurist sagedamini küsitakse. Tööandjad soovivad oma töötasusid võrrelda võimalikult sarnaste ettevõtete või organisatsioonidega – sama tegevusala, sama suuruse ja samas piirkonnas tegutsejatega.

Kui vaadata keskmisi brutokuupalkasid majandustegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kahekohalise koodi järgi, on erinevused veelgi suuremad. 2016. aastal oli statistikaameti andmetel kõige kõrgem brutokuupalk programmeerimise tegevusalal, ulatudes 2459 euroni. Teisele kohale jõudis peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine, kus keskmine brutokuupalk oli 2104 eurot. Kõige madalamaks jäi keskmine brutokuupalk hoonete ja maastike hoolduse tegevusalal – 680 eurot, järgnes rõivatootmine 686 euroga. Seega on tegevusalade kõrgema ja madalama brutokuupalga vahe rohkem kui kolmekordne.

Tegevusalade palgaerinevusi seletab paljuski tööde struktuur. Programmeerimises, peakontorites, kindlustuses ja finantsalal töötavad valdavalt tippspetsialistid. Hoonete ja maastike hoolduses ning rõivatootmises on rohkem lihtsama töö tegijaid. Samuti on teenindajate osakaal suur majutuse ja toitlustuse ning jaekaubanduse valdkondades, kus ka keskmise brutokuupalga tase on tegevusalade võrdluses madalamate seas.

Töötasude turuvõrdluses võib eristada sektorispetsiifilisi ja sektoriüleseid ameteid. Sektorispetsiifilised on näiteks masinõmblejad rõivatööstuses või kelnerid ja ettekandjad toidu ja joogiserveerimise tegevusalal. Raamatupidajad ja sekretärid on seevastu sektoriülesed ametid, mis on esindatud kõigis suuremates ettevõtetes. Samas võib ka nende roll organisatsioonis olla tegevusalast sõltuvalt erinev – kui tööstuses või ehitusettevõttes on sekretärid ja raamatupidajad tugifunktsioonide täitjad, siis raamatupidamise ja asjaajamise teenuseid pakkuvas ettevõttes on neil põhifunktsioon.

Sektorispetsiifiliste ametite töötasude võrdlemisel on oluline, kas teistes sama tegevusalade ettevõtetes makstakse samadel ametitel sarnast palka. Kuna tööjõukulud mõjutavad toote ja teenuse hinda, on ettevõtte konkurentsivõime seisukohalt tähtis hinnata, kas töötasud on teistega võrreldes mõistlikul tasemel.

Teisalt on töötasude info oluline ka töötajate käitumise prognoosimisel. Kuna parem palgapakkumine on kõige sagedasem töökoha vahetamise põhjus, on hea teada, millist palka konkurendid pakuvad ja millised on kavandatavad palkade muudatused.

Lihtsamate tööde puhul, kus väljaõpe toimub tihti töökohal, ei piisa palgavõrdlusest ainult sama tegevusala ettevõtetega, sest töötajad liiguvad ka tegevusalade vahel. Näiteks konkureerivad omavahel jaekaubandus ja toitlustus teenindajate pärast, tööstusest liiguvad oskustöötajad ehitustöödelevõi logistikasse. Kuigi spetsiifilisel tegevusalal võib ameti töötasu olla konkurentsivõimeline, ei pruugi see seda olla võrdluses teiste tegevusaladega, mis värbavad sarnast sihtrühma. Seepärast on tööliste ja teenindajate puhul oluline mõelda, kus nad veel võiksid töötada ja millised on teiste tegevusalade võimalike tööandjate palgapakkumised.

Sektoriülestel ametitel erinevad töötasud tegevusalade lõikes üsna palju. Küsimus on, kas see on töötaja jaoks argument, et tema töötasu tase lähtub tegevusalast, kuigi ta võiks sama tööga mõnes teises sektoris märksa rohkem teenida. Kui näiteks finantsala spetsialistid ja ametnikud (arvesse on võetud ISCO ametirühmad tippspetsialistid, keskastmespetsialistid, ametnikud) teenisid Palgainfo Agentuuri 2016. aasta sügisese töötasude uuringu andmetel info ja side tegevusalal keskmiselt 1363–2000 eurot (kvartiilid 1 ja 3, brutos), siis hulgi- ja jaekaubanduses oli nende ametite keskmine brutokuutöötasu 950–1556 eurot, mediaan brutokuutöötasu oli vastavalt 1698 ja 1252 eurot.

Positsioneerides end oma tegevusala mediaanile võib olla küll organisatsiooni seisukohast argument, kuid töötaja vaatenurgast turuvõrdluses ebaõiglane. Seepärast on ka sektoriüleste ametite puhul oluline teada, mida sarnase töö eest teistel tegevusaladel makstakse.

Keskmine brutokuupalk 2016 tegevusaladel, eurot

Allikas: Statistikaamet, Palgainfo Agentuur, Tark tööandja OÜ
Allikas: Statistikaamet, Palgainfo Agentuur, Tark tööandja OÜ
Allikas: Statistikaamet, Palgainfo Agentuur, Tark tööandja OÜ
Allikas: Statistikaamet, Palgainfo Agentuur, Tark tööandja OÜ

Väiksemad ettevõtted on olulised tegijad tööturul
Tegevusala kõrval on töötasude võrdlemisel oluline ka organisatsiooni suurus ehk töötajate arv. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal alla kümne töötajaga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 112 777 ning 250 ja enama töötajaga ettevõtteid loendati 196. Väikeettevõtted on ka tööandjatena olulised tegijad tööturul, andes tööd pea kolmandikule töötajatest – sama paljudele kui 250 ja enama töötajaga ettevõtted.

Statistikaameti EMTAK kahekohalise koodiga palgastatistika, millega on hõlmatud enam kui 49 töötajaga ettevõtted ning kõik riigi- ja munitsipaalasutused ja -organisatsioonid, näitab, et suuremates organisatsioonides on töötasud mõnevõrra kõrgemad. Sama kinnitab ka statistikaameti avaldatav ettevõtete majandusnäitajate tööjõukulude statistika.

Töötasude turuvõrdlust ja teadlikku palgapoliitikat ajavad sagedamini suuremad organisatsioonid, kellel on selleks piisavalt ressursse. Suuremad organisatsioonid on ülekaalus erasektori palgauuringutes, mis mõnevõrra kergitab keskmisi töötasude näitajaid. Kui võrrelda andmeid, mida Palgainfo Agentuur on organisatsioonidelt ja töötajatelt kogunud, on organisatsioonide  ametirühmades pisut kõrgemad, suuremad on erinevused juhtide ja tippspetsialistide osas.

Tööliste ja teenindajate puhul ei erine töötasude vahemikud organisatsiooni suuruse järgi nii palju kui spetsialistide ja ametnike puhul. 1–9 töötajaga organisatsioonides oli tööliste ja teenindajate keskmine brutokuutöötasu 2016. aasta oktoobris 500–993 eurot (kvartiilid 1 ja 3), 250 ja rohkema töötajate arvuga organisatsioonides 643– 1071 eurot.

Vaatamata veidi madalamale palgatasemele, kalduvad töötajate töökoha eelistused pigem väiksemate ettevõtete kasuks, näitavad Palgainfo Agentuuri töötajate küsitlused. Ilmselt on põhjuseks see, et väiksemates ettevõtetes on isiklikumad ja paindlikumad suhted ning töö vaheldusrikkam, sest töötajad täidavad sageli mitut funktsiooni. Palgakokkulepped on väiksemates ettevõtetes individuaalsed ja lähtuvad suuresti ettevõtte majandustulemustest ehk siis heade tulemuste korral ei pidurda palgatõusu organisatsiooni sisemine hierarhia või palgasüsteem.

Need eripärad teevad töötasude võrdluse suuremate ja väiksemate ettevõtete vahel üsna keeruliseks – tööd ja töötingimused ei ole sageli võrreldavad, mis aga ei tähenda, et väiksemate ettevõtete tegevus tuleks töötasude turuanalüüsist välja jätta. Pigem peab lähtuma tööde laiemast jaotusest ja nende tegemiseks vajalikest eeldustest ja/või erialasest ettevalmistusest.

Piirkondlikke palgaerinevusi on keeruline põhjendada
Kolmas oluline töötasude võrdlemise kriteerium on töö asukoht ehk piirkond. Eeldatakse, et Tallinnas ja Harjumaal on kõrgem palgatase kui teistes piirkondades. Seda kinnitab ka statistika – 2016. aastal oli keskmine brutokuupalk Harjumaal 1271 eurot.

Allikas: Statistikaamet, Palgainfo Agentuur, Tark tööandja OÜ
Allikas: Statistikaamet, Palgainfo Agentuur, Tark tööandja OÜ

Kuna Tallinnas ja Harjumaal asub üle poole ettevõtetest ja töötajaskonnast, mõjutab see oluliselt ka üleriigilist keskmist brutokuupalka, mis oli eelmisel aastal 1146 eurot. Teistest maakondadest küündib üleriigilise keskmiseni ainult Tartumaa, kus keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 1149 eurot. Teistes maakondades jääb keskmine brutokuupalk alla keskmise. Kõige madalam oli see eelmisel aastal Põlvamaal 864 eurot.

Maakondade palganäitajaid mõjutab, millised ettevõtted ja töökohad maakonnas asuvad. Näiteks asuvad kõrgepalgalised finants- ja infotehnoloogiaettevõtted enamasti Tallinnas või Tartus. Ettevõtete peakontorid koos juhtide ja tippspetsialistidega paiknevad samuti sagedamini pealinnas – see kergitab ka keskmise palga taset.

Ametirühmade puhul piirkondlikud erinevused nii suured ei ole. Küsimus on, miks peaks sama töö eest teises maakonnas erinevat palka maksma ja kas piirkonna madalamast palgatasemest lähtumine võib viia väljarändeni parema palga pärast. Ametite töötasude piirkondlikke erinevusi analüüsides on näha, et alati ei ole kaalukauss Tallinna kasuks ja näiteks mitmed Lõuna-Eesti ettevõtted maksavad seadme- ja masinaoperaatoritele keskmisest kõrgemat töötasu.

Väljaspool tõmbekeskusi asuvad ettevõtted peavad paratamatult arvestama ka teiste piirkondade töötasude tasemega, eriti Tallinna tasemega, sest lisaks töötasule pakuvad tõmbekeskused ka suuremat töökohtade valikut, meelelahutust ja tarbimisvõimalusi. Spetsialisti palkamiseks kaugemasse piirkonda peab juba praegu palgatase kõrgem olema, et inimene soostuks kaugemal tööl käima või elukohta vahetama.

Töötaja kvalifi katsioon ja palgaootus
Organisatsioonide majanduslike võimaluste kõrval mängivad töötasude kujunemisel olulist rolli ka töötajate palgaootused, mis lähtuvad töötaja enesehinnangust, kogemustest ja aktiivsusest tööturul.

Palgainfo Agentuuri töötajate tööturu- ja palgauuringutes küsitakse vastaja sugu, vanust, haridustaset, staaži praeguse tööandja juures, kutsetunnistust ja erialase ettevalmistuse vastavust ametikoha nõuetele. Lisaks saavad vastajad valida ankeedile vastamise keelt – eesti või vene –, mis on samuti oluline taustatunnus.

