Keskmise töötasu arvestamine

Keskmise töötasu arvestamine
Ave Nukka selgitab keskmise töötasu arvestamise iseärasusi

Keskmist töötasu tuleb arvestada eri olukordades ning arvestus tugineb juhistele, mis kehtestavad nii üldised põhimõtted kui ka arvestamise vajadusest tingitud erisused.

Töölepingu seaduses (TLS) ja täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS) on määratud kindlaks, kuidas leida keskmist töötasu puhkusetasu arvestamisel. Kuna keskmise töötasu arvestus on nüansirikas, siis on oluline teada, millest lähtuda ning mida järgida erinevate situatsioonide korral.

Artiklis käsitletakse keskmiste töötasude arvestamise põhimõtteid, tuginedes seadusandluses kehtestatud nõuetele ja juhendmaterjalides selgitatud näidetele. Esitatud arvutusnäidete aluseks on võetud 2017. aasta kalender.

Töötasu mõiste

Keskmise töötasu arvestamise aluseks on töölepingu seaduse § 29 lõige 8, mis viitab vabariigi valitsuse määrusele „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt tuleb keskmise töötasu arvutamisel lähtuda arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Esmalt tuleb selgeks teha töötasu mõiste, mis tuleneb TLS-i § 5, sest keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad.

Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud. Kirjalikus dokumendis peavad sisalduma kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab.

Töötasu võib koosneda eri osadest, mille suurused või arvestamise viisid nähakse ette töölepingus. TLS ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. Näiteks hüvitades töötamist erijuhtudel (ületunnitöö, öötöö ja riigipühal töötamine) rahas, on tegemist töö eest makstava tasu ehk töötasu osaga. Samuti võib kokku leppida töötasu osana majandustulemustelt või mingi täiendava tööülesande täitmise (teise töötaja asendamine, uue töötaja väljaõpetamine, praktikandi juhendamine jms) eest makstavas tasus. Tähtis on, et nimetatud tasud olenevad töötaja tööst, mitte mõnest muust asjaolust ning kirjalikus kokkuleppes tuleb kokkulepitud tasud nimetada tasu sisust lähtuvalt. Kui näiteks aasta viimasel kuul arvestatakse töötajale lisatasuna jõulupreemiat, siis sellise nimetusega tasu maksmise tingis tõenäoliselt jõulude saabumine, mis ei ole seotud töötaja tööpanusega. Kui aga nimetada aasta lõpul arvestatud tasu tulemustasuks, mis viitab mingile töötulemuse saavutamisele, siis sel juhul liigitub see töötasu mõiste alla.

Tuleb tähele panna ka seda, et tasud, mida maksustatakse kui töötasu, ei ole alati käsitletavad töötasuna. Näiteks välislähetuse päevaraha piirmäära ületavat osa maksustatakse alates 1. jaanuarist 2016 kui (neto)töötasu. Siiski pole tegemist töö eest makstava tasuga, vaid hüvitisega, mida makstakse välisriigis viibimise ajal igapäevakulude katteks. Ka näiteks haigushüvitisena makstavat keskmist tasu ületavat osa tuleb maksustada kui töötasu (sotsiaalmaksuseadus § 3), mis aga samuti pole käsitletav töötasuna, sest ei sõltu töötaja tööpanusest.

Töötasu sissenõutavaks muutumise aeg

Teine oluline aspekt, mida jälgida, on töötasu sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev) ja selle seos arvestamise vajaduse tekkega. Tuleb välja selgitada, mis kuupäeval tekib keskmise töötasu arvestamise vajadus ning millised on eelnevad kuus kuud, kui palgapäev on saabunud. Näiteks kui palgapäev on 5. mai (2017) ning keskmise töötasu arvestamise vajadus tekib 10. mail, siis liidetakse novembri, detsembri, jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli kuus töö eest teenitud tasud. Kui aga palgapäev on 5. mai ning arvestamise vajadus tekib juba 2. mail, siis sel juhul pole aprilli töötasu arvestuse vajaduse tekkeks veel sissenõutavaks muutunud ning keskmise tasu arvestusel liidetakse oktoobri, novembri, detsembri, jaanuari, veebruari ja märtsi kuu töö eest teenitud tasud.

Üldine põhimõte keskmise töötasu arvutamisel on, et liidetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu sissenõutavaks muutunud töötasud ning saadud summa jagatakse sama ajavahemiku töö- või kalendripäevade arvuga.

Keskmise töö- või kalendripäevatasu arvutamise aluseks olevat töö- või kalendripäevade arvu vähendatakse päevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS-i § 19 alusel.

Kalendripäevapõhist arvutamist tuleb kasutada juhul, kui sündmus toimub kalendripäevades, näiteks õppepuhkus või põhipuhkus. Tööpäevapõhist arvutamist aga siis, kui sündmus on tööpäevapõhine, näiteks tööandja koolitus, isapuhkus, lapsepuhkus, puudega lapse kasvatamise eest saadav igakuine lisapuhkepäev. Täiendavad täpsustused arvestuspõhimõtetes on välja toodud määruses „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.

Puhkusetasude arvestus

Töölepingu seaduse § 28 kohaselt on tööandjal kohustus anda töötajale ettenähtud puhkust ja maksta puhkusetasu. TLS näeb ette kaht liiki kalendripäevades arvestatavat puhkust, mille puhul puhkusetasu maksab tööandja – põhipuhkus ja õppepuhkus.

Üldise põhimõtte järgi tuleb puhkuste puhul arvestada keskmist tasu. Kuid erisusena põhipuhkuse puhul näeb määrus „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” ette, et kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu ka puhkuse perioodi eest. See tähendab, et tööandja jätkab töötasu maksmist, nagu töötaja oleks sel perioodil töötanud. Määruses kasutatakse siinkohal mõistet „puhkusetasu”, mis võiks tähendada ka tasu õppepuhkuse eest ning edasiarendusena ka võimalust õppepuhkuse puhul jätkata muutumatu tasu maksmist. Seda aga välistab täiskasvanute koolituse seaduse seletuskiri, mis selgitab olukorda järgmiselt: kuna õppepuhkuse kasutamisel tuleb maksta töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu, ei saa selle asemel maksta muutumatu suurusega töötasu.

Viimase muudatusena jõustus (21.07.2015) keskmise tasu arvestust reguleerivas määruses tööandjale võimalus, mitte kohustus maksta töötajale soodsamat puhkusetasu.

See tähendab, et kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud tasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, võib töötajale puhkusetasuna maksta kokkulepitud töötasu. Mida rohkem lisatasu on tööandja keskmise töötasu maksmise aluseks oleva arvestusperioodi jooksul töötajale maksnud, seda suurem on tõenäosus, et keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on suurem kui kokkulepitud töötasu alusel arvutatud puhkusetasu. Samas, kui töötajale makstud lisatasu on olnud väike, on tema keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu tõenäoliselt väiksem kokkulepitud töötasu alusel makstavast puhkusetasust.

Üldreeglina tuleb TLS-i alusel puhkusetasu maksta välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Põhipuhkusetasu arvestamise vajaduse kuupäeva kindlaksmääramisel tulebki sellest lähtuda ning muutuva töötasu korral võtta keskmise töötasu arvestamise aluseks eelnevad kuus kuud, mille töötasu on arvestamise vajaduse kuupäevaks sissenõutavaks muutunud. Näiteks kui palgapäev on 5. kuupäev ning töötaja soovib puhkust alates 7. augustist, siis põhipuhkusetasu arvutamise vajadus tekib eelviimasel tööpäeval ehk 3. augustil. Selles olukorras loetakse TLS-i alusel palgapäev saabunuks puhkepäevale eelneval tööpäeval ehk 4. augustil, kuid selleks kuupäevaks pole juuli töötasu veel sissenõutavaks muutunud ning keskmise tasu arvestamiseks tuleb aluseks võtta töötasuna teenitud summad jaanuarist juunini. Lähtuvalt töölepingu seadusest on põhipuhkusetasu arvestamise erisuseks, et ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Seega tuleb eelneva kuue kuu sisse jäävatest kalendripäevadest välja arvata pühade ja tähtpäevade seaduses esitatud rahvuspüha ja riigipühad.

Kuigi õppepuhkuse eest keskmise tasu arvestamisel tuleb alati rakendada keskmise tasu arvestamist, siis eelnevalt selgitatud põhipuhkuse erisusena arvutamise vajaduse tekke kuu (kuupäeva) väljaselgitamisel ühtset regulatsiooni ei ole. Nimelt sotsiaalministeeriumi selgitustest töölepingu seadusele (2013) selgub, et puhkusetasu, sealhulgas näiteks õppepuhkuse tasu tuleb TLS-i kohaselt maksta erineva kokkuleppe puudumisel välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Ka seletuskiri täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu juurde ütleb, et õppepuhkusetasu maksmise puhul kehtivad töölepingu seaduses sätestatud puhkusetasu maksmise reeglid. Eelnevale tuginevalt tuleks seega keskmise tasu arvutamise vajaduse teke fikseerida eelviimase tööpäeva alusel enne õppepuhkust. Kuid seletuskiri vabariigi valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” muutmise määruse eelnõu juurde (2011) defineerib mõiste „arvutamise vajaduse tekke kuu”. Arvutamise vajaduse tekke kuuks loetakse eelnõu alusel kuud, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Samas on esitatud näitena, et arvutamise vajadust tekitavaks sündmuseks on näiteks õppepuhkuse alguse kuupäev. Sellest, millist põhimõtet rakendada arvutamise vajaduse tekke kuu leidmisel, võib tulla erinevus arvestatava õppepuhkuse tasu osas. Erinevused on põhjustatud eelnevast kuuekuulisest perioodist, mil töötasude summa ja kalendripäevade arv võivad erineda vaatamata sellele, et õppepuhkust on võimalik võtta ka rahvuspühal või riigipühal ning neid ei arvata keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulgast maha.

Näiteid puhkusetasu arvestuspõhimõtete rakendamisest

Situatsioonikirjeldus, mille alusel on keskmise töötasu arvutusnäited koostatud, on järgmine:

Töötajaga kokkulepitud töötasuna teenitud summad on muutumatu tasuna kokku 1000 eurot kuus. Palgapäev on 8. kuupäev. Kokkuleppel tööandjaga soovib töötaja kasutada põhipuhkust ajavahemikul 11.–17. septembrini. Puhkuse pikkuseks on 7 kalendripäeva. Eelneval kuuel kuul tööst keeldumisi TLS-i § 19 alusel pole olnud.

Põhipuhkuse tasu arvutamine muutumatu tasu korral

Nimetatud olukorras tuleb rakendada keskmise tasu määruse § 1 lõiget 11, mille järgi ei arvutata puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu, kui töötajale maksti kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu. Sellisel juhul makstakse töötajale puhkuse eest sama suurt tasu, mida ta saaks samal perioodil töötamise korral. Töötaja tööpäevatasu ja puhkuse perioodi jäävate tööpäevade arvu alusel leitakse puhkusetasu. Esitatud olukorras on arvutusskeem järgmine:

1000 (töötasu suurus) / 21 (kalendaarsed tööpäevad septembris) × 5 (puhkuseperioodi jäävad tööpäevad) = 238,10 eurot (puhkusetasu 11.–17.09 perioodi eest).

Samal kuul töötajale töötasu arvestus on järgmine: 1000 / 21 × 16 = 761,90 eurot

Kokku kuutasuna peab antud situatsioonis töötajale maksma kokkulepitud tasu ehk 238.10 + 761.90 = 1000 eurot

Õppepuhkuse tasu arvutamine muutumatu tasu korral

Õppepuhkuse puhul tuleb õppepuhkuse tasu arvestada alati eelneva kuue kuu keskmise kalendripäeva tasu alusel. Õppepuhkuse võtmisel kehtivad õigusaktid piiranguid ei sea. Seega õppepuhkust ei pea töötaja võtma ainult õppesessiooni ajaks, vaid võib võtta ka iseseisvaks tööks. Eelneva kirjelduse põhjal soovib töötaja õppepuhkust 9.–15. septembrini.

a) eelneva kuuekuulise perioodi leidmisel rakendatakse TLS-i põhimõtet, et arvutamise vajadus tekib eelviimasel tööpäeval enne õppepuhkuse algust

Nimetatud situatsioonis tekib arvutamise vajadus eelviimasel tööpäeval enne õppepuhkuse algust ehk 7. septembril, kuid selleks ajaks pole augusti töötasu veel sissenõutavaks muutunud, sest palgapäev on 8. septembril. Seega keskmise töötasu arvestamise aluseks tuleb võtta veebruar, märts, aprill, mai, juuni ja juuli. Õppepuhkuse tasu leidmiseks tuleb eelneva kuue kuu töötasuna teenitud summad jagada sama perioodi kalendripäevade arvuga (kalendripäevadest tuleb välja jätta päevad, mil töötaja keeldus tööst TLS-i § 19 alusel) ning saadud keskmine kalendripäevatasu korrutada õppepuhkuse päevadega.

Arvutusskeem on järgmine:

6000 (eelneva 6 kuu töötasud kokku) / 181 (eelneva kuue kuu kalendripäevad, sh rahvus- ja riigipühad) × 7 (õppepuhkuse päevad) = 232,04 eurot (õppepuhkuse tasu 11.–17.09 perioodi eest)

b) eelneva kuuekuulise perioodi leidmisel rakendatakse keskmise tasu määruse põhimõtet, et arvutamise vajaduse tekitab sündmuse alguspäev

Selles olukorras on arvutamise vajaduse tekkeks 11. september ning selleks kuupäevaks on augusti töötasu sissenõutavaks muutunud, sest palgapäev oli 8. septembril. Seega tuleb keskmise töötasu arvestamise aluseks võtta märts, aprill, mai, juuni, juuli ja august. Arvutuspõhimõte on sarnane eelnevalt õppepuhkuse puhul esitatuga.

Arvutusskeem on järgmine:

6000 (eelneva 6 kuu töötasud kokku) / 184 (eelneva kuue kuu kalendripäevad, sh rahvus- ja riigipühad) × 7 (õppepuhkuse päevad) = 228,26 eurot (õppepuhkuse tasu 11.–17.09 perioodi eest)

Eelnevatele arvutusnäidetele tuginedes on oluline, millist põhimõtet rakendada vajaduse tekke kuu(päeva) väljaselgitamisel, sest sellest võib oleneda õppepuhkuse tasu suurus. Soovitav on fikseerida rakendatav arvestuspõhimõte mõnes ettevõtte sisedokumendis, et oleks tagatud töötajate võrdne kohtlemine ning õppepuhkuse arvutamisel järgitaks alati sama arvestuspõhimõtet.

Seega muutumatu tasu korral jätkatakse vaid põhipuhkuse ajal muutumatu tasu maksmist. Õppepuhkuse tasu tuleb aga alati arvestada keskmise kalendripäevatasu alusel.

Kasutatud allikad

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, VV määrus. (11.06.2009). Viimati muudetud 21.07.2015

Töölepingu seadus. (17.12.2008). Viimati muudetud 08.05.2017

Käärats, E.; Treier, T.; Suder, S.; Pihl, M.; Proos, M. (Koost.). (2013). Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Tallinn: Juura

Täiskasvanute koolituse seadus. (18.02.2015). Viimati muudetud 02.06.2015

Sotsiaalmaksuseadus. (13.12.2000). Viimati muudetud 19.12.2016

Käärats, E.; Suder, S.; Pihl, M. (Koost.). (2011). Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” muutmise määruse eelnõu juurde

Haidak, T.; Timmi, M.; Kullman, E.; Toom, A.; Haller, A.; Solmann, K.; Hollo, K.; Uusmaa, K. (2010). Seletuskiri täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu juurde. Haridus- ja Teadusministeerium.

Osale arutelus

  • Ave Nukka, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestuse juhtiv lektor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad