Ülevaade tööandjatele mõeldud töötukassa toetustest

Kaire Uusen
Kaire Uusen annab ülevaate tööandjatele mõeldud töötukassa toetustest

Alates 1. maist on ettevõtetel võimalik taotleda töötukassast toetust uute töötajate värbamiseks ja ka töötajate koolitamiseks. Millisteks juhtudeks on see mõeldud ja mis toetusi-teenuseid saavad tööandjad veel küsida?

Samas taktis töötajatele või töötutele mõeldud toetustega on kasvanud ka tööandjatele suunatud toetused. Järgnevalt on toodud ülevaade toetustest, mida tööandjal on võimalik 2017. aastal taotleda töötukassast. Enamik neist on seotud töötute värbamise, koolitamise või vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmise ja neile tingimuste loomisega.

Enim kasutatakse palgatoetust

Kõige rohkem kasutatakse palgatoetust, mis on mõeldud tööandja toetamiseks töötute värbamise korral. 2016. aastal sai toetust 2263 tööandjat, 2017. aasta esimese nelja kuuga 823. Alates 2014. aastast lihtsustati tööandjale palgatoetuse andmise tingimusi – kui varem kehtis tingimus, et töötuga tuleb sõlmida tähtajatu tööleping, siis pärast muudatust saab ettevõte taotleda seda ka siis, kui ta võtab töötu tööle vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepingu alusel.

Toetuse suurus on 50% töötaja palgakulust ja maksimaalne määr on võrdne kehtiva miinimumpalga määraga, mis sel aastal on 470 eurot kuus. Palgatoetust võib taotleda nii juriidiline kui füüsiline isik või ka kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kuid toetust ei saa taotleda riigiasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Ettevõtluse alustamise toetus

Ettevõtluse alustamise toetuse taotlejaid (saajaid) oli 2016. aastal Eestis 401, mis on veidi vähem kui eelnevatel aastatel. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on 2017. aasta riigieelarves sätestatud ettevõtluse alustamise toetuse ülemmääraks 4474 eurot.

2014. aasta seadusemuudatus nägi ette, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta isikule, kellele kuulus toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul rohkem kui 50% mõnest äriühingust. Samuti ei maksta toetust inimesele, kes sai ettevõtluse alustamise toetust eelneva kolme aasta jooksul.

Sotsiaalmaksu miinimummäära hüvitamine

Tööandjal on võimalik taotleda sotsiaalmaksu miinimummäära hüvitamist vähenenud töövõimega inimese eest. Eelmise aasta juulist muutus selle sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega inimene (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus), saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda töötukassalt. See võimaldab palgata vähenenud töövõimega töötajat osalise tööajaga palju odavamalt kui tavatöötajat. Varem kehtinud reegli asemel, kui taotlus tuli esitada iga kuu, piisab nüüd ühest taotluse esitamisest.

Tööruumide ja -vahendite kohandamise toetus

See toetuson mõeldud juhuks, kui töötajal on praeguses olukorras raske pääseda oma tööruumidesse või kasutada ettenähtud töövahendeid.

Tingimused: kui ettevõttes juba töötab vähenenud töövõimega inimene, hüvitatakse kohanduse mõistlikust maksumusest kuni 75%. Kui ettevõttesse on tulemas tööle töölepinguga puude või vähenenud töövõimega inimene, kes on eelnevalt töötuna arvel, koondamisteatega või õppiv või vanaduspensioniealine tööotsija, on hüvitussumma kuni 100% (mõistlikust) maksumusest. Kohanduse kulud hüvitatakse, kui töötaja töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kolm aastat. Hüvitist saab taotleda ühe töötaja kohta üks kord kolme aasta jooksul.

Töökoha loomise toetus

Selle toetusegatahetakse soodustada Ida-Virumaal uute töökohtade loomist ja aidata tööle töö kaotanud inimesi. Toetust makstakse tööandjale töötajate töötasu kulude osaliseks hüvitamiseks. Toetust võib taotleda tööandja, kelle töökohad asuvad Ida-Virumaal ja kes kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul värbab tööle vähemalt 20 töötut.

Veel tingimusi – tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks ja toetust saab maksimaalselt 12 kuu eest (poole töösuhte aja eest). Toetuse suurus on 50% brutotöötasust, aga mitte rohkem kui kaks miinimumpalka.

„Minu esimese töökoht”

Erialase hariduseta ja vähese töökogemusega noore palkamisekson toetus „Minu esimese töökoht”, mille puhul maksab töötukassa tööandjale palgatoetust ja hüvitab koolituskulu. Tingimused: noor peab olema 17–29-aastane, erialase hariduseta (alg-, põhi- või üldkeskharidusega), töökogemus puudub või on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat), on töötuna registreeritud järjest vähemalt neli kuud ega ole tööd leidnud. Palgatoetust makstakse tööandjale 12 kuu eest ja 50% töötaja ühe kuu töötasust, kuid mitte rohkem kui kaks miinimumpalka.

Töötaja koolituskulu hüvitamine tööandjale

Seda toetust saab juhul, kui töötaja ei saa terviseseisundi tõttu senist tööd jätkata ning pärast ümber- või täiendusõpet pakub tööandja talle uut tööd või enne tööle asumist oli töötaja vähemalt 12 kuud järjest töötuna arvel ning vajab tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist.

Lisaks pakub töötukassa hulgaliselt teenuseid, sealhulgas nõustamine, abi erivajadustega inimeste tööandjale (töövahendus, abivahendid, abistamine tööintervjuul, tööandja nõustamine, tööandjale tööturukoolituse hüvitamine jm), töövahendusteenused, proovitöö ja praktika korraldamine jm.

Allikas: Töötukassa
Allikas: Töötukassa

KOMMENTAAR

Riina Kurg

Töötukassa töötuse ennetamise ja oskuste arendamise osakonna teenusejuht

Uue koolitustoetuse taotlemise tingimused

Mida peaks tööandjad uue koolitustoetuse kohta teadma?

Alates 1. maist 2017 on eraõiguslikul juriidilisel isikul, füüsilisest isikust ettevõtjal tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusel võimalik taotleda Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020” alusel töötust ennetavate meetmete paketi ühe tööturuteenusena koolitustoetust. Koolitustoetust võib taotleda ka tööandjate ühendus, nt erialaliit.

Koolitustoetust saab tööandja taotleda:

• uute töötajate värbamiseks;

• töötajate koolitamiseks muutuste olukorras.

Koolitustoetust muutuste olukorras saab taotleda, kui töötajate oskused vajavad täiendamist seoses ettevõtte majandustegevuse ümberkorraldamisega, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega või kvalifikatsiooninõuete uuenemisega. Toetatakse koolitusi, mis soodustavad töötaja kohanemist muutustega (valdkondade valik ei ole piiratud). Toetuse saamiseks peab ettevõte taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab pärast taotluse esitamist kehtima veel vähemalt kuus kuud.

Koolitustoetust töötajate värbamiseks saab taotleda uute töötajate palkamiseks töökohtadele, mis Kutsekoja tehtud valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute (nn OSKA uuringud) kohaselt on lähiaastatel kasvava tähtsusega ning kuhu ei ole leida piisavalt sobivate oskustega töötajaid.

Põhikutsealade nimekirja leiab töötukassa kodulehelt.

Koolitustoetuse eesmärk värbamise olukorras on toetada tööandjaid, kes on raskustes oskustega töötajate leidmisel. Soovitame tööandjal avaldada oma töökuulutus töötukassa portaalis, et meil oleks võimalik toetada sobivate kandidaatide leidmisel. Kui tööandja sobivaid töötajaid meie kaudu ei leia, siis on tööandjal võimalik otsida töötajaid muul viisil. Töötukassa klientide värbamisel hüvitab töötukassa koolituskulu suuremal määral kui mujalt leitud kandidaatide puhul.

Nõuded toetuse taotlemiseks

Tööandjal on oluline silmas pidada nõuet, et uue töötaja värbamisel koolitustoetuse taotlemiseks peab tööleping töötajaga olema sõlmitud, kuid töötaja tööleasumise aeg töölepingus peab olema hilisem koolitustoetuse avalduse esitamise kuupäevast. Töötaja tööleping peab olema tähtajatu või vähemalt kuuekuuline.

Tööandja peab ise leidma koolitaja, kes talle vajalikku väljaõpet suudab pakkuda. Koolituse maht peab olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta maksimaalselt ühe aasta. Koolituse maht võib sisaldada nii auditoorset, praktilist kui ka iseseisvat tööd. Seega saame toetada pikemaajalisi ja mahukamaid koolitusi.

Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust. Seega, kui tööandja on oma töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks koolituse välja valinud, siis ootame kohe ka koolitustoetuste avaldust. Varane avalduse esitamine annab tööandjale kindlustunde, et ta saab ka töötukassalt toetust või on valmis töötukassa eitava vastuse korral ise investeerima oma töötajate koolitusse.

Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse. Koolitus peab vastama täienduskoolituse standardis sätestatud nõuetele ehk koolitus toimub vastavalt õpiväljundipõhisele õppekavale. Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu, koolitusel osalemisega seotud sõidukulu ning töötaja palgakulu tunnitöötasu alammääras aja eest, mil töötaja osales koolitusel.

Toetuse suurus

Töötukassa saab hüvitada tööandjale kulude kogusummast üldjuhul kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot töötaja kohta. Üle 50-aastaste, erialase hariduseta, ebapiisava eesti keele oskusega või terviseprobleemidega töötajate koolitamiseks hüvitatakse kulud kuni 80% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta. Töötuna arvel oleva inimese värbamisel saab töötukassa hüvitada kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta.

Koolitustoetuse maksmise otsuse teeb avalduse alusel koolitustoetuse hindamiskomisjon. Koolitustoetus on vähese tähtsusega abi (VTA). Kui VTA ülemmäär on täitunud, siis makstakse koolitustoetust riigiabi grupierandina.

Tööandja saab esitada koolitustoetuse avalduse e-töötukassa, e-posti, posti teel või töötukassa esinduses kohapeal. Koolitustoetuse avalduse ja tekkinud küsimused saab saata e-posti aadressile koolitustoetus@tootukassa.ee. Tööandjat nõustavad koolitustoetuse taotlemisel töötukassa tööandjate konsultandid, kelle kontaktid on leitavad meie kodulehelt.

Millest sellise toetuse vajadus tekkis?

Eesmärkide seadmisel on lähtutud tööturu olukorrast ning Eesti ja Euroopa Liidu strateegilistest eesmärkidest tööhõive suurendamisel ning töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamisel. Tööhõiveprogrammis 2017–2020 on suurem rõhuasetus tööjõupuuduse leevendamisel ja töötuse ennetamisel ning täiendava tööturuteenusena saab töötukassa pakkuda tööandjatele koolitustoetust, mis on osa töötust ennetavate meetmete paketist.

Muutuste olukorras makstava koolitustoetusega tahetakse töötajate oskusi arendada ja toetada liikumist uuele ametikohale ettevõtte sees, ennetamaks tööta jäämist. Toetatavaid valdkondi ei piirata, sest toetus on suunatud töötajatele, kes on töötusriskis ettevõttes toimuvate muudatuste või kvalifikatsiooninõuete uuendamise tõttu. Muutuste olukorras makstakse koolitustoetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul avalduse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul ehk eeldatakse, et tegemist on toimiva ettevõttega, kel on töötajad ja kes on töötuskindlustussüsteemi panustanud.

Värbamise puhul makstava koolitustoetusega soovitakse tööjõupuudust leevendada ning toetada töötajate liikumist valdkondade vahel. Toetust on võimalik maksta, kui töötaja võetakse tööle põhikutsealale, mille puhul on Kutsekoda teinud tööjõuvajaduse uuringu, millega on tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ning mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist.

Koolitustoetuse taotlemisel värbamise puhul pakub töötukassa esmalt vaba töökoha täitmiseks sobivaid kandidaate. Nimetatud nõude eesmärk on pakkuda esmalt võimalust tööle rakendada töötuna registreeritud inimesi, kes vastavad tööandja nõuetele.

Koolituse mahu nõudega soovitakse toetada eelkõige pikemaajalisi ja tööandjale kulukamaid koolitusi. Tööandjal säilib töötajate koolitamisel omavastutus.

Tööandjale makstakse koolitustoetust ka tunnitöötasu alammääras nende tundide eest, mil töötaja osales koolitusel. Eesmärk on kompenseerida tööandjale osaliselt tööjõukulu aja eest, mil töötaja ei saanud tegeleda tavapäraste tööülesannetega, vaid osales koolitusel. Mitme uuringu tulemuste põhjal takistab tööandjate hinnangul töötajatele koolituse pakkumist nii koolituse kõrge hind kui ka töötajate liigne hõivatus ja suur töökoormus.

Allikas: Töötukassa
Allikas: Töötukassa

Osale arutelus

  • Kaire Uusen, RP kaasautor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised