Haigushüvitise arvestus ja deklareerimise erijuhud

Jane Orul
BDO Eesti raamatupidaja Jane Orul

Haigushüvitise jaoks arvestatav keskmine kalendripäevatasu leitakse töötaja eelneva kuue kuu töötasude põhjal.

Tööandja makstava haigushüvitise arvestus
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §122 alusel on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljandast kuni kahekanda päevani 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Tööandja maksab töötajale hüvitist neil juhtudel, kui töövõimetuslehel on tööst vabastamise põhjusteks: 1) haigestumine; 2) olmevigastus; 3) liiklusvigastus või liiklusvigastuse järel tekkinud tüsistus/haigestumine; 4) karantiin (tööandja maksab hüvitist 4.–7. päeva eest, kuna karantiini maksimaalne pikkus on 7 päeva). Alates üheksandast päevast maksab hüvitist haigekassa. Teiste põhjuste korral tööandja haigushüvitist maksma ei pea, seda teeb ainult haigekassa (maksmise alguse aeg sõltub põhjusest).

Töövõimetushüvitise peab tööandja välja maksma palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise töövõimetuslehe väljastamise kohta teate saamisest või paberkandjal esitatud töövõimetuslehe kättesaamisest. Haigushüvitise jaoks arvestatav keskmine kalendripäevatasu leitakse töötaja eelneva kuue kuu töötasude põhjal määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord §4 alusel.”

Haigekassa makstava töövõimetushüvitise arvestus
Haigekassas on töövõimetushüvitise arvutamisel aluseks maksuja tolliametist saadud andmed isiku eest eelmisel aastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu kohta. Päevatulu leidmiseks liidetakse isikule eelneval kalendriaastal arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud ja saadud summa jagatakse 365-ga.

Kui töötajal eelneval aastal tulu puudus või oli väiksem kui miinimumtasu (2016 miinimumtasu on 430 eurot), siis leitakse päevatulu järgmiselt: päevatulu = kokkulepitud põhipalk / 30. Kui saadud tulemus on suurem kui töötasu alammäära ja 30 jagatis, siis võetakse aluseks töötasu alammäära ja 30 jagatis.

Tööandja makstava haigushüvitise maksustamine ja deklareerimine:
Tööandja makstav haigushüvitis maksustatakse täies ulatuses tulumaksuga, aga TTOS §122 piiridesse jäädes on see vabastatud sotsiaalmaksudest (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse), s.t et juhul, kui arvestatud hüvitise päevatasu ei ületa töötaja keskmist kalendripäevatasu, maksustatakse hüvitis ainult tulumaksuga. Seega, kuigi tööandja kohustuseks on maksta hüvitist 70% töötaja keskmisest töötasust, saab ta soovi korral maksta ilma sotsiaalmaksudeta 4.–8. päeva eest kuni 100%. Tööandja makstav haigushüvitis deklareeritakse TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24.

Kuna TTOS laieneb ka juhatuse liikmele või teda asendavale juhtorgani liikmele ja seadus ei välista neile haigushüvitise maksmist, siis maksustatakse ka neile nende keskmise tasu ulatuses makstav haigushüvitis ainult tulumaksuga. Teiste Võlaõigusseaduse (VÕS) alusel sõlmitud lepingute puhul tööandjal haigushüvitise maksmise kohustus puudub – kui seda siiski tehakse, maksustatakse hüvitis kõigi vastavate maksudega, samamoodi nagu VÕS lepingu alusel saadud tasu.

Juhul kui tööandja tahab maksta töötajale rohkem kui tema keskmine tasu, siis maksustatakse keskmist tasu ületav osa kõigi tööjõumaksudega (keskmise piiresse jääv osa deklareeritakse haigushüvitisena väljamakse liigiga 24, seda ületav osa palgatuluna – töötajate puhul enamasti väljamakse liigiga 10). Palgatuluna deklareeritakse ja kõigi tööjõumaksudega maksustatakse ka see, kui tööandja otsustab töötajale maksta tasu 1.–3. haiguspäeva eest.

Valitsus on nüüdseks jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et alates 2017. aastast on tööandjal võimalus vabatahtlikult töötajale hüvitada teine ja kolmas haiguspäev ilma selle eest sotsiaalmaksu tasumata. Kui see võetakse vastu ka riigikogus, peab ka 2.–3. haiguspäeva hüvitamise eest maksma vaid tulumaksu (kui hüvitis jääb töötaja keskmise tasu piiresse).

Osale arutelus

  • Jane Orul, BDO Eesti raamatupidaja
    Liina Tiivoja, BDO Eesti raamatupidaja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised