Piiriülene kaugtöö

Rando Maisvee
Vandeadvokaat Rando Maisvee

Kaugtöö on hea näide, kuidas infotehnoloogia areng võimaldab distantsilt töötada. Pole erakordne ka olukord, kus töötaja elab püsivalt ühes riigis ja teeb kaugtööd teises riigis asuva tööandja kasuks.

Töö tegemise kohast sõltuvad kohalduv õigus, töölähetus, töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, maksude tasumise kohustus ning sotsiaalkindlustuse asukoht.

Töölepingu seadus määratleb kaugtöö kui töötamise väljaspool töö tegemise kohta. Euroopa tööturu osapooled sõlmisid 16. juulil 2002 kaugtööd käsitleva raamlepingu, mille artikkel 2 määratleb kaugtööd laiemana: kaugtöö on selline töö, mida tehakse tavakorras väljaspool tööandja asukohta. Selline laiem definitsioon võimaldab leppida töölepingus kokku, et töötaja teeb kaugtööd väljaspool tööandja asukohta, nt teises EL-i riigis, mis on töö tegemise koht ja töötaja püsiv elukoht.

Kuidas mõjutab kaugtööd ajutine töötamine tööandja asukohas?
Kaugtöö puhul tuleb ette, et töötajal on vaja käia tööandja asukohas, nt koosolekutel, üritustel, aru andmas jne. Kui töölepingus on töö tegemise kohaks märgitud kaugtöö tegemise koht ehk töötaja koduriik, siis reisimine teise riiki tööandja asukohta võib olla töölähetus koos kohustusega tasuda päevaraha ja kulud eeldusel, et töölepingule kohaldub Eesti õigus.

Samas, kui töölepingus on kaugtöö tegemise kohaks kokku lepitud töötaja koduriik, kuid tegelikult töötab töötaja pikemat aega tööandja asukohas teises riigis, võib juhtuda, et töötaja muutub lähetatud töötajaks direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 (3) b tähenduses. Siis tuleb töötajale tagada minimaalsed tööandja asukohariigis kehtivad töötingimused ja jälgida direktiiviga 2014/67/EL kehtestatud täiendavaid abinõusid lähetatud töötajate õiguste tagamiseks. Eestis tuleb juhinduda Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusest.

Milline õigus kohaldub kaugtööle?
Mitme riigi õiguse kollisiooni korral sätestavad lepingule kohalduva õiguse Rooma I määrus nr 593/2008 ja EL-i väliste suhete korral rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS).

Rooma I määruse artikkel 3 näeb ette võimaluse valida kohalduv õigus, nt kohaldub töölepingule tööandja asukoha riigi õigus. Siiski ei tohi töölepingu puhul õiguse valik viia selleni, et töötajalt võetakse sotsiaalne kaitse ja tagatised. Seetõttu ei vabasta valitud kohalduv õigus pooli kohustusest täita lepingu täitmise riigi õigusnormide imperatiivseid sätteid. Sama tuleneb REÕS-i § 35 lg-st 1.

Kõrvalekaldumatud sätted, mida tuleb järgida piiriülese kaugtöö puhul, on töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, töötasu alammäär, puhkus jmt. Seega, kui töötaja asub Eestis ja tööandja teises EL-i riigis, peab tööandja looma ja tagama tervisele ohutu töökeskkonna (töökoha sisustamine, töövahendite seisukord, esmaabivahendid, ohualad, valgustus jmt). Arusaadavalt on töötaja kodus selliste tööandja kohustuste täitmine keeruline.

Kaugtöö korral peab tööandja pidama tööajaarvestust, arvestama töö- ja puhkeaega ning töötaja peab kinni pidama kokkulepitud tööajast, puhkepausidest ja -ajast. Ilmselgelt on tööandjal keeruline sel juhul töötajat juhtida ja kontrollida, mistõttu töölepingu ettevalmistamisel peaks kirjeldatud küsimustele eraldi tähelepanu pöörama.

Kui pooled ei määra töölepingule kohalduvat õigust, kohaldub Rooma I määruse artikkel 8 kohaselt selle riigi õigus, kus töötaja teeb harilikult oma lepingukohast tööd. Kaugtöö puhul on see töötaja koduriik. Sama näeb ette ka REÕS-i § 35 lg 2 p 1.

