Korrektne keelekasutus

Reili Argus
Professor Reili Argus jagab korrektse keelekasutuse nõuandeid

Selge keel on väärt tööriist – selges keeles tekst on loetav, arusaadav ja selle järgi saab tegutseda. Raamatupidajad peavad oma töös olema eriti täpsed ning seepärast on väga tähtis, et tekst oleks ühemõtteline, arusaadav ja liigse sõnavahuta.

Nii nagu üldiselt eestikeelseid ametitekste, kimbutavad ka raamatupidajate kirjutatud kaaskirju, töömeile ja muid tekste üldlevinud keeleprobleemid: liiga pikad ja keerulised laused, võõrapärased lausemallid ja sõnakasutusstambid.

Vormistus on samuti väga oluline, et tekst mõjuks juba esmasel vaatlusel korrektse ja selgena. Sageli kiputakse kahtlema loetelude, tabelite ja jooniste vormistamise õigsuses.

Lühem lause on enamasti selgem

Kui kirjutaja soovib, et tema tekst oleks lihtsalt loetav, ei tohiks ta lauset ja lõiku segi ajada. See tähendab, et lause ei tohiks olla lõigu pikkune.

Tarbeteksti lause pikkus võiks jääda 1015 sõna piiresse. Kuna lugedes on hea korraga haarata 78-sõnalisi tekstitükke, võikski lihtlause või siis liitlause osalaused just nii pikad olla. Hea on meeles pidada, et kui lauses on 18 ja rohkem sõna, on selle raskusaste võrreldav juba teadustekstiga.

Järgnevas näitelauses saab liiga pika lause teha kaheks ning jätta ära ka mõned üleliigsed sõnad:

Meie raamatupidamisbüroo kontorid asuvad Tallinnas ja Tartus, kuid teenindame kliente üle kogu Eesti ja pakume kvaliteetset terviklikku raamatupidamisteenust, mis sisaldab kõike alates algdokumentide koostamisest kuni majandusaasta aruande korrektse vormistamiseni.

Parem on:

Meie kontorid asuvad Tallinnas ja Tartus, kuid teenindame kliente üle Eesti. Pakume kvaliteetset terviklikku raamatupidamisteenust, mis sisaldab kõike alates algdokumentide koostamisest kuni majandusaasta aruande vormistamiseni.

Sulgudesse pandud tekst mõjub lisakommentaarina. Kui aga see info on sama oluline kui muugi, tuleb teha kaks eraldi lauset:

Kõik erisoodustusena käsitletavad majutus- ja sõidukulud ning päevarahad on mitteabikõlblikud (nt piirmäära ületav päevaraha osa ning sellelt tasutavad tulu- ja sotsiaalmaks või töötajale tasutud autohüvitis töölesõiduks juhul, kui see ei vasta tulumaksuseaduse paragrahv 48 lõikele 51).

Parem on: Kõik erisoodustusena käsitletavad majutus- ja sõidukulud ning päevarahad ei ole abikõlblikud. Sellised kulud on nt piirmäära ületav päevaraha osa ning selle tulu- ja sotsiaalmaks, samuti töölesõidu autohüvitis, mis ei vasta tulumaksuseaduse §-i 48 lõikele 51.

Näites on lisaks lause kaheks jaotamisele sõnastatud ümber ka kohmakas mitte-osaga sõna.

Lihtsam on lugeda lauset, kus on rohkem tegusõnu

Sageli leidub lauseis liiga palju mine-lõpulisi nimisõnu, nt Kala kaalumise läbiviimise teostamine peale lossimist. mine-vormis sõnade ülekasutus teeb teksti raskesti loetavaks, sest mine-lõpuga vorm vajab enda kõrvale öeldist vormistavat tegusõna (näiteks ei saa lause koosneda ainult tegijast ja mine-lõpulisest tegevuse nimetusest nagu Asutuse käibe suurendamine...). mine-lõpuline sõna toob lausesse tihti ühe ülearuse ja sisutühja sõna, nt teostama, läbi viima, aset leidma jne (Asutuse käibe suurendamine toimub ...). Seal, kus vähegi võimalik, on mine-lõpuga vormid parem muuta tavalisteks tegusõnadeks:

Osaühingu põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal on sortimendi laiendamise kaudu firma turupositsiooni säilitamine ja kindlustamine olemasolevatel turgudel.

Parem oleks: Järgmise majandusaasta põhieesmärk on laiendada sortimenti. Sellega kindlustame turupositsiooni.

Peale selle, et pikk lause on tehtud kaheks lühemaks, on saava käände vorm (põhieesmärgiks) asendatud nimetava käände vormiga (põhieesmärk). Võrreldes nimetava käändega märgib saav kääne sageli midagi ajutist või asendavat. Kui sellist tähendust väljendada ei soovita, on parem kasutada nimetava käände vormi. Nimetava käände vorm mõjub kindlama ja soliidsemana. Näiteks on lause alguse Meie eesmärgiks on ... asemel parem kirjutada hoopis Meie eesmärk on ... ning Asutuse klientideks on ... asemel on parem Asutuse kliendid on ...

Sageli kasutatakse mine-lõpuga vormi koos mitte-eesliitega. Sellised sõnu on raske lugeda ja nende puhul tuleb eelistada lihtsat nn kui-siis lauset:

Aruande etteantud tähtajaks mittelaekumisel saadab spetsialist teate.

Parem on: Kui aruanne ei laeku tähtajaks, saadab spetsialist teate.

Lausest on välja jäetud ka sõna etteantud, sest igasugune tähtaeg on nii või teisiti ette antud ja uut infot see sõna ei anna.

Selges ja täpses tekstis on kasutatud selgeid ja täpseid sõnu

Võõrsõnades ei ole üldiselt midagi halba, kuid võõrsõnadega üleküllastunud teksti on keeruline lugeda. Liigne võõrsõnakasutus ei näita enamasti kirjutaja haritust, vaid pigem seda, et ta ei ole vaevunud näiteks sõnastikust järele vaatama, kas ühel või teisel sõnal eestikeelset vastet on. Enamasti on, ja tihtipeale on see vaste võõrkeelsest täpsem ja parem. Üldine reegel on see, et kui midagi saab öelda eesti keeles, tuleb seda teha eesti keeles. Nii on täiesti kohatud toorlaenud skippima, random valik, default, mis tähendavad eesti keeles vastavalt ‘vahele jätma’, ‘juhuslik valik’ ja ‘vaikimisi/määramata’.

Mõnikord on võõr- ja omasõna kõrvuti kasutusel. Sel juhul tasuks samuti eelistada ikka omasõna ja tuletada endale meelde, et info on teave, efektiivne on tõhus, instrueerimine on juhendamine, unikaalne on ainulaadne, administratiivne on halduslik, maksimum on kõige rohkem, finantseerima on rahastama, volatiilne on heitlik, muutlik või püsimatu jne.

Vahel on kaks või kolm sõna väga sarnased ja kipuvad keelekasutajal segi minema. Selliseid sõnu nimetatakse sarnassõnadeks. Tuntuimad neist paarikutest on ehk õigesti ‘korrektselt’ ja õieti ‘õigupoolest’, vahel ‘mõnikord’ ja vahest ‘võib-olla’ ning järgi (‘põhjal, alusel’, nt juhendi järgi) ja järele (vaatan järele, vajadus lisatoetuse järele). Nende sõnade puhul tuleb täpne tähendus lihtsalt meeles pidada ja kahtluse korral sõnastikest järele kontrollida (näiteks on lihtne viis sõnade tähendusi kontrollida e-keelenõu portaalis).

Ületuletamine

Täpses ja selges tekstis ei ole midagi ülearust. Kui sõnale mingi tunnus või lõpp või liide juurde lisatakse, annab see ka tähendust juurde ehk sõna tähendus muutub. Lihtsalt niisama ei ole aga mõtet sõnu pikemaks venitada. Näiteks kasutatakse eesti keeles tegutsemisviisi märkivate sõnade lõpus liidet -lt (kiirelt, otsustavalt, kahtlevalt jne). Seda liidet on aga hakatud tarbetult kasutama ka muude, enamasti aega märkivate sõnade lõpus, nt koheselt, üleüldiselt, varasemalt, hilisemalt, ekspluatatsiooni järgselt, algselt, igapäevaselt. Tuleb siiski meeles pidada, et lt-liite lisamine ei anna nende sõnade tähendusele midagi juurde, vaid venitab nad lihtsalt pikemaks. Seega, õige on ikka kohe, üleüldse, varem, hiljem, pärast ekspluatatsiooni, alguses, iga päev.

Mida vähem on tekstis ähmase tähendusega sõnu, seda kergem on lugeda

Liiga sageli kasutatavate sõnade tähendus kipub sageli ähmasemaks muutuma. Nii leidub ametitekstides sõnu, mis on meile küll tuttavad, kuid milleta oleks lause selgemgi. Üks selline stampsõna on teostama, mis tähendab eelkõige ‘kavatsusi ja plaane ellu viima’. Liiga sageli kasutatakse aga seda sõna seal, kus on juttu lihtsalt tegemisest või töötamisest.

Näiteks: AS Mauren teostas töid ehitusobjektidel Tallinnas ning Eesti Vabariigi teistes rajoonides.

Parem on: AS Mauren töötas ehitusobjektidel üle Eesti, sh Tallinnas.

Sõna täiendav kipub sageli olema tarbetu, nt lauses Lisasin aruandesse täiendavad andmed võiks selle sõna ära jätta, sest niikuinii on juba juttu lisamisest ja sama mõte tuleb selgelt esile ka lühemas lauses Lisasin aruandesse andmeid. Vahel sobib sõna täiendav asemele hoopis liitsõna, kus esimeses pooles sõna lisa-, nt täiendav rahastus on lisarahastus, täiendavad märkused on lisamärkused, täiendav aeg on lisaaeg. Vahel sobivad aga sõnad lisaks ja juurde, nt eraldati täiendav raha > anti raha juurde/lisaks.

Üks viimase aja sagedasemaid prahisõnu on erinev. Kui kirjeldatakse asju, mis juba olemuslikult on erinevad, on see sõna täiesti ülearune: pakutakse kümmet erinevat lisateenust > pakutakse kümmet lisateenust, tulude poolel on toodud erinevad projektid ja nendeks saadud summad > tulude poolel on toodud projektid ja nendeks saadud summad. Vahel tuleks sõna erinev asemel kasutada hoopis sõna eri ‘see ja mitte teine’, nt see kajastub erinevatel kuluridadel > eri kuluridadel.

Vormistus on samuti tähtis

Selleks et tekst mõjuks ka esmasel välisel vaatlusel korrektse ja selgena, tuleb see korrektselt vormistada. Tavalisemad teksti osad, mille vormistamises kaheldakse, on loetelud, tabelid ja joonised.

Loetelude vormistamisel tasub vormistusviis valida vastavalt sellele, mis tüüpi loeteluga on tegemist. Kui loetelupunktid koosnevad sõnadest või fraasidest ja jätkavad saatelauset, saab loetelupunktide ees kasutada numbreid või tähti suluga või graafilisi elemente, nt mumme, viimast juhul kui loetelupunktide järjestus ei ole väga oluline.

Saatelause peab lõppema kooloniga, kui selles on kokkuvõttev sõna (nt järgmised, kõik vms). Kui kokkuvõtusõna ei ole, ei ole koolon kohustuslik. Kõik loetelupunktid algavad siis loomulikult väikese algustähega, sest jätkavad saatelauset, ning lõpevad kas koma või semikooloniga (kui vähemalt ühes loetelupunktis on juba koma, on semikoolon kohustuslik). Viimase loetelupunkti lõpus käib punkt.

Näiteks:

Projekti otsesed eesmärgid on:

1)      korrastada avalik rannaala ja suplusakvatoorium;

2)      rajada rannaalale tänapäevane taristu (sh laudteed, mänguväljakud, palliplatsid jne);

3)      luua rannaalale oma visuaalne identiteet ja tõsta ala tuntust.

Kui loetelu moodustavad täislaused, vormistatakse need numbri ja punktiga algavateks loetelupunktideks. Nii nagu ikka täislaused, algavad need suure algustähega ja lõpevad punktiga.

Näiteks:

Raamatupidamise seadusest tulenevalt on raamatupidamiskohustuslasel järgmised kohustused.

  1. Ta on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima.
  2. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kirjendama kõik majandustehingud raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist.
  3. Kirjendamiseks peavad olema säilitatud kõik vajalikud algdokumendid.

Tabelid ja joonised on hea viis esitada arvandmeid hästi ülevaatlikult. Mida rohkem on tekstis jooniseid ja tabeleid, seda olulisem on nende ühesugune ja korrektne vormistus. Esimesena tasub meelde jätta see, et tabelil on pealkiri, joonisel allkiri. Pealkirja alustab tabeli number, selle järel on punkt. Seejärel esitatakse pealkiri. Pealkirja lõppu punkti ei panda. Pealkiri võib koosneda rohkem kui ühest lausest, sel juhul kasutatakse lausete vahel eraldavat punkti (vt tabel 1).

Tabeli veeru pealkiri tuleks kirjutada suure algustähega. Tabeli lahtrites olev info võiks olla esitatud väikese algustähega (v.a täislaused). Lõpupunkti tabeli lahtrites ei kasutata. Kui lahtris on mitu lauset, kasutatakse ainult eraldavat punkti.

Tabeli kõiki lahtreid ääristavaid jooni ei ole vaja kuvada. Meeles tuleks aga pidada, et eraldusjoonte kuvamine peab olema kogu teksti piires ühesugune (näiteks on joon veeru pealkirja all ja enne kokkuvõturida) ja arvud tabelis joondatud vastavalt järgujaotistele (vt tabel 2).

Teksti sees tabelile viidates kasutatakse väikest algustähte, nt Varaobjektide puhul arvestatakse amortisatsiooni vastavalt nende kasulikule elueale (vt tabel 1).

Osale arutelus

  • Reili Argus, TLÜ humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised