Kristel Finstad – elu kahes riigis

Kristel Finstad – elu kahes riigis
Kristel Finstad – Norra raamatupidamise ekspert

Kahe lapse ema ja ettevõtja Kristel Finstad ei oleks pärast keskkooli inglise keele filoloogiat õppima asudes iial mõeldagi osanud, et ühel päeval juhib ta raamatupidamisbüroo tegemisi ning elab kahes riigis.

Tõsi, Kristel Finstad ja finantsmaailm said kokku üpris suure juhuse läbi. Samas väidetakse, et miski siin ilmas pole juhus – seega võta nüüd kinni, mis on siin juhuslik ja mis loogiline sündmuste jada. „No ega ma end nüüd raamatupidajana küll ette kujutada ei osanud,” naerab avatud ja lõbusa olemisega Kristel, kes veedab keskeltläbi pool oma ajast Eestis Tartumaal ning teise poole Norras Oslos.

Suure osa oma elust on Kristel veetnud Tartus, seal on ta käinud nii keskkoolis – muide, keemia eriklassis – kui ka ülikoolis, kus õppis inglise keele filoloogiks. „Mõnda aega töötasin ülikooli lõpetades turismibüroos, pärast seda aga Itaalias, kus sain juhtumisi tuttavaks oma tulevase kaasaga,” jutustab ta. Suhtluse arenedes jõudis Kristel mitmel korral mõelda, et kui üldse peaks end mõnes muus riigis elamas ette kujutama, siis kohe kindlasti ei ole need põhjamaad. „Näiteks mahtus minu pähe pilt elamisest Itaalias, kus on soe ja temperamentsed inimesed, ent Norra poleks tulnud mulle mõttessegi,” kinnitab ta. „Minu maa oli ja on siiani Itaalia!”

Sulandumine Norra ühiskonda

Ei läinud aga kuigi kaua, kui abielluti ning asuti ikkagi üheskoos elama Norrasse. „Üsna pea sündis esimene laps, seejärel ka teine, ja vaat et märkamatult oli minust saanud Norra kodakondne, üritades teistsugusesse, meist ikka mõnevõrra erinevasse ühiskonda sulanduda,” meenutab naine. Nüüdseks kasvab Itaalias alguse saanud perekonnas kaks toredat last – seitsmeaastane poiss ja kümneaastane tüdruk, kes mõlemad on sündinud Norras, ent käivad koolis siiski Eestis.

Veidi aja pärast taipas Kristel, et ilmselgelt ei ole võimalik elada võõral maal keelt oskamata ning asus intensiivselt õppima norra keelt ja tegi ära ka keeleeksamid. Veel tundis ta, et tuleks ikka midagi asjalikku teha ning kaalus koguni uuesti ülikooli õppima asumist Norras.

Ent enne kui ta selle sammuni jõudis, ilmus välja üks ehitusettevõte, kes palkas lõviosas tööle eestlastest ehitusmehi ning otsis oma meeskonda inimesi, kes räägiksid nii eesti kui ka norra keelt,” jutustab ta. „Ametinimetuseks sai mulle kõlava nimega „kontorijuhataja”. Kuna ettevõte oli üpris väike, sain seal tegeleda enam-vähem kõigega, ja et ma olin ilmselt silma jäänud kiire kohanemisvõimega, juhtus ühel päeval huvitav lugu,” jutustab Kristel. Nimelt oli ettevõtte raamatupidaja, kes niigi käinud seni kohal vaid korra nädalas, otsustanud töölt lahkuda, juhtkond aga ei näinud selles probleemi ega kaalunudki uue raamatupidaja palkamist. Olukord võttis Kristeli jaoks ootamatu pöörde – seda kohta pakuti nüüd hoopiski talle!”

„Olin sõnatu – raamatupidamine oli mulle kuni tolle hetkeni tume maa, no ma ei teadnud sellest ikka kohe mõhkugi,” räägib ta naerdes. Ent juhtkond leidis selle väikese mure olevat ja viskas Kristeli rahumeeli vette. „Eks ma siis ujusin, kuis oskasin. Küsida polnud kelleltki, ainus hing, kellega üldse suhelda sain, oli ettevõtte toonane audiitor, kes oma vabast tahtest mulle asja fundamentaalse sisu selgeks tegi, rohujuuretasandist alates, ning kellega ma suhtlesin teinekord telefoni teel tunde, püüdes aru saada elulisest küsimusest, „kas ma panen selle summa nüüd vasakule või paremale?”” räägib ta naerusui edasi ning kinnitab, et aktivast ega passivast polnud tal tollal õrna aimugi.

Esimesed sammud raamatupidajana

Möödusid päevad ja kuud ning Kristelile näis, et midagi ta juba taipab. „Elu ise õpetas mind edasi iga jumala päev,” sõnab naine, kelle võimetes igast „võõras kohas vetteviskamisest” suhteliselt kuiva nahaga välja tulla pole vähimatki põhjust kahelda. Mõne aja pärast, kui tema enesekindlus veidi kasvanud oli, hakkas ta end juba teadlikumalt edasi harima. Ning kui möödunud oli ligikaudu aasta, tundis Kristel end juba üpris kindlalt ja tundis uuest rollist vähehaaval rõõmugi. Ent siis läks too ettevõte pankrotti ja tuli otsida uusi võimalusi.

Nii jäi talle ühel hetkel silma tööpakkumiskuulutus – kohaliku personalirendi büroo kaudu otsiti kahe osanikuga raamatupidamisettevõttesse teist töötajat juurde. Osanikeks oli kaks õde. „Tundsin, et kaotada pole mul midagi, ja et kindlasti pean vähemasti proovima,” jätkab ta. Prooviski. „Mäletan, kuis seisin ühena väljavalitute seast oma võimaliku uue tööandja ees ja püüdsin olla veenev. Hiljem kuulsin, et minu suhtes olid nad ikka väga skeptilised olnud ning et algul olid nad selgelt eelistanud minu konkurenti, kes oli olnud „kuldsete nööpidega pintsakuga naine” ning kes oli mõjunud märksa professionaalsemalt,” jätkab Kristel ja taas muiates.

Millegipärast valiti aga just tema välja. Nii asus Kristel aastal 2004 tööle Agente AS-i nimelisse Norra raamatupidamisbüroosse, osutudes valituks kahe toona sõelalejäänud kandidaadi vahel. „Kogemust on tal vähe, aga õpetame ta välja,” öelnud toona üks osanikest õde teisele.

„Nad olid minuga väga kannatlikud. Ent samas sain kohe ka kaunis suure hulga päris oma kliente – nii paarikümne ringis, kellega tegelemine jäi minu peale,” jätkab ta. Kuna uut oli väga palju – Kristeli sõnutsi enam-vähem kõik –, pidas ta ühtelugu omanikega nõu ja konsulteeris sisuliselt iga sammu. „Et mu norra keel polnud siis veel kuigi tugev, ja et eestikeelseid raamatupidamistermineid ma tõtt-öelda ei teadnudki, oli meie suhtlus kohati päris aeganõudev, et saaksin end arusaadavaks tehtud,” meenutab Kristel ja kinnitab, et ega siiani ei tunne ta end eestikeelses terminoloogias kuigi koduselt. „Ka nüüd võtab mul veidi aega eesti keelele ümberlülitumiseks, kui olen mitu nädalat olnud Norras, mõtlemise keel muutub ju,” sõnab ta.

Raamatupidamisteenuse pakkumine nõuab litsentsi

Juba poole aasta pärast tegi ta iseseisvalt aastaaruandeid ning just tollal hakkas ta enda sõnul asjadest päriselt aru saama. „Suurim erisus Eestiga võrrelduna on see, et Norras on raamatupidaja litsentseeritud. Kui mina näiteks võtan kellegi tööle, olles tööandja rollis, siis minu töötajail seda litsentsi olema ei pea. Ent selleks, et pakkuda raamatupidamisalast teenust ja koostada oma töö eest arveid, peab olema litsents, muidu pole seaduslik,” räägib Kristel.

Nii hakkas mõte litsentsist Kristelit huvitama ja ta asus uurima võimalusi seda teha. „Selgus, et vajalik eeldus oli bakalaureusekraad majanduses,” jätkab ta. Kool, kus ta õppima asus, kandis nime BI – Business Institute. Samuti oli vajalik kaheaastane töökogemus erialasel ametikohal. „Õnneks sain üle tuua palju n-ö vabalt valitud aineid, kuid nullist pidin võtma kõike seda, mis puudutas Norra majandust, sealseid seadusi ja raamatupidamist,” kirjeldab ta eluetappi, mil tegi 24 ainepunkti pelgalt ühe semestri käigus, seda kõike töö ja väikese lapse kõrvalt. „Mäletan tollest ajast, et muust ma sõbrannadele ei rääkinudki, kui et olen nii väsinud,” meenutab ta. Pärast viimase eksami ärategemist sündis Kristelil teine laps. Ühtekokku kulus koolile Norras kolm aastat.

Asutas ettevõtte Aita AS

Aasta pärast lapse sündi tööle naastes pakuti talle võimalust saada partneriks ehk 20-protsendilist osalust. Norras on Kristeli ütlust mööda Eestiga sarnane emapalga süsteem, kuid seda jagatakse lapse isaga. Isa on sisuliselt kohustatud vanemapuhkust võtma. „Mida aeg edasi, seda enam jõudsid meieni päringud Eesti ettevõtetelt Norras, kes palusid konsultatsiooni Norra raamatupidamise kohta. Eks ma siis mõnda aega ikka aitasin, kuid no kaua sa ikka aitäh eest tööd teed, sõnab ta naeratades. „Siit edasi viis loogiline rada uue ettevõtte loomiseni,” jätkab ta. Ettevõtte nimi Aita AS sündis Kristeli sõnutsi kahe minutiga. „Mu partnerid küsisid minult, et kuidas on eesti keeles aitama. Ja nimi oligi olemas,” sõnab ta.

Paar aastat toimis kõik endiselt Norras elades ja töötades, kuid väga raske oli leida häid inimesi Norras. „Nii jõudsime mõtteni avada filiaal Eestis,” sõnab ta.

Kristeli norralasest kaasa on hariduselt IT-spetsialist ning kuna lõviosa ettevõtte teenusest on kättesaadav interneti teel, on tema vastutada kogu tehniline pool. „Muide, ka tema isa pidas omal ajal Norras raamatupidamisbürood,” märgib Kristel, kes oli mõnda aega tegevjuhi rollis nii Norra ettevõttes kui ka siinses, Aita AS-is.

Kristel tunnistab, et raamatupidajal Norras on tunduvalt enam vastutust kui eestimaisel raamatupidajal. „Näiteks kui mina raamatupidajana märkan midagi, mis ei ole seadusega kooskõlas ja ma ei ütle seda talle, võin kiiresti kaotada oma litsentsi,” räägib ta. „Väga palju on topelt kontrolli. No ja eks seetõttu on seal ka vähem petmisi, asjad on paremini korras,” arutleb ta ning toob näite, kus Eesti ettevõtjad on sisuliselt nõudnud asjade tegemist oma soovide kohaselt, mitte nii, kuidas on õige. „Ma ei salga, et olen alati jäänud endale kindlaks, ja pigem siis juba loobume sellest kliendisuhtest, ent selliseid asju me ei tee,” lausub Kristel konkreetselt.

Praeguseks on ettevõttel kontor nii Norras kui Tartus. Aita AS on sisult ja olemuselt Norra raamatupidamisbüroo, mis põhiliselt tegeleb Eestiga seotud klientidega Norras, keda on ühtekokku kuuekümne ringis. Töötajaid on praeguseks siinmail kaheksa. Ainult Eesti raamatupidamist tehakse alla kümmekonnale kliendile. „Aita AS asutati 2011 ja alates 2013 on firmal ka filiaal Tartus, kus ma nüüd siis suurema osa ajast veedangi,” selgitab Kristel. Tartu büroo sündis Kristeli sõnul suuresti tänu asjaolule, et suurem laps pidi hakkama kooli minema.

Kui varem tegi Kristel ikka aeg-ajalt ka n-ö müügitööd, siis nüüd leiavad kliendid neid juba ise üles.

Olulisemaid väärtusi on Kristeli jaoks lapsed

Mõlemad lapsed on Kristeli sõnul kakskeelsed. „Suurem laps käis lasteaias Norras, ent ma olen kogu aeg olnud veendunud, et koolihariduse omandavad nad ikka Eestis,” lausub Kristel. Mõned head aastad käis perekond süsteemselt kahe riigi vahet ning seda tuleb ette siiani. „Võiks öelda, et suures piires jaguneb nii Eestis kui Norras veedetud aeg pooleks,” kostab ta. Kristeli lapsed käivad Norras Globalskolenis, kus kogu õppetöö toimub internetipõhiselt ja eelduseks on, et laps käib ka teises riigis koolis.

Palju rõõmu tunneb Kristeli perekond asjaolust, et juba üsna mitmeid aastaid lennutab Finnair reisijaid tervelt seitsmel päeval nädalas ka Tartust Helsingisse. „See on ikka tohutu väärtus ja meeletu aja kokkuhoid,” räägib ta ning lisab, et kuna Tartu lennujaam on väike, tunnevad paljud sealsed turvatöötajad teda juba nägupidi.

Juhul kui lastest kumbki peaks haigeks jääma, muutub vajaduse korral kogu töögraafik. „Õnneks on meie mõlema perekonnad meie jaoks olemas, kui abi peaks vaja olema,” sõnab Kristel. Varem käis perekond rohkem koos Eesti ja Norra vahet, nüüd aga on lapsed pisut paiksemad. Reisimist pole enam nii suures mahus kui veel mõned aastad tagasi. „Elame Tartust veidi väljas, Puhjas, ning meiega samas majas elab ka mu ema, kes saab meie äraolekul lapsi vaadata,” jätkab Kristel.

Tööst vabadel hetkedel püüab Kristel leida aega lugemiseks. „Mida kiirem ja stressirohkem periood, seda enam kipun lugema krimkasid,” sõnab ta. Kui oskab, loeb ta originaalkeeles. „Norrakeelsed raamatud loen ikka norra keeles läbi, ingliskeelsed samuti,” sõnab ta.

Mu lemmikkirjanikud on norralased Jo Nesb¸ ja Lars Saabye Christensen. „Peab tunnistama, et norra kirjanduses on praegu tõeline õitsenguaeg,” leiab Kristel.

Armastab oma tööd finantsalal

Aeg-ajalt teeb Kristel tõlketöid inglise keelest nii norra kui eesti keelde koostöös mõne tõlkebürooga. Oma tööd finantsmaailmas armastab Kristel kogu südamest, ent sõnadesse panna seda ei mõista. „Mulle meeldib kogu see tervik valmis teha. Mõne kliendiga on ideaalne dialoog, mida naudin enim. Sujuv asjaajamine ja koostöö on see, mida naudin tõsiselt,” leiab ta. „Arvan, et parim lähenemine finantskonsultatsioonide vallas on heas mõttes proaktiivsus. On elementaarne, et sa annad nõu, kui klient seda otsesõnu küsib. Ent kvaliteedinäitaja on see, kui konsultant ise pöördub ettevõtja/kliendi poole ja annab sellest ise teada, kui midagi võiks tema silmis muuta, rääkimata sellest, et kui midagi on suisa valesti,” räägib Kristel. „Kui raamatupidaja suudab seda teha, on klient rahul ja tunneb, et temaga tegeletakse. Samas – kui raamatupidaja on ebakindel, siis tekib kliendil kohe kahtlus tema oskuste suhtes, mis pole samuti hea,” jätkab ta.

Mis puutub Eesti majandusse, on Kristeli seisukoht, et meie valitsus peaks suutma siinse õhkkonna taas turvaliseks muuta. „Inimesed väljaspool on segaduses, sest pidevalt muutub meil siin midagi,” sõnab ta. „Ent oluline oleks teada asju vähemasti viie aasta lõikes ette, muul juhul on võimatu asju ette planeerida,” lisab ta.

Ta ei välista, et võiks veel kunagi uuesti õppima asuda. „Seni on see olnud mõttega mängimine, ent reaalseid samme ma selles suunas veel astunud pole,” kostab ta.

KOMMENTAAR 1:

Kolleeg Lea Pärnamets:

Olen Kristeliga koos töötanud nüüdseks aasta ja seitse kuud. Kristel on edukas firmajuht, kes teab täpselt, mida tahab ning kuidas eesmärki saavutada.  Ta on oma töös pädev, hoides kontrolli all nii Eesti filiaali kui ka Norra firmat.  Kristel on hea läbirääkija ning nõudlik oma töötajate ja iseenda suhtes. Loomuse poolest on ta helde, pidades töötajaid alati sünnipäeval meeles.  Ja loomulikult ka tähtsamatel riigipühadel. Inimene, kellel on omad head ja vead – nagu meil kõigil.

KOMMENTAAR 2

Kolleeg Jevgenia Koni:

Kristeliga viis meid kokku puhas juhus aastal 2008. Alustasin tegevust Norras ja keegi mainis, et Norras on inimene, kes teeb raamatupidamist ja räägib eesti keelt. 

Kristel on öelnud, et mina olingi Aita AS-i esimene klient. Kahjuks läks minu firma pankrotti ja ma jäin töötuks. Just sel ajal otsis Kristel oma kontorisse assistenti. Koostöö jätkus, sest mina teadsin Norrast juba üht-teist.

Kristeli puhul on ehk kõnekaim, et ühes käes on tal präänik ja teises piits. Põhimõtteliselt on ta väga nõudlik ja on ise samas täiesti multifunktsionaalne inimene. Meie temaga sammu pidada ei suuda, aga tema väga loodab, et suudame.

KOMMENTAAR 3

Kolleeg Janika Philips:

Kristel on positiivne ja sihikindel inimene. Nõudlik. Ei karda olla karm – enamasti õigustatult. Hea juht. Liitusin selle kollektiiviga aasta tagasi ja üks esimesi muljeid temast (see hämmastab mind siiani) on fenomenaalne multifunktsionaalsus. Ta tõepoolest suudab tegeleda kõigi ja kõigega korraga. Edaspidiseks soovin talle kannatlikku meelt!

KOMMENTAAR 4

Kolleeg Tiina Velga:

Olen Aita AS-is ja Kristeli alluvuses töötanud kolm ja pool aastat. Tööle asudes puudus kokkupuude Norra raamatupidamisega, samuti ei osanud ma keelt. Mul oli küll pikaajaline kogemus Eesti raamatupidajana, kuid vaatamata sellele tundus Kristeli otsus teha Norra seadustele vastavat raamatupidamist eesti raamatupidajatega julge ja riskeeriva sammuna. Siit ka Kristelit iseloomustavad märksõnad – ta on julge ja ambitsioonikas, ei karda katsetada uusi võimalusi, alati edasiviivatele muutustele avatud.

Kristelil on ülihea omadus ja võime tegeleda paralleelselt mitme küsimusega, kiirelt ümber lülituda. Olgu siis tegemist mingi spetsiifilise raamatupidamisliku või tehnilise probleemiga.

Mis puudutab Kristeli teadmisi ja kogemusi Norra raamatupidamisest, ärist, neid reguleerivatest aktidest, siis usun, et ta on Eestis selles valdkonnas esirinnas. Olulist rolli mängib seejuures tõik, et kogu see info on eestlase jaoks saadaval emakeeles.

Kristel on nõudlik juht – tööülesanded peavad olema täidetud korrektselt ja tähtajaks. Vabandused ja kõrvalekaldumised pole aktsepteeritavad. Oma vigu tuleb tunnistada ja neist peab õppima.

Kristel on hooliv juht – töötingimused peavad olema head. Töötajatele on võimaldatud paindlik tööaeg, vajaduse korral ka kaugtöö. Need on olulised punktid. Samuti on tähtis tervise eest hoolitsemine – ravimassaaþi võimalus, et leevendada istuvast tööviisist tekkivaid vaevusi.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Lihtne, soodne ja turvaline veebipõhine dokumendihaldussüsteem

Midagi installeerida pole tarvis ja aastase paketi kuutasuks on vaid 8.99 eurot kogu ettevõttele, mitte inimese kohta.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised