Manivald Sternhof: hea koostöö algab ärakuulamisest

Manivald Sternhof: hea koostöö algab ärakuulamises
ERK-i juhatusse kuuluv ettevõtja ja koolitaja Manivald Sternhof

Eesti Raamatupidajate Kogu juhatusse kuuluv ettevõtja ja koolitaja Manivald Sternhof on „self made man” selle mõiste kõige paremas tähenduses. Kõik, mida ta on saavutanud, on tulnud tänu sihikindlale tööle ja tohutule elujaatusele.

Ida-Virumaalt pärit ning siiani sellele piirkonnale truuks jäänud Manivald Sternhof suunab raamatupidamise valdkonna arengut Eesti Raamatupidajate Kogus, tegutseb raamatupidamisteenust osutavas perefirmas ning õpetab välja uusi raamatupidajaid. Seda mitmes õppeasutuses, olenevalt parasjagu kokkulepitust.

Esmased kokkupuuted finantsmaailmaga pärinevad mehel juba varajasest lapsepõlvest – ema juures töölkäimisest. Teadlikum osa sellest ajast sai alguse aastal 1999, mil tema perekond asutas perefirma, mille põhitegevuseks oli raamatupidamisteenuste pakkumine. „Algselt toimus see, nagu ikka, paberil. Arvan, et tol aastal oli see hetk, kui soetasime oma päris esimese arvuti ja printeri – Eesti Maapanga pankrotivara müügilt. Tegin Excelis pearaamatu vormi ja teised finantsaruannete vormid ning teenuse osutamine saigi alguse,” meenutab ta.

Klient motiveeris erialast diplomit omandama

Tõtt-öelda toimetas Manivald raamatupidamismaailmas üsna pikka aega, enne kui selle eriala kooliharidusena omandas. „Jõudsin selleni suhteliselt hilisel ajal ja teekond on veel isegi pooleli,” sõnab ta muigamisi. Impulsi erialase diplomi omandamiseks sai mees enda sõnul ühelt oma pikaajalisemalt kliendilt, kellega on koostööd tehtud nüüdseks vaat et kümmekond aastat. Nimelt maininud klient naljaviluks: „Teed siin minu raamatupidamist ja räägid keerulistest seosest, aga kas sa reaalsuses ikka tead üldse midagi raamatupidamisest?”.

Selleks, et retoorikale adekvaatne hinnang anda, alustas ta 2010. aasta sügisest õpinguid Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, mis 2013. aasta kevadel tipnes juba majandusarvestuse diplomi ja Eesti Raamatupidajate Kogu väljastatava vanemraamatupidaja kutsetunnistusega.

Ega sellega kõik veel lõppenud – veel samal kevadel esitas Manivald dokumendid Eesti Maaülikooli magistritasemesse. „Kahjuks on need õpingud veidi venima jäänud, ent loodan siiski 2018. aasta kevadel magistritöö ära kaitsta,” lausub ta.

Koolipingist otse õpetajaks

Oluline verstapost on Sternhofi sõnul aeg, mil ta alustas õpinguid Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, mida peab teatavas mõttes raamatupidajate Mekaks. Mees ise arvab, et just need õpinguaastad on temast vorminud selle, kes ta on. „Kuna meie kaugõpperühmas oli nii tegutsevaid raamatupidajaid kui ka gümnaasiumipingist tulnuid, oli finantsmaailma põhitõdede omandamine neile veidi keerulisem. Ikka küsiti nõu ja tuli selgitada. Kui ühtäkki teatas tollal Ida-Viru Kutsehariduskeskuses töötanud kursusekaaslane resoluutselt, et nimelt mina pean tulema nende raamatupidamiseriala tudengitele õpetama raamatupidamist arvutil,” räägib ta kerge muigega. Nii sai temast õpetaja. Praegu tahaks Manivaldend rohkem nimetada suunajaks, mõtestajaks. Nimelt on ta seisukohal, et inimest ei saa õpetada – ta peab ise õppima ning selleks on vaja teda suunata, toetada ja motiveerida.

Sellele sündmusele järgnes kohe sügisel juba lisaks eelnevale ainele raamatupidamise põhiainete ja äriplaani ainete andmine erinevatele kursustele. „Päevased kursused jagunesid üksikuteks tundideks nädalapäevadesse, kuid õhtuseid algusega kella 17-st jagus esmaspäevast neljapäevani. Samas tuli tegeleda endiselt raamatupidamisteenuse osutamise ja õpingutega LVRKK kolmandal kursusel,” jätkab Manivald ning tõdeb tagantjärele, et kogu selle koormuse tulemusena sai ta tunda, mida tähendab läbipõlemine. Nii otsustas Sternhof pärast diplomi kättesaamist veidikeseks aja maha võtta.

EMU esimesel aastal saatis üks kursusekaaslane talle edasi e-kirja, milles üks koolitusettevõte otsis raamatupidamise lektorit Tartusse. „Mõtlesin, et kui tema on juba minust nii heal arvamusel, eks ma siis kandideerin,” jätkab ta. „Tulemuseks oli poolteist aastat kursuseid hoopiski Tallinnas väga toredate inimestega,” lisab ta.

Aastal 2015 kutsuti mees külalisõppejõuks LVRKK-sse ettevõtluse, äriplaani ja raamatupidamise ainetes. „Nüüdseks olen lõpetamas teist õppeaastat sealse külalislektorina,” ütleb ta.

Kas sa armastad oma tööd?

Just niisuguse küsimuse esitas Sternhofile hiljaaegu üks koostööpartnerist töökaaslane. „Jäin alguses mõtlema,” räägib ta. „Kui olin viimaks taibanud küsida, et millist osa sellest, vastasin kahtlemata jaatavalt,” lisab ta kiirelt. Küsija oli silmas pidanud kogu tervikut, kõike, millega mees tegeleb ja seotud on.

Manivald kinnitab, et armastab raamatupidamist, nautides just selle mitmekülgsust ja keerulisust teenuse osutamise seisukohast. „Väljakutse, mida see töö pakub erinevate situatsioonidega toimetulekuks, ongi see positiivne jõud ja käimatõmbaja. Vahel olen mõelnud, et kui peaksin tegema raamatupidamistööd mõnes suuremas ettevõttes nn kindlas töölõigus, poleks ma tõenäoliselt juba ammu enam raamatupidaja,” avaldab ta. Töö raamatupidajana toob talle pidevaid kontakte ettevõtjatega, kelle kaudu jõuab temani info ettevõtete konkreetsetest tegemistest.

Tuleb osata vaadata numbritest kaugemale

Sternhof on seisukohal, et üks tõeliselt hea raamatupidaja peaks ennekõike suutma näha kaugemale kui arvud finantsaruandes. „Iga number on ju sündinud mingisuguse ettevõtja otsuse kaudu ja neid otsuseid on olnud vahel miljon. Ometigi mõjutab iga otsus seda, mis on kirjas finantsaruannetes,” arutleb ta.

Iseenda kohta usub mees, et temast on teinud selle, kes ta on, suuresti just pidev klientidega suhtlemine, nende ärakuulamine, nendega arutlemine ja kaasamõtlemine. „Teinekord lähevad teemad raamatupidamisarvestusest kuidagi päris kaugele, ent teadvustan endale selgelt, et see kõik on pikaajalise koostöösuhte hüvanguks ning harib ka mind ennast. Lojaalset koostöösuhet ei tasuks samuti alahinnata – koostöö(suhetesse) tasub panustada pigem rohkem aega, kui vähem. See kõik tuleb endale varem või hiljem mingil moel tagasi,” räägib ta. „Alguses tabasin end tihti mõttelt, et nüüd ma siin istun, kuulan ja räägin oma kliendiga ajast, mille eest ju tegelikult keegi ei maksa, samas on mu lauanurgal rohkem kui küll arveid, mis vajavad sisestamist, ja no selle eest mulle ju tasutaksegi. See kõik aga käib minu teenuse juurde,” leiab ta.

Manivaldi igapäevatöö on peamiselt seotud raamatupidamisteenusega, kuid päevad, kus on loengud LVRKK-s, püüab ta hoida vaid nende tarbeks. „Tõsi, sügissemestril on see küll olnud keerulisem, kuna 90% minu tunnikoormusest langeb just sinna perioodi,” märgib ta.

Suures plaanis jaotub tema teenuseportfell aasta lõikes suurusjärku 50% raamatupidamisteenust, 40% koolitusteenust ja 10% ulatuses konsultatsiooni, sh coaching’ut. Viimasele kulub tema sõnul tihtipeale mitmeid tunde, kuid tulemus on mõlemale poolele kasulik. „Tihtipeale olen nimelt coaching’ut kasutades suutnud panna inimesi mõtlema, endasse vaatama ja ka oma ettevõtluse tasandil sootuks uusi perspektiive märkama,” lausub ta. Samas on mees veendunud, et pole olemas õigeid ja valesid vastuseid, mistõttu ei saa keegi tegelikult teist otsesõnu õpetada või mõjutada. „Ent on võimalus juhatada kätte teeots, juhtida tähelepanu alternatiividele,” räägib Manivald.

Raamatupidaja väärtustamine eristub suurte versus väikeste tegijate tasandil

Sternhofi sõnul on enamik suurettevõtjaid juba leidnud, et raamatupidaja pole üksnes kulu, küll aga väljendub see tõdemus väikeettevõtjate silmis ja siin on igal valdkonna teenuseosutajal küllaltki suur arenguruum. „Tasuks endalt küsida, kuidas saab raamatupidaja, kellele esitatakse küsimusi ka finantsjuhtimise vallast, olla ettevõttele maksimaalselt kasulik, ja seda just ettevõtja vaatevinklist,” soovitab ta.

„See tundub pikem teekond ja eeldab väikeettevõtjate mõttemustrites põhjalikke paradigmamuutusi. Tõsi, eks kindlasti jäävad alati ka need, kellelt ostetakse teenuse raames sisse sisuliselt vaid maksudeklaratsioone ja aastaaruannet, ent samas unustatakse ära, milline arvuline info on tegelikult raamatupidaja käsutuses,” jätkab ta arutelu.

„Samas ei pruugi praegustel teenusepakkujatel olla erilist huvi oma teadmisi ettevõtjaga jagada. Põhjus on pragmaatiline – teenuse hinnad on teenusepakkujate rohkusest tingituna niigi väga madalad ning sellise hinnataseme puhul ei ole võimalik täiendavaid teenuseid osutada. Komistuskiviks siin on ka see, et ettevõtjad ise ostavad teenust, mitte kvaliteeti,” nendib Manivald, kelle ütlust mööda loeb hind – mida odavam, seda parem. Kuid kas see on jätkusuutlik, sellele enam tähelepanu ei pöörata.

Väikeettevõtjaile spetsialiseerunud raamatupidaja roll suurimas muutuses

Just väikeettevõtjatele spetsialiseerunud raamatupidajate roll on Sternhofi hinnangul suures muutumises. „Kuivast arveametnikust saab konsultant, mentor jms, kes on oma kliendile nõu ja jõuga toeks erinevate lahenduste leidmisel,” lausub ta.

Argipäeviti püüab Manivald teha nii, et enne kella üheksat hommikul telefoni ega arvutit ei puutu, kella neljast alates sama lugu. Muidugi ei ole tema sõnul sellise kindla ajakasutusega võimalik teps mitte iga päev toimetada. „Raamatupidajate maagiliste kuupäevade (kümnes ja kahekümnes) lähenedes kipuvad vahel päevad vägagi pikaks venima,” kostab ta. Samuti ei saa ta sellist mõnusat ajakasutust lubada endale loengute toimumise päevadel.

Kuna Manivaldi enda „organisatsioon” on väike ja koostööd tehakse vaid paari koostööpartneriga, kulub koosolekutele suhteliselt vähe aega ning lõviosas püütakse asjad ära ajada erinevate sidevahendite abil. Küll aga kulub üksjagu aega ERK koosolekutele, millest enamik toimub Tallinnas. „Kuna minu teenuseportfellis on ettevõtjaid ka Harjumaalt, kujunevad pealinna külastuspäevad üpris ajamahukaks. „Siis algab tavapärane tööpäev kella 5-6 vahel ja lõpeb koju tagasijõudmisega ligikaudu kella ühe-kahe ajal ööpimeduses,” räägib ta.

Manivaldi kalendris leidub broneeringuid juba detsembrikuusse, mis kinnitab asjaolu, et tegemist on vaieldamatult väga toimeka ja organiseeritud inimesega. „Pean tunnistama, et olen kalendriinimene. Teistmoodi olekski oma asju väga keeruline korraldada ja hallata. Kui mõnda tegevust kohe ei broneeri, võib juhtuda, et seda tuleb teha ööajast,” sõnab ta taas sõbraliku muigega.

Klientide finantsaruanded lähenevast majanduskriisist ei kõnele

Küsimusele, kas meid võiks peatselt tabada majanduslangus ning mil moel Sternhof meie majanduse tervislikku seisundit hindab, vastab mees kainelt ja mõtlikult: „Siin on nüüd kindlasti küsimus vaatenurgas. Kui mõtlen oma klientide finantsaruannetele, ei saaks ma sugugi ütelda, et seal terendaks majanduskriis. Samas kui suhelda ettevõtjatega, on arvamused kriisi suhtes erinevad – ühed näevad seda lähenemas, teised jällegi mitte,” kostab ta.

„Pigem hirmutab mind kiire ja mõtlematu ettevõtlus- ja maksukeskkonna muutmine, mis võib kiirendada ja kindlasti süvendab võimalikku kriisi,” täheldab Manivald. „Olen ennast pidanud ikka tõsiselt Eesti ja Ida-Viru patrioodiks, kuid pean tunnistama, et eelmise valitsuse ajal tundsin, et mind selle riigi kodanikuna lihtsalt mõnitatakse, ja ega praeguse valitsusega ole midagi paremaks muutunud,” ütleb ta. „Meil on suurepäraselt toimiv e-riik, kuid ära on unustatud kõige tähtsam – inimene,” nendib ta tõsiseks jäädes.

Veel häirib Manivaldi meie olematu regionaalpoliitika. „Kõik keskendub Harjumaale. Oma ettevõtluse sissejuhatavas loengus ma tavaliselt ikka küsin, et millist Eestit me vajame. Vaadates seda, mis toimub, võiks idapiiri tuua Lääne-Virumaa ja Harjumaa piirile ja lõunapiiri Harjumaa ja Raplamaa piirile. Üks osa anda siis idanaabrile ja teine lõunanaabritele. Sest ise me seda ju ei vaja. Kui väidate vastupidist, miks te sinna ei panusta siis?” arutleb ta.

Vabal ajal on tema jaoks olulised kaks märksõna – vesi ja maa. „Näpud tuleb ikka vahel mulda pista. Suvel tuleb ikka kurk, tomat ja paprika oma kasvuhoonest. Sel aastal kasvatan näiteks suvelilli ette – tundub küll kergelt kahtlane ettevõtmine,” naerab mees.

Paar aastat tagasi avastas Manivald enda jaoks uue hobi – mesinduse. „Ent selles on mul veel palju õppida,” ütleb ta. „Ja ega ühes maakodus ikka ilma loomadeta ka saa – küülikud on mul samuti,” lisab mees.

Varemalt lõi Manivald aktiivselt kaasa ka külaseltsi tegevuses – erinevad üritused, projektikirjutamised jne, kuid see aeg on seoses elukoha muutusega jäänud möödanikku.

Õnnelikkus = võimalus midagi kellelegi anda

Sternhof ütleb, et ta tunneb end alati hästi siis, kui suudab kellelegi midagi anda. „Andmise all pean silmas just nn mõtte andmist, et selle saaja saab üle oma komistuskivist ja oskab edasi liikuda. Olgu selleks siis minu sõbrad, kliendid või õpilased,” täpsustab ta. Veel on ta õnnelik, kui teda ümbritsevatel inimestel läheb hästi. „Siis läheb minulgi hästi,” kostab mees.

Kindlasti tuleb Manivaldi sõnul suurelt unistada, sest unistamine aitab edasi liikuda. „Vastasel juhul võib juhtuda, et valik on sinu ees, kuid sa ei märka seda kasutada ning oledki oma võimalusest ilma,” arutleb ta edasi. „Skeptikutele ütlen alati, et kui matkale või reisile lähete, teete ju plaane, kodu remontimisel jällegi plaanid, ehk siis tegelete ettevalmistavate tegevustega. Unistamine on just seesugune tegevus – valmistumine mõtetes tulevikuks,” leiab ta ja lisab, et kõik siin elus on meie endi valik – olenevalt meie mõtetest on need kas positiivsed või negatiivsed, ent need on ometi meie endi valikud.

Manivald on pärit perest, kus kasvas viis last, ta ise on vanim. Tal on kaks tütart. „Kindlasti tasub usaldada ennekõike neid inimesi, kes sinusse usuvad, sind toetavad – isegi siis, kui sa ise endasse eriti ei usu. Vahel oleme pimedad iseenda suhtes ega väärtusta oma tegelikke võimeid,” ütleb ta. „Ja kohe mitte mingil juhul ei tohi kuulata inimesi, kes sind vaid kritiseerivad, halvustavad. Sest ka neil mõtetel on jõud ja sa hakkad seda pikapeale uskuma,” räägib ta.

Praegu on Manivaldil pooleli raamat „Romanovid” – üldiselt meeldivadki talle väga ajaloolised raamatud ja filmid. „Kuid üllatava paradoksina ei meeldi mulle ajaloos numbrid. Kõikvõimalikud sajandid ja muud aastaarvud, no need lihtsalt ei jää meelde,” tunnistab ta.

Sügavama mulje on jätnud temasse raamat „Lugude rääkimise kunst”, mis on pannud mõtlema, kuidas jagada infot lugude kaudu, sest üldjuhul pidavat inimestele meeldima lugusid kuulata.

Veel meeldivad Manivaldile jalutamine ja rattasõit, näiteks metsas või mõne veekogu ääres. „Kindlasti peab mul olema fotoaparaat kaasas,” kinnitab ta. Aiatööde kohta ütleb ta, et mida rohkem rassimist need nõuavad, seda enam on võimalust oma mõtete virvarri täielikult välja lülitada. Ja no kindlast saun,” lisab ta kindlal toonil.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Hulgikaubandusettevõte otsib FINANTSJUHTI

M-Partner HR OÜ

26. juuni 2017

Uudised