27. aprill 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelarvenõukogu tegi valitsuse plaani maatasa

Riigieelarve struktuursesse defitsiiti laskmine pole põhjendatud
Foto: https://pixabay.com
Majandus- ja finantseksperte koondava sõltumatu eelarvenõukogu arvates pole riigieelarve struktuursesse defitsiiti laskmine põhjendatud ning kui plaaniga edasi liikuda, kujuneks tegelik puudujääk plaanitust märksa suuremaks kirjutab Äripäev.

Valitsuse plaani järgi on eelarve järgmisel kolmel aastal struktuurses puudujäägis, defitsiit ulatub 2018. ja 2019. aastal 0,5%ni SKPst. Praeguse seadusega on plaan vastuolus. Isegi kui valitsus seadust muudab, et lubada varasema ülejäägi arvelt defitsiiti minekut, kujuneb 2018. aasta puudujääk eelarvenõukogu hinnangul suuremaks kui seadusega lubatud.

Nimelt tugineb rahandusministeerium enda prognoosis sellele, et Eestis on suur SKP lõhe ehk vahe majanduse potentsiaali ja tegeliku tootmise vahel. Ministeeriumi arvates on lõhe veel järgmisel aastal 0,4% SKPst ning sulgub lõplikult alles 2020. aastal. Säärane hinnang on aga vastuolus tööturunäitajate praeguse taseme ja tulevikuprognoosidega, märkis nõukogu. Ka näiteks Eurooopa Komisjoni ja IMFi hinnangul on olukord parem ning lõhe võib sulguda juba 2018. aastal.

"Seetõttu on võimalik, et majanduse stimuleerimiseks kavandatavate meetmete mõju ei avaldu selleks kõige sobivamas majandustsükli etapis. Eelarvekulude liigne kasv võib erasektoris raskendada tööjõukulude kasvu soovitud rajal hoidmist ja tootmise laiendamiseks vajaliku tööjõu leidmist. Samuti ei saa välistada, et mõnes sektoris või segmendis võib sisenõudlus pakkumisega võrreldes ülemäära kasvada," seisab eelarvenõukogu arvamuses.

Tuluprognoos liiga optimistlik. See aga kasvatab tulude prognoosi vigu ja suurendab riski, et riigieelarve tulude prognoos on liiga optimistlik.

Muret tekitab nõukogule ka tulude prognoos. Eelarvepositsiooni soovitud tasemel hoidmine sõltub mitmest maksumuudatusest, mis peaksid tulusid tõstma kuni 1% SKPst. Kavandatavaid ja veel seaduseks vormimata maksumuudatusi on palju ja nende rakendamine keerukas – näiteks alkoholiaktsiisi kiire tõus on ka riigikohtus vaidlustatud

Näiteks tõi eelarvenõukogu välja, et ehkki palgakulude kasv on tootlikkuse tõusuga võrreldes liiga kiire, on kasvu eeldatav aeglustumine seni olnud arvatust pikaldasem. Sellele tuginedes on valitsus ka praeguses eelarvestrateegias tõstnud sotsiaalmaksu laekumise prognoosi kuni 4%. Korrektsioon tööjõukuludes võib taas edasi lükkuda ning maksulaekumised ühel-kahel aastal paremad olla. "Paraku kaasneb sellise lisalaekumisega majanduskasvu ootamatu aeglustumise risk koos sellest johtuva pikemaajalise negatiivse mõjuga maksutuludele," märkis nõukogu., on eelarvenõukogu arvates alalaekumine tõenäone. "Investorite käitumist on olnud raske prognoosida ka senise tulumaksukorra juures ja maksumäära muutumine suurendab prognoosivigade tõenäosust," seisab arvamuses.

Maksutulude oodatavas kasvus on oluline roll ka aktsiiside suurendamisel ja teistel tarbimisharjumustega seotud maksudel, näiteks magusamaksul. Need kõik võivad tuua tarbijate käitumises kaasa ootamatuid muutusi. Eelarvenõukogu möönas, et seni on rahandusministeerium aktsiisitõusude mõju hindamisega lühikeses vaates hästi hakkama saanud. "Praegusel juhul on aga tegemist mitme toote suurema maksustamisega mitmel järjestikusel aastal ning prognoosivigade tõenäosus on seetõttu suurem," seisab arvamuses.Lisaks on aktsiisiga maksustatud kaupade tarbimisel märkimisväärne mõju käibemaksu laekumisele. Käibemaksu paremast laekumisest ootab valitsus märkimisväärset lisatulu, 2018.–2020. aastal varasemate prognoosidega võrreldes aastast olenevalt 3–3,5%. Eelarvenõukogu hinnangul on see prognoos liiga optimistlik.Palju lisaraha on riigi arvates tulemas ka korrapäraselt makstavate dividendide tulumaksumäära langetamiselt, olenevalt aastast peaks laekumine varasemate prognoosidega võrreldes kasvama kuni veerandi. Ehkki koalitsioonileppe koostamise ajaga võrreldes on prognoositava lisalaekumise summat väiksemaks hinnatud

Täismahus artiklit loe Äripäevast

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700