Noorte tööturukäitumine

Noorte tööturukäitumine
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

Rahvastiku statistika näitab, et noorte hulk tööturul on alates 1990-ndate algusest vähenenud ja jätkab kahanemist. Noorte osatähtsus ühiskonnas on aga languses juba 1950. aastatest, mis on seotud nii sündimuse vähenemise kui ka eluea pikenemisega.

Kuigi töökäte arv tööturul väheneb ja tööandjad kurdavad tööjõupuuduse üle, ei ole noorte tööturule sisenemine
ja sobiva töö leidmine lihtne. Tööandjad eelistavad kogemustega töötajaid, samuti nähakse noori sageli riskirühmana, kel ei ole tööharjumust ega püsivust.

Statistikaameti andmetel on noorte (15–24-aastaste) tööhõive määr viimastel aastatel kasvanud ja  mitteaktiivsete osatähtsus vähenenud (joonis 1). Mitteaktiivsuse peamine põhjus on õppimine.

Joonis 1. 15–24-aastaste hõivesaatus, 1998–2016
Joonis 1. 15–24-aastaste hõivesaatus, 1998–2016

Kuidas ühitada õppimist ja töötamist?

Palgainfo Agentuuri novembris 2016 korraldatud uuringus osalenud 799 noorest vanuses 16–24 töötas 75%, ülejäänud ei töötanud (joonis 2).

Joonis 2. Noorte (16–24) ja vanemate (25–64) suhe tööga
Joonis 2. Noorte (16–24) ja vanemate (25–64) suhe tööga

Kuna uuringusse kaasamine toimub CV Keskuse tööportaali kaudu, on ka vastajate seas ülekaalus töötavad või tööd otsivad noored.

Töötavatest noortest osales paralleelselt tasemehariduses 61% uuringus osalenutest.

Noortest, kes ei töötanud, osales 70% tasemehariduses. Enamik (88%) mittetöötavatest noortest, sh  tasemehariduses osalejatest, sooviks võimaluse korral töötada. 45% neist otsib aktiivselt tööd, 46% on avatud pakkumistele.

Töötamist segavad noortel tavaliselt mitu tegurit korraga, neist mittetöötavate noorte puhul sagedamini õppimine (44%) ja sobiva töö puudumine (18%). 10% mittetöötavatest noortest märkis, et neil segavad töötamist  tervisest tulenevad takistused, 9%-l segab töötamist hobidega tegelemine.

Töötavatest ja tasemehariduses osalevatest noortest 43% märkis, et õppimine segab neil töötamist.

Kui palju on räägitud töö- ja pereelu ühitamisest, siis noorte puhul on oluline teema õppimise ja töötamise ühitamine. Suur osa noori soovib õpingute kõrvalt töötada, küsimus on, millist paindlikkust pakub õppe- ja töökorraldus ning kui kerge või lihtne on neid ühitada.

Miks noored ei ole eriti lojaalsed?

Tööandjad kurdavad, et noortel on vähe püsivust ja töökohta kiputakse kergekäeliselt vahetama. Agentuuri uuringu tulemused näitavad, et noorte seas on tõepoolest pisut rohkem neid, kes järgmise kuue kuu jooksul kavandasid töökohta vahetada (joonis 3).

Joonis 3. Töökoha vahetamise kavatsus kuue kuu jooksul, 16–24 ja 25–64-aastased
Joonis 3. Töökoha vahetamise kavatsus kuue kuu jooksul, 16–24 ja 25–64-aastased

Kui vaadata aga, kui pikka karjääri endale organisatsioonis kavandati, siis rohkem kui pooled uuringus osalenud noortest üle kahe aasta samas organisatsioonis töötada ei kavatse (joonis 4).

Joonis 4. Kavandatav tööstaaž - noored 16–24) võrreldes 25–64-aastastega
Joonis 4. Kavandatav tööstaaž - noored 16–24) võrreldes 25–64-aastastega

Noorte vähesem lojaalsus on põhjustatud ühelt poolt suhteliselt madalamast töötasust. Madalama palgaga töötajad on ka teistes vanuserühmades tööturul aktiivsemad ja vähem lojaalsed, mis aga ei pruugi tähendada nõrka emotsionaalset sidusust organisatsiooniga. Pigem tuleb aktiivsus tööturul soovist parandada oma majanduslikku toimetulekut (joonis 5, 6).

Joonis 5. Netotöötasu ja lojaalsusindeks vanuserühmade lõikes
Joonis 5. Netotöötasu ja lojaalsusindeks vanuserühmade lõikes

Teine põhjus, miks noored ja madalama palgaga töötajad on vähem lojaalsed, on nõrgem tööturg emotsionaalne seos oma tööga. 16–24-aastastest töötavatest noortest märkis 38%, et nende töö on nende kutsumus, teistes vanuserühmades leidis sama üle poole (51%) vastajatest.

Joonis 6. Vastajate osatähtus netotöötasu vahemikus ja keskmine lojaalsusindeks
Joonis 6. Vastajate osatähtus netotöötasu vahemikus ja keskmine lojaalsusindeks

Noorte puhul mõjutab sidusust tööga see, kui oma kutsumust ei ole veel leitud või noored ei tööta kooli kõrvalt oma erialal. Samal ajal on noorte emotsionaalne sidusus organisatsiooniga isegi pisut tugevam kui teistes vanuserühmades – hoolitakse organisatsiooni käekäigust ja ollakse uhke, et töötatakse just selles organisatsioonis.

Kolmanda põhjusena võib tuua teistmoodi karjäärimudeli, kus ongi rohkem töökohtade vahetamist ja mobiilsust, et saada rohkem kogemusi ning mitte kinni jääda ühte organisatsiooni. Selles osas on noored tööturu ja töö paindlikumaks muutumiseks valmis.

Millist tööd valida?

Noorte tööturule sisenemisel on oluline küsimus eriala valik – millest lähtuvalt seda teha ja kuidas leida oma kutsumus. Kas vajadus valitud eriala järele on tööturul praegu ja ka tulevikus olemas? Millise palgatasemega võiks arvestada?

Statistika näitab, et kolmanda taseme haridusega ehk kesk-eri ja kõrgharidusega inimeste osatähtsus tööjõus on kasvanud kõigis vanuserühmades, v.a 15–24-aastaste seas, kus enamikul on haridus veel omandamisel. See tähendab, et muutuvad ka töötajate ootused tööle ja oma tulevasele ametile.

Noorte (15–24) eelistatumad töövaldkonnad

Palgainfo Agentuuri töötajate küsitluses palutakse märkida, millistes töövaldkondades ja millistes ametites soovitakse töötada.

Noorte töösoove analüüsides selgub, et kõige populaarsemad on müügi- ja turunduse, IT ning kontoritööga seotud valdkonnad. Järgnevad majutus ja toitlustus ning transport. Noorte eelistatumad töövaldkonnad kokkuvõtlikult:
1. Ost, müük ja turundus
2. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia
3. Kontoritöö ja administratiivtöö
4. Majutus ja toitlustus
5. Transport, laondus ja logistika

Mõneti näitavad noorte töösoovid seda, milliseid töid eelistatakse teha õppimise kõrvalt, teisalt aga ka  populaarsemaid eriala valikuid. Ametirühmade lõikes soovis suur osa noori töötada tippspetsialistina või keskastme spetsialistina. Kõige vähem noori soovib töötada seadme- ja masinaoperaatori või mootorsõiduki juhina.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid, töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Seekordne uuring tehti novembris 2016 ja selles osales 11 255 töötajat ja tööotsijat ning 404 organisatsiooni. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu-ja palgauuringud Eestis. Uuringut toetasid auhindadega ESTONIA Resort Hotel&Spa, Loodusvägi, MuaMua Studio, Prisma Peremarket, Saku Õlletehas, Viking Line ja Ühinenud Ajakirjad. Uuringu partnerid on Eesti suurim tööportaal CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, Targa töö ühing ning Tartu Ülikooli majandusteaduskond.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad