Töise sissetuleku kaotanud juhatuse liige saab end taas töötuna arvele võtta

Töise sissetuleku kaotanud juhatuse liige saab end
ALTERNA Advokaadibüroo andeadvokaat / partner Annika Vait

Riigikohus tunnistas 11. mail 2017 põhiseadusvastaseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p 4. Riigikohtu otsusega saavad töise sissetuleku kaotanud juhatuse liikmed, kes vastavad muus osas seaduse nõuetele, end taas töötuna arvele võtta.

Piirangu kehtestamisest Riigikohtuni

2014. aastal jõustunud TTTS-i § 6 lg 5 p 4 ei võimaldanud juhatuse liiget töötuna arvele võtta isegi mitte siis, kui isik samal ajal juhatuse liikmeks olemisega sai algselt töist sisse tulekut ehk töötas tasu eest ning hiljem selle töise sissetuleku kaotas, ja jätkas ainult juhatuse liikmena. Seadusandja põhjendas muudatust nii, et juhatuse liikmeks olemine on sarnane käsundussuhtega, mis tähendab, et juhatuse liikmed ei ole ilma tööta. Samas aga seda aspekti, kas selle töö eest juhatuse liige ka tasu saab või mitte, ei peetud oluliseks, sest seadusandja hinnangul ei pidanud juhatuse liige tasuta tööd tegema.

Praktikas tähendas see, et kui isik, kes oli mõne äriühingu juhatuse liige ning samal ajal töötanud ka töölepingu alusel ning tema tööandja oli tasunud töötuskindlustusmakseid, siis töösuhte lõppemise korral ei kvalifitseerunud isik siiski töötuks ning seeläbi ei omanud ka õigust töötuskindlustushüvitisele. Seega jäid need töötajad, kes täitsid ka juhatuse liikme ülesandeid selle eest tasu saamata, märkimisväärselt halvemasse seisu kui töötajad, kes ettevõtlusega tegeleda ei tahtnud või ei soovinud. Seda vaatamata asjaolule, et sissetuleku kaotuse korral olid mõlemad töötajad sisuliselt võrreldavas olukorras ehk neil puudus töine sissetulek.

Seadusandja jättis piiranguid kehtestades arvestamata, et tegetegelikkuses ei taga juhatuse liikmeks olek alati automaatselt sissetulekut – juhatuse liige võib tegutseda ka tasu saamata. See on praktikas tavapärane näiteks äri alustamisel. Ettevõtlusega alustamisel kaasnevad suuremad kulud nagu ruumide üürimine, töövahendite ja tooraine soetamine, töötajate palkamine jne ning samas tulu tuleb n-ö nullist alles teenima hakata. Seega olukorras, kus kaupa või teenust pakkuma asudes tuleb tegeleda alles ettevõtte loomisega (leida sobivad ruumid, soetada vajalikud töövahendid ja tootmises tooraine, leida vajalikud koostööpartnerid ja töötajad, teha ettevõtte koduleht jm elementaarsed turunduslikud tegevused klientide leidmiseks jne), ei pruugi ettevõttel olla piisavalt raha, et juhatuse liikmele tema tegevuse eest tasu maksta.

Eesti majanduskeskkonnas on kõige levinum ettevõtlusvorm nn ühemehe või siis paari osanikuga osaühingud, kus asutajad on tihti ise ka juhatuse liikmed. Sellises ettevõtluses on tavapärane, et äri käivitamiseks annavad needsamad isikud ka ise ühingule laenu või siis laenatakse mujalt. Igatahes on tavapärane, et alustamiseks vajatakse kapitali, sest tulu pole veel üldse või pole piisavalt teenima hakatud. Selliste väikeste ettevõtete puhul ei ole tavapärane, et kohe sellisesse majanduslikku seisu jõutaks, mis juhatuse liikmele tasu maksmist võimaldaks.

Probleemile juhtis õiguskantsler alates 2015. aasta detsembrist tähelepanu, kuid riigikogus seaduse muudatust ei arutatud. Aasta hiljem ehk 2016. aasta detsembris pöördus õiguskantsler riigikohtu poole TTTS-i § 6 lg 5 p 4 kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks ebavõrdsele kohtlemisele ja omandipõhiõiguse riivele, oli õiguskantsleri hinnangul TTTS-i § 6 ettevõtlust pärssiv mõju, kuna sissetuleku kaotuse hirm võis sundida inimesi ettevõtlusest loobuma ning palgatööd jätkama.

11. mail 2017. aastal nõustus riigi kohus õiguskantsleriga.

Riigikohus – oluline on töise sissetuleku kaotus
Riigikohus leidis TTTS-i § 6 lg 5 p 4 põhiseaduspärasuse hindamisel, et töötuskindlustushüvitise eesmärk on kompenseerida isikule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, kuid TTTS-i § 6 lg 5 p 4 välistas juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise. Analüüsides TTTSi § 6 lg 5 p 4 ja töötuskindlustuse seadust asus riigikohus seisukohale, et töötuskindlustuse puhul on kindlustatud riskiks töise sissetuleku kaotamine, mitte töise tegevuse kaotamine.

Juhatuse liikmete puhul, kes vastavad muudele seaduses nimetatud nõuetele ja kes ei saa juhatuse liikmeks olemise eest töist sissetulekut, on realiseerunud kindlustatud risk – ehk töise sissetuleku kaotamine. Seega asus riigikohtu kolleegium seisukohale, et isiku töötuskindlustushüvitisest ilma jätmine ainuüksi juhatuse liikmeks oleku tõttu riivab omandipõhiõigust.

Põhjendatud on järeldada, et kui juhatuse liige enne töökoha kaotust vajas täiendavat sissetulekut, siis vajab ta seda tõenäoliselt ka tulevikus. Üldreeglina sellised isikud ei jää pärast sissetuleku kaotust niisama ootama, vaid asuvad ise aktiivselt tööd otsima. Seega oleks igati põhjendatud, et sellised isikud saavad end töötuna arvele võtta ning tööotsingute perioodiks hüvitatakse neile kaotatud sissetulek seaduses sätestatud tingimustel.

Võrdsete ebavõrdne kohtlemine
TTTS-i § 6 lg 5 p 4 põhiseadusvastaseks tunnistamise üks kaalutlus oli isikute võrdne kohtlemine. Seadus võimaldas mõne juriidilise isiku juhtimisorgani liikmeid töötuna arvele võtta, mis omakorda tekitas põhjendatud küsimuse isikute võrdsest kohtlemisest.

Riigikohtu kolleegium asus seisukohale, et kõikide juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kellel puudub töine sissetulek, on võrreldavad isikugrupid ning puudub põhjus nende ebavõrdseks ja erinevaks kohtlemiseks.

Erinevalt enamiku kolleegiumi liikmete arvamusest leidsid siiski paar kohtunikku, et võrdsuspõhimõte ei tähenda, et riik peab ebavõrdseid võrdselt kohtlema ning ei võiks ka võrdseid erinevalt kohelda, kui selleks on kaalukas põhjus.

Enamik kolleegiumist asus siiski seisukohale, et nimetatud juhul sellist kaalukat põhjust ei esine, mis õigustaks võrreldavate isikute ebavõrdset kohtlemist. Seega on kõigil juriidiliste isikute juhtimisja kontrollorgani liikmetel, kellel puudub töine sissetulek, õigus end töötuna arvele võtta, kui nad vastavad seaduses sätestatud nn tavapärastele töötuna arvele võtmise nõuetele.

Riigikogu võttis menetlusse eelnõu äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise kohta

Eelnõu sätestab äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise tingimused. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseaduse vastavate paragrahvidega.
Eelnõu sätestab äriühingu juhi, kes on põhitöö kaotanud, töötuna arvelevõtmise tingimuste erisused, et võimaldada tal saada abi uue töö leidmisel ja töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Töö kaotanud ja äriühinguga seotud isikute võrdse kohtlemise eesmärgil muudetakse eelnõuga ka FIE ja tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa töötuna arvelevõtmise tingimusi. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Keeld äriühingu juhatuse liiget töötuna arvele võtta on põhiseadusevastane

Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks piirangud, mis jätavad ilma töötuskindlustushüvitiseta inimesed, kes töise sissetuleku kaotamisel on äriühingu juhatuse liikmeks ega saa selle eest tasu.
Töötuskindlustus on töötuse kui sotsiaalse riski maandamiseks loodud süsteem, mis põhineb sundkindlustuse põhimõttel. Kindlustatuteks on töötavad inimesed, kes on kohustatud neile töö eest tehtud väljamaksetelt tasuma töötuskindlustusmakset. Kindlustatud riski realiseerumise – töise sissetuleku kaotamise – korral tekib kindlustatul õigus saada töötuskindlustushüvitist.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 punkt 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 punkt 1 jätsid töise sissetuleku kaotanud kindlustatu ilma õigusest saada töötuskindlustushüvitist ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige (sh prokurist, täisvõi usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht).

Riigikohus selgitas lahendis, et seadusandjal on avarad võimalused valida, milliseid vahendeid kasutada sotsiaalsete riskide maandamiseks, kuid sundkindlustusel põhineva süsteemi kasuks otsustades on seadusandja oma valikuvõimalusi oluliselt piiranud. Õigus kindlustushüvitisele on rahaliselt hinnatav õigus, mida kaitseb omandipõhiõigus (PS § 32). Kuna põhiõiguse riive peab olema põhiseadusega kooskõlas, ei ole lubatud luua meelevaldseid tingimusi hüvitise maksmise piiramiseks.

Osale arutelus

  • Annika Vait, ALTERNA Advokaadibüroo andeadvokaat / partner
    Epp Lumiste, ALTERNA Advokaadibüroo andeadvokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad