Kui põhjalik võiks olla raamatupidaja ametijuhend?

Kaire Uusen
Kaire Uusen uurib, mis peaks kajastuma raamatupidaja ametijuhendis

Olenemata sellest, kas raamatupidaja kandideerib tööle avalikku või erasektorisse, asub täitma kindlat töölõiku või mitme ametikoha ülesandeid, tuleks kohe algul uurida, kas ametijuhend vastab tööpakkumise sisule ja töövestlusel kokkulepitud tingimustele.

Ametijuhendis peaks kajastuma kõik olulised tööülesanded. Puudulik ametijuhend või selle mittevastavus tegelikkusele võib töötajale tuua ebameeldivaid sekeldusi või isegi hilisemaid probleeme. Näiteks kui ametijuhend on liiga üldsõnaline või kui seal on kirjas selliseid nõudeid, kohustusi või ülesandeid, millest töötaja ei olnud tööle kandideerides teadlik, on see töötajale ohumärk. Sel juhul tuleks tööandjaga olulised punktid üle täpsustada ja vajaduse korral aru pärida, mida üks või teine nõue tähendab. Kui pidada ametijuhendit ainult „paberiks, mis midagi ei loe”, peab töötaja olema valmis, et temalt võidakse kas kohe või siis ka aja jooksul hakata nõudma üha rohkem tööd või uute ülesannete täitmist, samas kui palk ja muud tingimused jäävad samaks.

Liiga üldine ametijuhend, kus olulised asjad on jäetud lahtiseks, võimaldab anda lihtsalt ja vastuvaidlemata lisaülesandeid või teiste töötajate kohustusi, mille täitmiseks võib jääda kaheksast tunnist päevas väheks.

Teine probleem, millest räägitakse vähem, on nn ülepakutud töökuulutus ja sellest tulenevalt ka „ilustatud” ametijuhend. Vahel muudetakse ametinimetus tööga võrreldes uhkemaks. Näiteks lisatakse ametinimetusse sõna „juht”, kuigi juhtimisega pole töös pistmist, või „konsultant”, mille tööülesandeid lugedes selgub, et see on müügitöö. Avalikus sektoris on kasutatud ametinimetusi „nõunik”, „juhtiv…”, mis on atraktiivsemad kui „spetsialist”.

Liiga kõrged ootused

Kui aga raamatupidajale esitatakse kõrged nõudmised, näiteks nõutakse tavapärasest kõrgemat haridustaset ja mitme võõrkeele oskust, mis ametijuhendis kuidagi ei avaldu, tasub töötajal eelnevalt kindlasti täpsustada, miks ja milliste tööülesannete täitmisel neid oskusi vaja on ja miks need ametijuhendis ei kajastu.

Vahel oodatakse kandidaatidelt erilisi oskusi või kogemusi, mida töö tegemiseks üldse vaja ei ole, või lubatakse kõrgelennulisi tööülesandeid, rohkelt koolitusi, arengu- või karjäärivõimalusi, mida tegelikult ei pruugi üldse tulla. Selle käitumise põhjusi võib olla mitu: esiteks tööandja huvi leida võimalikult hea töötaja või ka enda ettevõtte tegevuse näitamine paremas valguses, teiseks võib olla varjatud soov anda töötajale lisaülesandeid või kõrgema ametikoha tööülesandeid nn odavama raha eest.

Üldjuhul toob töö ilustamine kaasa töötajate lahkumise, kui nad ametisse astudes avastavad, et lubatu ja tegelikkus ei käi kokku või kui nende oskusi tegelikult ei vajata.

Suurem osa tööandjaist ootab raamatupidajalt tänapäeval niinimetatud universaalseid oskusi, mis on ka teiste ettevõtete töökuulutustes.

CV Keskuse kogemus näitab, et raamatupidajatelt nõutakse peamiselt heal tasemel arvutioskust, töökogemust raamatupidajana, kõrgharidust, pingetaluvust ja ka võõrkeelte oskust. „Töövõtjale annab hea eelise ka see, kui tal on juba olemas kogemus raamatupidamistarkvaraga, mida uus tööandja kasutab. Lisaks nõutakse raamatupidaja tööpakkumistel ka head suhtlemisoskust ja valmidust teha aktiivselt koostööd teiste osakondade ja klientidega,” toob CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt näiteid.

Avalik versus erasektor

Võrreldes avalikku ja erasektorit, siis ametijuhend kui dokument kummaski iseenesest oluliselt ei erine, küll erinevad mõneti ametijuhendis kirja pandud tööülesanded, kohustused, vastutuse ulatus ja sellest tulenevalt nõuded kogemustele või haridusele. Erinev võib olla ka see, kui põhjalik ametijuhend olema peab või kui täpselt seda üldse järgitakse.

Reitingu Koolituskeskuse raamatupidamise lektor ja ettevõtja Merle Sulaoja tõdeb, et avaliku sektori suurimaks eeliseks on ametijuhendis fikseeritud kindlad tööülesanded, riigi raamatupidamise üldeeskiri, väljakujunenud normid ja vormid. „See annab tööle stabiilsuse (või siis ka rutiini) ja arusaama, millised on ootused raamatupidajale,” selgitab ta. Merle Sulaoja sõnul oleneb erasektoris ametijuhendi ja raamatupidamise sise-eekirja olemasolu ettevõtte suurusest, arengufaasist või siis juhtkonna teadlikkusest. „Väikeettevõttes täidab raamatupidaja muu hulgas ka personali- ja finantsjuhi kohustusi, vormistades personaliga seotud dokumentatsiooni, töötades välja raamatupidamise sise-eeskirja, juhtimisaruande vormid ning juurutades ja parendades ettevõttesisest kuluarvestussüsteemi. Ootused raamatupidajale on pidevas muutumises ning selguvad aktiivses suhtluses tegevjuhtkonnaga,” tõdeb Merle Sulaoja.

CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt lisab, et raamatupidajate tööpakkumistel nad sektorite vahel erinevusi märganud ei ole, kuid ei saa välistada erinevusi värbamisprotsessis.

Erasektoris tuleb aga rohkem ette pakkumisi, mille puhul oodatakse raamatupidajalt mitme ametikoha, sh personalitöötaja või assistendi tööks vajalikke oskusi.

Henry Auväärt märgib, et raamatupidaja tööpakkumistel on tõesti märgata tööandjate huvi varasema personalitöö kogemuse vastu, kuid seda tuleb pigem harva ette. „Taolisel juhul on ameti vastutusala arvatavasti raamatupidamisest märksa laiem, kuid kuna seda ei tooda välja tööpakkumiste põhitingimuste seas, võivad täpsemad töökohustused välja kujuneda ka värbamisprotsessi vältel. Assisteerivaid oskusi ja kogemusi oodatakse pigem kandidaatidelt, kes kandideerivadki raamatupidaja-assistendi ametikohale,” lisab ta.

CV Keskuse hinnangul proovivad tööandjad raamatupidamisalaseid tööpakkumisi praegusel ajal ihaldusväärsemaks muuta, pakkudes kogemust rahvusvahelises ettevõttes.

Ideaalne ametijuhend

Ideaalis peaks ametijuhend sisaldama lisaks ametikoha funktsioonide, ülesannete, kohustuste, õiguste ja vastutuse kirjeldusele ka soovitavaid töötulemusi, samuti ametikohal töötavale töötajale esitatavaid isikuomadusi, spetsiifilisi ülesandeid, haridusnõudeid, konkreetse ametikoha töötingimusi ning kasutada olevaid ressursse. Ideaalne on ametijuhend, millest ka võhik lugedes aru saab, millised on selle ametikoha ülesanded ja oodatud tulemused.

Oluliste ülesannete sisu ja eesmärk ei tohi olla segane, samuti ei tohiks lubada olukorda, kus tööülesannete kirjelduse asemel on märgitud „täidab talle juhi antud ülesandeid” või „täidab kõiki vajalikke tööülesandeid”.

Ametijuhendis peavad olema kirjas kõik töökohustused, mis moodustavad olulise osa igapäevatööst ja/või mõjutavad ettevõtte eesmärkide täitmist. Parim on variant, kui oleks võimalik määratleda ka tööülesannete mahtu. Samas tuleks ametijuhendisse märkida ka kõik need tööülesanded, mida tuleb kindlasti täita teatud intervalli järel (nt kord nädalas, kord kuus).

Ametijuhendi teeb mõistetavaks see, kui kasutatakse lihtsat lausestruktuuri. Lauset tuleks alustada aktiivse verbiga ning kasutada alati olevikuvormi! Vältida sõnu nagu „tegelema”, mis ei anna selgitust, mida töötaja teeb. Vältida tasub ka selliseid sõnu nagu „kontrollib”, „valmistab ette”, „uurib”, „saadab”. Neid sõnu tasub kasutada vaid siis, kui need on kõige täpsemad sõnad, mis tegevust kirjeldavad. Kui vähegi võimalik, siis tuleks kirjeldada pigem soovitavat töö tulemust kui meetodit tulemuse saavutamiseks.

Ideaalset ametijuhendi vormi ei ole olemas, lähtuda tuleb ettevõtte vajadustest ja spetsiifikast, kultuurist ning dokumendi seostest teiste dokumentidega. Kõige tähtsam on, et ametijuhend vastab tegelikkusele ning sätestab need nõuded ja kohustused, mida sellel ametikohal on tõepoolest vaja.

Kommentaar

Mida soovitate raamatupidajale, kes kaalub avalikus ja erasektoris töötamise plusse-miinuseid?

Merle Sulaoja, Reitingu Koolituskeskuse raamatupidamise lektor ja ettevõtja

Raamatupidaja töö iseloom sõltub üldjuhul kajastatavate majandustehingute ja esitavate aruandevormide keerukusest ning majandustehingute tegelike teostajate (olgu selleks siis ettevõtte tegevjuhtkond või kohaliku omavalitsuse juhid) teadlikkusest Eesti maksusüsteemist ja tehingute mõjust hilisemale aruandlusele.

Olenemata sellest, millises sektoris raamatupidaja tööd leiab, on tõenäoliselt raskeim osa jääda oma kutsetegevuses erapooletuks, säilitada otsustes alati objektiivsus ning olla vaba huvide konfliktist. Eespool nimetatu saavutamine võib olla keeruline, aeganõudev ja juhtkonnas palju selgitustööd vajav protsess, mille edukus sõltub raamatupidaja isikuomadustest.

Kommentaar

„Avaliku sektori tööpakkumised on sisukad”

Elizabeth Grünbaum, Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna teenusejuht

1. jaanuarist 2016 kuni 12. aprillini 2017 on Töötukassa avalikustanud finants-, raamatupidamis- ja statistikavaldkonnas 481 tööpakkumist, neist 37 olid avaliku sektori tööpakkumised. Ühe tööpakkumisega otsiti ühte kuni üheksat töötajat, kokku otsiti töötukassa kaudu 560 eelnimetatud valdkonna töötajat.

Avaliku sektori ametikohtadel on üldjuhul kirjeldatud ametijuhendid ning tehtud ametikohtade hindamine. See peegeldub ka tööpakkumistes – need on sisukad ning annavad ülevaate ametikoha ülesannetest ja vastutusest ning sellest, milliste teadmiste ja oskustega inimesed on kandideerima oodatud. Sama üldistus kehtib enamjaolt ka suuremate ettevõtete kohta erasektoris. Kui avaliku sektori tööpakkumised on rohkem raamides, siis erasektori vakantsid paistavad silma innovaatilisuse poolest.

Osale arutelus

  • Kaire Uusen, RP kaasautor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Cinamon is looking for a FINANCE MANAGER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Uudised