Haridustase kergitab palgaootust ja ka saadavat palka kõigis ametirühmades, suuremad on erinevused spetsialistide ja kontoriametnike ametirühmades, kus kõrgem haridustase annab ka kõrgema töötasu. Tööliste ja teenindajate puhul nii selget erinevust ei ole ja ka kutseharidus pärast põhikooli võib anda hea palgataseme. Haridustaseme kõrval on oluline ka eriala ja tööandja tegevusvaldkond. Näiteks ehituses võivad ka suhteliselt madalama haridustasemega töölised teenida keskmist või sellest kõrgemat palka.

Töötajate staažis praeguse tööandja juures suuri erinevusi töötasudes ei ole. Spetsialistide ja kontoriametnike puhul teenivad mõnevõrra rohkem 1–2-aastase staažiga töötajad. Suurema palga võib anda ka ametikoha vahetus ja teise organisatsiooni tööle minek. Tööliste ja teenindajate puhul mõjutab pikem staaž tööandja juures töötasu suurust rohkem – enama kui viieaastase staažiga töötajad teenivad rohkem.

Vanus ja sugu on tunnused, mis ei peaks töötasu suurust mõjutama, kuid töötasude analüüs näitab, et erinevused töötasudes vanuserühmade puhul on olemas. Töötasud on suuremad vanuserühmades 25–34 ja 35–44 ning madalamad noorematel ja 45+ töötajatel ning seda kõigis ametirühmades. Samuti on suured erinevused meeste ja naiste töötasudes, seda eriti vanuserühmades 25–34 ja 35–44.

Ühelt poolt mõjutab seda töötajate jaotumine sooliselt ja vanuseliselt erinevatele tegevusaladele. Näiteks nooremad mehed töötavad sagedamini programmeerimise alal, mootorsõidukite juhid on valdavalt vanemad meesterahvad, rõivatööstuses, jaekaubanduses, tervishoius ja hariduses domineerivad naised. Teisalt mõjutab töötasusid ka nende gruppide erinev käitumine tööturul ja erinevad palgaootused.

Töötasu kõrval on oluline hinnata ka muude töötingimuste konkurentsivõimet
Töötasude turuvõrdlus aitab organisatsioonil end positsioneerida erinevate ametite töötasude lõikes – milliste ametite osas soovitakse turult osta parimaid töötajaid ja positsioneeritakse end üle mediaani töötasu maksjateks, millistega ollakse pigem turu keskel või allpool.

Töötasude turupositsiooni teadmise kõrval on oluline oskus ka seda kommunikeerida ja argumenteerida – miks on meie töötasud sellisel tasemel, mille alusel töötasusid muudetakse, millised on töötajate võimalused töötasu suurendada. Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et töötajad, kelle töötasu on viimase aasta jooksul muutunud või kes prognoosivad oma töötasu muutust, on rohkem rahul töötasuga ja lojaalsemad. Samuti on lojaalsemad ja oma töötasuga rohkem rahul töötajad, kel on piisavad lisatasu teenimise võimalused. Seepärast on oluline võrrelda ka oma põhipalkade ja muutuvpalkade taset ning palkade muutusi teiste turul tegutsejatega.

Lisaks töötasule tuleb hinnata ka pakutavate töötingimuste konkurentsivõimet ning töötajate sihtrühma ootustele vastavust laiemalt, sest palkade kasvades muutuvad muud tingimused järjest olulisemaks. Näiteks on tippspetsialistide puhul järjest tähtsam iseseisvus ja töökorralduse paindlikkus. Tööliste ja teenindajate puhul võib olla oluline töökoha asukoht ja transpordikorraldus,
samuti lõunasöögivõimalused, esimeste haiguspäevade hüvitamine jms. Rohkem infot turul pakutava kohta aitab kujundada olemasolevate töötajate rahulolu ja lojaalsust ning meelitada ligi uusi töötajaid.

Palgainfo Agentuuri kevadine töötasude turuvõrdluse uuring toimus mais 2017. Värsked töötasude andmed avaldati 19. juunil 2017.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad