Raamatupidajale olulised seadused ja maksupakett

Raamatupidajale olulised seadused ja maksupakett
Riigikogu võttis vastu 21 seadust ja mitmed eelnõud läbisid teise lugemise

Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu 21 seadust, nende seas töövaidluse lahendamise seaduse, töövõimetoetuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse, liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, audiitortegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Teise lugemise läbisid mitmed maksumuudatustega seotud eelnõud.

Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse (407 SE), mis reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Seadusega tagatakse lihtne, kiire, odav ning tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamine. Kohtuväliseid töövaidlusi on seni lahendatud 1996. aasta septembrist kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud mitmeid puudusi.

Seadus näeb ette alternatiivsed töövaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Kehtiv kord võimaldab avalduse läbivaatamist töövaidluskomisjoni (TVK) istungil, erandina võib avalduse lahendada poolte kohalolekuta vaid juhul, kui pooled tunnistavad üksteise nõudeid täies ulatuses. Lepitusmenetluse ning kompromissi võimalused töövaidluse lahendamisel puuduvad. Praktikas kompromissi sõlmimine küll toimub, kuid väljaspool töövaidlust, mille tulemusena ei ole tagatud täitedokumendi olemasolu.

Seaduse kohaselt saab töövaidluskomisjoni juhataja edaspidi ainuisikuliselt lahendada kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid. Muudel juhtudel või poolte soovil, toimub asja lahendamine istungil kolmeliikmelise komisjoniga. Seadusest kaob senine TVK-sse pöördumise rahalise nõude 10 000 euro suurune piirmäär. Praegu saab 10 000 eurot ületava nõudega pöörduda üksnes kohtusse.

Töövaidlusasja läbivaatamise tähtaeg pikeneb seniselt 30-lt kalendripäevalt 45-le. Muudatus tuleneb praktikast, kuna viimasel kahel aastal on keskmiseks töövaidluste läbivaatamise pikkuseks 36 päeva.

Kui üldiselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2018, siis §-d 67 ja 68 üldises korras.

Riigikogu kiitis heaks sotsiaalkomisjoni algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse (468 SE), millega kõrvaldatakse puudusi töövõimereformi puudutavates seadustes. Seadusega muudetakse töövõimetoetuse seadust (TVTS), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), ravikindlustuse seadust (RaKS) ning tööturuteenuste ja –toetuste seadust (TTTS).

TVTS muudatusega kõrvaldatakse töövõimetoetuse maksmisel ilmnenud kitsaskohad. Eelnõuga muudetakse töövõimetoetuse ettemakse tegemise tingimusi, et vältida töövõimetuspensionilt töövõimetoetuse maksmisele üleminekul sissetulekuta perioodi tekkimist inimesest olenemata põhjustel.

Samuti korrastatakse töövõimetoetuse maksmise tingimusi, et soodustada osalise töövõimega inimesel hariduse omandamist, vältida töövõimetoetuse ebaõiglast vähendamist ning tagada töövõimetoetuse saamine ka siis, kui inimene haiglaravil viibimise tõttu ei saa täita töövõimetoetuse saamiseks vajalikke tingimusi.

PISTS-s muudetakse puude tuvastamise tingimusi ja RaKS-s hambaravihüvitise maksmist inimestele, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenuse järele.

Kuna seaduse hambaravihüvitise muudatuse alusel on vaja muuta tervishoiuteenuste loetelu, siis selle sätte jõustumise aeg on 1. jaanuar 2018. Teised seaduse muudatused jõustuvad tänavu 1. juulil.

Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (419 SE), millega kehtestatakse teekasutustasu veoautodele ja nende haagistele täismassiga üle 3500 kilogrammi. Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 9–12 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 500–1300 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu tasuda nädala, kuu või kvartali eest.

Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses.

Euroopa Liidus on kasutusel ajapõhised ja läbisõidupõhised teekasutustasud. Eestis kehtestatakse veoauto ajapõhine teekasutustasu, kuna selle eeliseks on madalam investeeringu ja hoolduskulu ning sarnane süsteem Lätis ja Leedus rakendatavaga.

Teekasutustasu administreerimisega hakkavad tegelema Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet. Maanteeameti ülesandeks on tagada teekasutustasu tasumise võimalus ööpäev läbi ning seadusega antakse Maanteeametile õigus sõlmida teekasutustasu tasumise võimaluste loomiseks ja tasumise võimaluste korraldamiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga. Kasutusele võetakse ka teekasutustasu tasumise võimalused internetis.

Riikliku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle hakkavad teostama Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet oma muude ülesannete täitmise raames. Samuti antakse riikliku järelevalve teostamise õigus Maanteeametile.

Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (409 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse muudetud ELi vastavate dokumentidega. Eeskätt vaadatakse ümber audiitortegevuse avaliku järelevalve korraldus ja rahastamine, Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu organite pädevuse ja ülesannete jaotus ning „avaliku huvi üksuse“ mõiste.

ELi direktiivist tulenevalt peaks iga liikmesriik audiitorite järelevalve läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse. Seetõttu antakse vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis Rahandusministeerium, üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) pädevusse. Samuti asendatakse AJN senine kontrollifunktsioon auditite kvaliteedi tagamises ülevaatustes ning distsiplinaarmenetlustes nende vahetu läbiviimise funktsiooniga, mis tähendab, et senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Nimetatud muudatustega seoses kohandatakse järelevalve rahastamise põhimõtteid. Lisaks kooskõla saavutamisele ELi õigusega lühendavad tehtavad muudatused kokkuvõttes menetlusprotsesse, kahandades nii halduskoormust kui ka säästes kulusid.

Riigikogus läbis teise lugemise kuus eelnõu, nende seas:

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE) viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu. Tagamaks nimetamiskomitee töö stabiilsus ja suurem sõltumatus kehtestatakse regulatsioon, mis loob võimaluse tegutseda sellel alalise organina. Tühistatakse rahandusministri õigus nimetada pooled riigi esindajad riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Kaotatakse ka rahandusministri kohustus reguleerida riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmetele makstavate tasude piirmäärasid. Riigi äriühingud saavad edaspidi maksta oma tegevusvaldkonna toetusi ainult arendus- ja teadustegevuseks. Suuremad riigi ettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid.

Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõuga (454 SE) kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Selle konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa (valdavalt 20 protsenti laekunud tuludest) automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Eelnõu soodustab mikroettevõtlust ja parandab mikroettevõtjate maksukäitumist. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimub maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.

Valitsuse algatatud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu (457 SE) maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub vastavalt kas suhkrusisaldusest või magusaine lisamisest.

Magustatud joogi termini alla kuuluvad ka piima baasil valmistatud joogid ehk piimajoogid, mis sisaldavad suhkrut või magusainet. Sellisteks jookideks on näiteks magusad joogijogurtid, keefirid, samuti magusad taimepiimad, näiteks sojapiim. Magusate piimajookide ning 100 protsendiliste puu- ja köögiviljamahlade kohta taotletakse Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba, misjärel on need käesoleva seaduse reguleerimisalast välja arvatud. Magusaid piimajooke ja mahlu alates loa saamisest magustatud joogi maksuga ei maksustata.

Selleks, et tootjatel oleks soovi korral aega oma toodete retsepte muuta ja tarbijatel harjuda uute maitsetega, näeb eelnõu ette kõrgema suhkrusisaldusega jookide maksustamisele kaheaastase üleminekuaja. Seaduse rakendamisega seonduvalt tasub tähele panna ka seda, et 2018. aasta 1. jaanuari seisuga ei maksustata automaatselt kõiki Eesti vaheladudes olevaid magustatud jooke. Eesti vaheladudesse toimetatud magustatud jook maksustatakse selle esmakordsel kättesaadavaks tegemisel laost väljastamisel ja maksukohustus tekib üksnes magustatud joogi puhul, mis väljastatakse Eestis kättesaadavaks tegemiseks. Maksustada ei tule Eestist välja saadetavat magustatud jooki. Kõik enne 2018. aasta 1. jaanuari müügikohta toimetatud joogid on maksuvabad. Müügikohtade ladustamisvõimalused ei ole nii suured kui vaheladude omad, seega halduskoormuse vähendamise eesmärgil neid jooke ei maksustata.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (458 SE) muudab tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid, sätestab madalama tulumaksumäära 14 protsenti äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele, kehtestab krediidiasutustele nn avansilise tulumaksu ning muudab sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid.

Eelnõu kohaselt saab edaspidi nii töö- kui isiklikeks sõitudeks ettevõtte sõiduauto kasutamise võimaldamisel erisoodustust deklareerida vaid kilovatipõhiselt, sõltumata erasõitudena läbitud distantsist. Sõiduauto erisoodustuse hinna määramise aluseks on eelnõu kohaselt 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku kohta ning 1,47 eurot, kui sõiduauto on üle viie aasta vana.

Eelnõus tehti muudatusi, mis puudutavad abikaasade ühise deklaratsiooni esitamist, eelnõust jäeti välja panditulumaksu kehtestamise ja täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda, laiendati maksusoodustusi tööandja transpordi korraldamisel ning tehti mitu tehnilist muudatust.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, mida abikaasa ei ole ise maha arvanud. Täiendavalt mahaarvatav summa ei tohi olla suurem kui 50 400 eurot. Muudatus puudutab juba käesoleva aasta tulude deklareerimist tuleva aasta alguses.

Eelnõus täpsustatakse varjatud kasumieraldiste maksustamise korda. Lisatav maksudest kõrvalehoidumise säte täpsustab, et Maksu-ja Tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega. Kui emaettevõtjale või nn sõsarettevõtjale antud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus.

Eelnõu muudatuse kohaselt ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses.

Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus selle vastuvõtmisel tänavu 1. augustil, kuid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse osad sätted jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (456 SE) nähakse ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega Riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta. Täpsustatakse nõudeid informatsioonile. Muuhulgas lisatakse tekkepõhised prognoosid.

Samuti vähendatakse bürokraatiat, milleks ühendatakse eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessid. Eelnõu näeb ette lähtuda mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale, milleks eelarve tasakaalureeglit hakatakse jälgima mitme aasta keskmisena. Varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st.

Menetluse käigus Riigikogus viidi eelnõusse palju muudatusi lähtuvalt rahanduskomisjonile laekunud kirjadest. Olulisim neist puudutab võimalike vastuolude likvideerimist põhiseadusega. Muudatustega säilitatakse riigieelarves ministeeriumide vaheline liigendus, st. jäetakse välja ja muudetakse sätted, mille kohaselt Riigikogu oleks riigieelarvega eraldanud vahendid valitsusele ning valitsus oleks vahendid liigendanud määrusega ministeeriumide vahel. Säilib administratiivse liigenduse printsiip ja taastatakse kohustus, et valitsus esitab eelarvestrateegia Riigikogule viivitamata pärast kinnitamist. Arvestati kohtute haldamise nõukoja vajadusega osaleda esimese ja teise astme kohtute eelarve kujundamise protsessis.

Sätestatakse, et ministeeriumide valitsemisalade vahelist jaotust on üldreeglina võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega. Riigikogu toetas samuti ettepanekuid kavandatavate välistoetuste sisaldumiseks aastate kaupa eelarvestrateegias ja Vabariigi Valitsusele riigieelarve vahendite kasutamise ülevaate andmist vähemalt kaks korda aastas. Samuti täpsustati seaduse jõustumise sätteid.

Allikas: Riigikogu

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad