Lugeja küsib, asjatundjad vastavad

Lugeja küsib, asjatundjad vastavad
Küsimused ja vastused

Raamatupidamise Praktiku lugejate küsimustele vastavad Leinonen OÜ nõustamisüksuse eksperdid ning Tööinspektsiooni nõustamisjuristid ja konsultandid.

• Ettevõte soetab N1 sõiduki ja tahab seda tasuta jagada teise ettevõttega (sama omanik). Tasuta rendilepingu alusel läheb kogu õigus üle teisele ettevõttele. Kas jagamist võiks teha graafiku alusel või vajaduspõhiselt ning kas rendihind peaks olema turupõhine, et ei tekiks maksukohustust?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht.

Seotud isikud ei saa midagi omavahel teha tasuta. Põhimõtteliselt muidugi saavad, aga selle pealt tuleb maksud maksta. Ehk siis turuhinnapõhine rent on igal juhul maksustatav väärtus. Tasuta ei saa midagi teha makse maksmata. Sellise näite puhul soovitan teha ikkagi sõiduarvestus ja maksustada konkreetselt vajaduse järgi.

  • Töötaja käis silmaarsti juures ning talle määrati kuvariga töötamiseks 0-prillid. Töö on kogu päeva arvutiga. Arst on kirjutanud, et prillid on vajalikud kuvariga töötamiseks. Kas tööandja võib prillid töötajale hüvitada ilma erisoodustust maksmata? Silmaarsti juures käis töötaja ise, ei olnud töötervishoiuarstiga seotud.

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant.

Selleks, et tööandjal tekiks kohustus hüvitada kuvariga töötamiseks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus, peab olema täidetud kaks tingimust – töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning töötaja nägemisteravus on vähenenud.

Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 3 lõige 5 sätestab, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab muuhulgas silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.

Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb nimetatud määruse § 3 lõikest 6, mis sätestab, et kui tervisekontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arstitõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Kuna on lubatud nii prillide maksumuse hüvitamine tööandja poolt kui ka prillide hankimine, peavad pooled kokku leppima, kuidas täpselt ettevõttes toimitakse, kui töötajal tekib õigus nõuda prillide hankimist või hüvitamist.

Kokkulepe võib olla sõlmitud selliselt, et töötaja hangib endale prillid ja tööandja hüvitab nende maksumuse. Kuidas prillide maksumuse hüvitamine täpsemalt toimub, määrab tööandja oma sisemise korraga (määrates ära, milline on näiteks maksimaalne prillide hüvitamise summa või summa eraldi klaasidele ja raamidele või muud variandid). Hüvituse suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik prillid soetada. Kui töötaja soovib osta kallimaid prille, kui tööandja hüvitab, peab ta ise juurde maksma. Kui tööandja ette nähtud hüvituse ulatuses ei ole võimalik prille osta, tuleb tööandjale teada anda, et hüvitus on liiga väike ning põhjendada, miks selle summa eest prille osta ei saa. Hea oleks ära tuua prillipoodide hinnad tavalistele, lihtsatele prillidele.

Teatud juhtudel võidakse prillide hüvitamist käsitleda erisoodustusena. Maksu- ja tolliameti selgitused prillide hüvitamise kohta leiate SIIT.

• Kas üheinimesefirma omanik võib dekreedi ajal (140 päeva) müügiarveid väljastada? Tööd teha ju ei tohi ja seega palka maksta ei saa.

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht.

Keegi ei keela üheinimesefirma omanikul dekreedi ajal tööd teha ja müügiarveid väljastada. Vanemahüvitise saamine on seotud sotsiaalmaksuga maksustavate sissetulekutega. Kui lapsepuhkusel olev isik tegeleb ettevõtlusega, siis on see igati tore ja hea asi. Vanemahüvitist mõjutab see, kui ta teeb endale firmast sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid. Seni, kuni ta seda ei tee, ei ole see tema tulu, vaid firma oma.

 • Kui ettevõte on asutatud ilma sissemakset tegemata, siis kas on kindel nõue, millal peaks olema algbilanss seadistatud osakapital ning nõue osaniku vastu või osakapital ja sissemaksmata osakapital? Kas neil on mingi sisuline vahe?

Vastab Alla Devadze Leinonen OÜ-st.

Oleneb sellest, milline viide on fikseeritud põhikirjas.

1) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

2) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult tähtajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

3) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult juhatuse määratud ajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

4) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult osanike otsusega määratud ajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

5) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.

Kui ettevõttel on õigus osanikult raha sisse nõuda (variandid 1, 2, 3), on bilanss järgmine:

Aktiva: nõue osanikule 2500

Passiva: osakapital 2500

Kui ettevõttel seda õigust ei ole (variandid 4 ja 5), on bilanss järgmine:

Aktiva: 0

Passiva: osakapital 2500

Sissemaksmata osakapital –2500

Passiva kokku: 0

  • Kui ettevõtte juht ostab sularaha eest ettevõtte jaoks tooteid/kaupu/teenuseid, aga tšekile, mille ta toob ettevõttesse kulutõendina, on märgitud ostjaks ERAISIK/JAEKLIENT, siis kas sellise ostu puhulon õigus arvestada ettevõttel sisendkäibemaksu? Kuna kulutus tehti ettevõtte jaoks, kas piisab sellest, kui ostuarvele käsitsi lisada ettevõtte nimi, et käibemaks deklareerida sisendkäibena?
  • Kui juhataja on kasutanud sularaha ostu korral oma isiklikku kliendikaarti ja ostutšekil on kirjas, et klient on kliendikaardi omanik (nimetatud juhul siis juhataja ise), kas selle ostu pealt võib käibemaksu osa deklareerida sisendkäibena või tuleb tekkinud kulu võtta arvele terves ulatuses ja käibemaksu osa deklaratsioonil sisendkäibena kajastada ei tohi?

 Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht:

Sellele küsimusele võib vastata kahtemoodi. MTA vastus on sellise kaasuse puhul, et sisendit maha arvata ei saa. Arvete täiendamine äriühingu nimega on lubatud vaid lihtsustatud arvete puhul. KMS-i § 37 lg 9 on toodud, mis on lihtsustatud arve. Lühidalt on see 160 euro suuruses summas ja väljastatud parkimisautomaadi, automaattankla makseterminalist või muust niisugusest automaadist. Poest saadud isikustamata tšekid ei ole lihtsustatud arved. Ja kui arvel puudub maksukohustuslasest saaja nimi, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Arve ei vasta nõuetele.

Küll aga ei ole maksuhaldur tegelikus elus nii jäik. Kui on kassatšekid ja sinna on ostja nimi juurde kirjutatud, siis lubatakse ka sisendkäibemaks maha arvata, kui see kulutus on ikka selgelt ettevõtlusega seotud. Oma nime peale kirjutamine välistab sama tšeki kasutamist mitme firma raamatupidamises. Pealegi on üsna keeruline kindlaks teha, kes selle nime sinna peale kirjutas, kas arve väljastaja (kassapidaja) või ostja ise.

  • Töötaja tööpäevad on teisipäevast laupäevani (pühapäev ja esmaspäev on vabad päevad). Töötaja esitas puhkuseavalduse seitsmeks päevaks (12.–18.12.16), kus märkis oma esimeseks puhkusepäevaks esmaspäeva (12.12) ja viimaseks (18.12). Tööle peaks ta tulema puhkuse lõppemist arvestades 19.12, aga see langeb tema vabale päevale ja siis ta tööle ei ilmu. Kas selle päeva peaks arvestama puhkusepäevade sisse või mitte (töötaja oma avalduses seda väljendanud ei ole)?
  • Kuidas peab käsitlema sellises olukorras puhkusepäevi ja nende eest tasustamist, kui töötajal on vabad päevad laupäev ja pühapäev ning ta asub puhkama esmaspäevast – kas tööandja tohib käsitleda neid kui tegelike puhkusepäevade algust, kuigi töötaja on avaldanud soovi alustada puhkamist esmaspäevast? Puhkusegraafikus on tööandja kinnitanud töötaja soovi avalduse alusel jääda puhkusele alates esmaspäevast.

Vastab Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamisjurist.

TLS-i § 69 lõike 4 kohaselt saab puhkuste ajakava muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui puhkuste ajakavas oli kokku lepitud, et töötaja puhkus algab esmaspäeval, siis peab puhkus ka sellel päeval algama, kui ei ole saavutatud uut kokkulepet.

Kui puhkus ei olnud puhkuse ajakavas, siis TLS-i § 69 lõike 3 kohaselt teatab töötaja puhkuse kasutamisest tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui töötaja on esitanud avalduse, mille kohaselt soovib ta puhkust kasutada alates esmaspäevast, siis tööandja saab TLS-i § 69 lõike 5 kohaselt puhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Osaliste kokkuleppeta ei saa juba kokkulepitud puhkuse aega muuta. Samuti ei pikene puhkus n-ö iseenesest riigipühade või vabade päevade arvelt. Selleks tuleb saavutada eraldi kokkulepe.

TLS-i § 55 kohaselt antakse põhipuhkust kalendripäevades, mistõttu võivad puhkuse aja sisse jääda nii tööpäevad kui ka töötaja vabad päevad. TLS-i § 29 lõike 8 kohaselt makstakse põhipuhkusetasu keskmise kalendripäevatasu põhiselt. Seega töötaja saab põhipuhkusetasu iga puhatud kalendripäeva eest (ka siis, kui mõni kalendripäev ei ole tema graafikujärgne tööpäev). Erandiks on riigipühad, mida ei arvestata põhipuhkuse hulka.

Teie kirjeldatud olukorras tekitab küsimusi ilmselt eelkõige see, kuidas arvestada töötaja normtunde. Kui töötaja töögraafik on koostatud, siis väheneb töötaja tööajanorm kokkulepitud tööaja võrra. See tähendab seda, et kui töötaja tööpäevad on näiteks teisipäevast laupäevani kaheksa tundi päevas, kuid töötaja puhkab esmaspäevast pühapäevani, siis tema tööajanorm väheneb 40 tunni võrra.

Toome veel ühe selgitava näite. Töötaja kokkulepitud tööpäevad on järgmised: esmaspäeval 12 tundi, teisipäeval 12 tundi, kolmapäevast reedeni vaba, laupäeval 12 tundi, pühapäeval 12 tundi. Töötaja viibib puhkusel (või haiguslehel, hoolduslehel vm) esmaspäevast pühapäevani. Tema tööajanorm väheneb 48 tunni võrra ehk kokkulepitud tööaja võrra. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-143-15.

Kui tööajagraafik ei ole koostatud ning töötaja on töölt eemal viibinud, näiteks puhkuse tõttu, siis võetakse tööajanormi arvestamisel aluseks kokkulepitud tööajanorm. Näiteks kui töötaja töötab täistööaja alusel, töögraafik ei ole koostatud ja ta puhkab seitse kalendripäeva esmaspäevast pühapäevani, siis arvestatakse tema tööajanormist maha 5 × 8 = 40 tundi (kalendaarsed tööpäevad × kokkulepitud tööajanorm päevas, mis täistööaja korral on kaheksa tundi päevas).

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Baltic Agro otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Baltic Agro AS

15. juuni 2017

Väderstad otsib RAAMATUPIDAJAT

Väderstad OÜ

05. juuni 2017

Uudised