Mis riigi kohus lahendab vaidlusi?
Kohtualluvust EL-i piiriülestes tsiviilvaidlustes korraldab Brüssel I määrus (määrus (EL) nr 1215/2012). Määruse artikli 21 kohaselt saab töötaja tööandjat hageda tema alalise asukoha liikmesriigis või muus riigis, kus töötaja tavapäraselt täidab või viimati täitis tööülesandeid.

Määruse artikkel 22 kohaselt saab tööandja töötajat hageda ainult tema alalise asukoha riigis.

Seega peab tööandja piiriülese kaugtöö puhul võtma arvesse, et töölepingu vaidlused lahendatakse töötaja alalise asukoha riigi kohtutes.

Kes ja kus maksab tulu- ja sotsiaalmaksu?
Euroopa Liidus puuduvad ühesugused reeglid tulumaksu kohustuse koha määramiseks, kui töötaja saab tulu tööst mitmes riigis. Tuleb selgeks teha konkreetse riigi tulumaksuregulatsioone ja topeltmaksustamist välistavaid lepinguid.

Eesti residendist töötaja peab maksma Eesti tulumaksu kogu maailmas teenitud tulult. Töötaja on Eesti resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Näiteks kui töötaja elukoht on Eestis, on ta Eesti resident ka siis, kui viibis Eestis ainult 50 päeva. Kui töötaja elukoht ei ole Eestis, tuleb välja arvestada Eestis viibitud päevade arv. Võimalik, et kui isik viibib välisriigis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul rohkem kui 183 päeva, peab ka see välisriik teda enda maksuresidendiks ja soovib tulu maksustada. Riikide vahel sõlmitakse topeltmaksustamise lepinguid, et vältida olukorda, kus mitu riiki peavad sama töötajat enda residendiks. Kui töötaja tegevuse tõttu tekib teise EL-i riigi tööandjal Eestis püsiv tegevuskoht, nt töötaja turustab kaugtöö raames tööandja tooteid või tegutseb müügiagendina, maksustab püsiv tegevuskoht Eesti tulumaksuga kogu Eestis teenitud tulu.

Sotsiaalkindlustust EL-i tasandil reguleerivad põhimäärus sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta nr 883/2004 ja rakendusmäärus nr 987/2009. Põhireegel on, et töötajale kohaldub selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus ta töötab (põhimääruse art 11 (3) a). Samas, kui töötaja teeb tööd kahes riigis, millest märkimisväärse osa (s.o vähemalt 25% tööajast või saadavast tasust) ta teeb oma koduriigis, kohaldub töötaja koduriigi sotsiaalkindlustussüsteem (põhimääruse artikkel 13 (1) a, rakendusmääruse artikkel 14 (8)). Ehk kui töötaja teeb kaugtöö korras oma koduriigis vähemalt 25% tööst, saab töötaja sotsiaalkindlustust koduriigis. Kuni kaheaastane töötamine teises riigis kohalduvat sotsiaalkindlustussüsteemi ei muuda. Ajaks, mil töötaja täidab töölähetuses või lähetatud töötajana tööülesandeid teises EL-i riigis, nt tööandja riigis, tuleb töötajale taotleda sotsiaalkindlustusametis vorm A1, mis kinnitab, et töötaja on kindlustatud Eestis.

Eestis on tulumaksu kinnipidamise ja sotsiaalmaksu tasumise kohustus tööandjal. Mitteresidendist tööandja, kes maksab eesti töötajale töötasu piiriülese kaugtöö eest, peab ennast tööandjana registreerima maksu- ja tolliametis ning täitma deklareerimis- ja maksukohustusi. Välisriigis tööandjana maksukohustuste täitmisega seonduvat tuleb uurida kohaliku maksuhalduri käest.

Immigratsiooniõiguse piirangud
EL-i liikmesriigi kodanik võib Eestis elada ja töötada tähtajalist elamisõigust registreerimata kuni kolm kuud. Seega, teise EL-i riigi töötajal, kes teeb kaugtööd Eesti tööandja kasuks oma koduriigist ega viibi Eestis järjest üle kolme kuu, puudub kohustus elamisõigust Eestis registreerida.

Osale arutelus

  • Rando Maisvee, advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co partner ja vandeadvokaat
    Artjom Luik,advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co advokaa

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad