Vanemahüvitise ning rasedus- ja sünnitushüvitise arvestus

Liina Tiivoja
BDO Eesti raamatupidaja Liina Tiivoja

Kuigi vanemahüvitis ning rasedus- ja sünnitushüvitis ei ole tasud, mida peaks arvestama tööandja, pöörduvad töötajad siiski tihti nendega seotud küsimustega just raamatupidaja/palgaarvestaja poole. Sellest tulenevalt vaatleme siin lühidalt mõlema arvestuse aluseid.

Rasedus- ja sünnitushüvitis
Rasedus- ja sünnitushüvitist maksab haigekassa kuni 140 päeva ulatuses. Hüvitise määr on 100% ja seda makstakse lehe esimesest päevast. Rasedus- ja sünnituspuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne sünnituse eeldatavat tähtaega. Et tagada 140 päeva pikkune hüvitis, peaks rase jääma sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne sünnituse eeldatavat tähtpäeva (teatud juhtudel, näiteks kui töötaja on üle viidud kergemale tööle, peab maksimaalsekestuse saavutamiseks jääma sünnituspuhkusele juba 70 päeva enne tähtpäeva). Kui töötaja jääb tööle kauemaks ja suundub rasedus- ja sünnituspuhkusele näiteks 20 päeva enne sünnituse eeldatavat tähtpäeva, siis peab arst või ämmaemand tema sünnituspuhkuse kestust selle 10 päeva võrra vähendama ehk sünnituslehe pikkuseks oleks 130 päeva ja ka sünnitushüvitis arvestataks 130 päeva eest. Juhul kui sünnitus toimub enne sünnituspuhkusele jäämist ja rasedus on kestnud üle 28 nädala, väljastatakse sünnitusleht 140 päevaks alates sünnitamise kuupäevast.

Rasedus- ja sünnitushüvitise arvestamisel võtab haigekassa sarnaselt töövõimetushüvitisega arvesse eelneval kalendriaastal arvestatud sotsiaalmaksu andmed, mille alusel leitakse päevatulu.

Vanemahüvitis
Vanemahüvitise taotlemiseks tuleb last kasvataval vanemal või teisel õigustatud isikul esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile. Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval ja see määratakse 435 päevaks. Kui vanemal puudus õigus sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni. Vanemahüvitist makstakse igas kuus eelneva kalendrikuu eest. Vanemahüvitise suurus arvestatakse taotleja ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel (eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu / 12). Maha arvestatakse päevad, kui vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedusja sünnituslehel. Arvestuse alguseks on päev, kui töötajal tekib õigus hüvitisele ehk vanemahüvitise esimene päev. Hüvitise suuruseks on tavaliselt100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Seega juhul, kui töötaja on saanud eelneval kalendriaastal ühesuurust palka, on ka arvestatav vanemahüvitis ligikaudu sama suur. Kui eelneval kalendriaastal on makstud ka boonuseid ja muid lisatasusid, siis need suurendavad ka ühe kalendrikuu keskmist tulu. Tööandjana võib võimalusel arvestada, millal oleks töötajale kasulikum lisatasu välja maksta, kui on teada, et töötaja on suundumas lapsehoolduspuhkusele.

Piirmäärad ja hüvitise suurused
1) Kui taotlejal puudus eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, siis makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise määra suuruses. 2016. aastal on vanemahüvitise määr 390 eurot.

2) Isikutele, kellel eelneval kalendriaastal oli sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, kuid kelle ühe kuu keskmine tulu jääb alla alampalga määra (2016. aastal 430 eurot), makstakse töötasu alammäära suurust hüvitist.

3) Isikutele, kelle eelneva aasta ühe kuu keskmine tulu oli võrdne või ületas kehtestatud maksimaalset piirmäära (üle-eelmise aasta ühe kalendrikuu keskmine sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kolmekordne suurus), makstakse vanemahüvitist maksimaalses piirmääras. 2016. aastal on vanemahüvitise ülempiir 2724,36 eurot kuus (2017 on see 2907,15 eurot kuus).

Kui taotlejal on lapse sünnihetkel veel alla kahe aasta ja kuue kuu vanuseid lapsi, siis võrreldakse õiguse tekkimisele eelnenud kalendriaasta ühe kuu keskmist tulu selle ühe kuu keskmise tuluga, mis oli taotlejal eelmise lapse vanemahüvitise arvestamise aluseks. Juhul kui eelmise lapsega vanemahüvitist saades oli tasu suurem, kasutatakse uue lapse puhul samuti varasemat suurust.

Järgmises numbris räägime täpsemalt, kuidas arvestatakse vanemahüvitist juhul, kui isik samal ajal ka töötab, ja millega tuleks tööandjal arvestada, kui sünnitushüvitist või vanemahüvitist saavale töötajale tahetakse maksta boonuseid või muid lisatasusid.

Osale arutelus

  • Jane Orul, BDO Eesti raamatupidaja
    Liina Tiivoja, BDO Eesti raamatupidaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad