Omakapitali arvestus

Maire Otsus-Carpenter
Vandeaudiitor Maire Otsus-Carpenter käsitleb omakapitali arvestust

Omakapital ehk netovara moodustub peamiselt kahest allikast. Need on omanike sissemaksed ning teenitud ja välja võtmata kasum või kahjum.

Üksikutel juhtudel võib omakapital suureneda või väheneda ka vara väärtuse suurenemise või kohustiste väärtuse vähenemise tõttu, mis väljendub omakapitali reservide suurenemise või vähenemisena.

Raamatupidamise seaduse kohaselt on omakapital jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast kõigi kohustiste mahaarvamist (raamatupidamise seaduse § 3 punkt 3). Lihtsamalt öeldes on omakapital vara ja kohustiste vahe, sageli nimetatakse seda ka netovaraks.

Lihtsast definitsioonist hoolimata on omakapitali olemust mõnikord raske hoomata. Omakapitalil ei ole füüsilist substantsi, seda ei saa käega katsuda ega silmaga näha. Omakapital on arvestuslik suurus, mis näitab, kui palju vara jääb alles pärast kõigi kohustiste katmist, või teisiti öeldes – kui suur osa ettevõtte varast kuulub ettevõttele endale (st ettevõtte omanikele).

Omakapitali kujunemine

Omanikke ja teisi raamatupidamisaruannete kasutajaid huvitab, kuidas ja milliste tehingute tulemusena on omakapital kujunenud. Seetõttu tuleb ettevõttes pidada omakapitali allikate lõikes täpset arvestust. Järgnevalt käsitleme omavahendite arvestust lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist.

Alates 2016. aastast kehtivas bilansiskeemis on omakapitali kajastamiseks järgmised kirjed. (Raamatupidamise seaduse lisa 1):

  • aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses;
  • registreerimata aktsiakapital või osakapital;
  • sissemaksmata osakapital (näidatakse miinusega);
  • ülekurss;
  • oma aktsiad või osad (näidatakse miinusega);
  • kohustuslik reservkapital;
  • muud reservid;
  • muu omakapital;
  • eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum);
  • aruandeaasta kasum (kahjum).

Aktsia- või osakapital

Aktsiakapital või osakapitalkajastatakse bilansis nimiväärtuses. Aktsiate või osade nimiväärtus määratakse kindlaks põhikirjas. On kasulik teada, et kui aktsiaseltsi puhul määratakse kindlaks ühe aktsia nimiväärtus ning igal aktsionäril on mingi kogus aktsiaid, siis osaühingu puhul määratakse kindlaks osakapital ning igal osanikul on üks osa. Osade nimiväärtused võivad olla erinevad.

Aktsiate või osade eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Üldkoosoleku otsusega võib aktsia- või osakapitali suurendada või vähendada. Aktsia- või osakapitali suurendamine kajastatakse raamatupidamises perioodil, mil see tegelikult toimub. Kapitali suurendamisel näidatakse sisse makstud, kuid bilansipäeva seisuga Äriregistris registreerimata kapital kirjel „Registreerimata aktsiakapital või osakapital”.

Aktsia- või osakapitali summa võib bilansis muutuda ainult üldkoosoleku otsuse alusel. Ükski üldkoosoleku heaks kiitmata tehing ei saa aktsia- või osakapitali muuta.

Kui osaühing asutatakse sissemakset tegemata, näidatakse osakapital bilansis samuti põhikirjas määratud nimiväärtuses. Bilansi aktiva poolel kajastatakse nõue omaniku vastu ainult juhul, kui osaühingul on omaniku vastu tingimusteta nõudeõigus. Kui tingimusteta nõudeõigust ei ole, kajastatakse sissemaksmata osa omakapitalis miinusega kirjel „Sissemaksmata osakapital”. Kui nõude laekumise tähtaeg on pikem kui aasta, kajastatakse esmane nõue tulevikus laekuva rahasumma nüüdisväärtuses, kusjuures nüüdisväärtuse ja tulevikuväärtuse vahe näidatakse miinusega kirjel „Muu omakapital”.

Näide 1. Sissemakseta osaühingu osakapitali kajastamine

Eraisik asutas osaühingu. Osakapitali nimiväärtus on 2500 eurot, asutamisel maksis omanik sisse 1000 eurot, asutamisotsuse kohaselt kohustub ta hiljemalt kuue kuu jooksul sisse maksma veel 500 eurot.

Raamatupidamises kajastatakse osakapital lausendiga:

D: Raha 1000

D: Nõue 500

            K: Osakapital (nimiväärtuses) 2500

            K: Muu omakapital (kontra-passivakonto) 1000

Algbilanss:

Vara

Kohustised ja omakapital

Raha

1000

Osakapital

2500

Nõue

500

Sissemaksmata osakapital

–1000

 

 

Omakapital kokku

1500

Vara kokku

1500

Kohustised ja omakapital kokku

1500

Ülekurss

Ülekurss ehk aažioon aktsia või osa väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahe. Selgitamaks ülekursi kujunemist ja selle majanduslikku sisu, toome järgmise näite.

Näide 2. Ülekursi kujunemine

Mari ja Jüri asutasid kolm aastat tagasi osaühingu. Mõlemad maksid asutamisel sisse osa 2000 eurot (nimiväärtuses). Seega oli alustamisel osakapitali nimiväärtus 4000 eurot.

Osaühing oli edukas ning teenis kasumit ja kolme aasta pärast oli omakapital (netovara) 7000 eurot (sh osakapital 4000 eurot ja jaotamata kasum 3000 eurot). Kuna omakapital näitab tinglikult omanikele kuuluvat osa ettevõtte varas, oli nii Mari kui ka Jüri osa raamatupidamislik väärtus 3500 eurot.

Sõber Rein tegi Marile ja Jürile ettepaneku emiteerida veel üks osa nimiväärtusega 2000 eurot ning võtta teda osanikuks. Pärast emissiooni olnuks omakapitali suurus 9000 (7000 + 2000) eurot ning iga osaniku osa raamatupidamislik väärtus 3000 (9000 / 3) eurot. Seega oleks Rein saanud endale 2000 euro eest osa, mille raamatupidamislik väärtus on 3000 eurot ning tegelik väärtus tõenäoliselt veelgi kõrgem?! Mari ja Jüri suhtes ei oleks see õiglane ning sellistes olukordades on tavapärane, et osa eest tasutakse ülekursiga, st uued osad emiteeritakse ülekursiga, millega kompenseeritakse vahe omandatava osaluse nimiväärtuse ja tegeliku väärtuse vahel.

Eelnev näide kirjeldas ülekursi tekkimist n-ö loomulikul teel. Samas võib ülekursi moodustada juba ettevõtte asutamisel. Selleks tuleb põhikirjas sätestada, et aktsiate või osade eest võib tasuda ülekursiga. Sel juhul käitub tekkinud ülekurss omakapitali reservina. Olgu veel lisatud, ülekurss ei ole isikustatud ning ei anna omanikele mingeid omandiga seotud õigusi (hääleõigus, õigus osaleda vara jagamisel jm).

Ülekursi kasutamine

Ülekurssi võib kasutada kahjumi katmiseks juhul, kui kohustuslikust reservkapitalist selleks ei piisa ning omanikega tehtud tehingutest tekkinud kulude ja kahjumite katmiseks (äriseadustik § 155 ja § 225). Sellised kulud ja kahjumid on uute aktsiate või osade emiteerimise kulud, oma aktsiate või osade tagasiostust saadud kahjum jm.

Ülekursi kasutamisel on ka üks kindel reegel – ülekurss ei ole kunagi negatiivne ning kui ülekurssi ei ole, kaetakse eespool nimetatud kulud ja kahjumid jaotamata kasumist.

Oma osad või aktsiad on osad või aktsiad, mille osaühing või aktsiaselts on emiteerinud ning need siis oma osanikelt või aktsionäridelt tagasi ostnud. Oma aktsiad või oma osad kajastatakse omakapitali vähendamisena makstud või makstava tasu õiglases väärtuses. Kui oma aktsiate või osade eest tasutakse kohe rahas, ongi see rahasumma makstud tasu õiglane väärtus. Kui tasutakse tavapärasest pikema maksetähtaja jooksul, on makstava tasu õiglane väärtus makstava rahasumma nüüdisväärtus. Kui tasutakse muu varaga, on makstava tasu õiglane väärtus tasumiseks üle antava vara õiglane väärtus. Oma osade või aktsiate hilisemast müügist või tühistamisest saadud kasum kajastatakse ülekursina, kahjum kaetakse ülekursi arvelt, selle puudumisel jaotamata kasumi arvelt.

Seega tasub meeles pidada, et oma aktsiate või osade müümisel või tühistamisel saadud kasumit ja kahjumit ei kajastata aruandeperioodi kasumiaruandes.

Reservkapital

Kohustusliku reservkapitali moodustamist nõuab praegune äriseadustik ainult aktsiaseltsidelt.

Aktsiaseltsi reservkapital peab moodustama vähemalt 10% aktsiakapitalist ning kuni selle täitumiseni tuleb iga majandusaasta kasumist reservkapitali eraldada vähemalt 5% (äriseadustik § 336). Reservkapitali moodustamine või suurendamine otsustatakse iga-aastase kasumi jaotusega.

Kuni 2010. aasta lõpuni oli reservkapitali moodustamine kohustuslik ka osaühingutele. Kuigi seadus osaühingutelt enam kohustuslikku reservkapitali ei nõua, on see paljudel osaühingutel ette nähtud põhikirjaga, mis tähendab, et reservkapital tuleb ikkagi moodustada.

Kohustuslikku reservkapitali saab kasutada kahjumi katmiseks ning aktsia- või osakapitali suurendamiseks.

Muud reservidvõib jagada kahte suurde rühma:

  • ümberhindluste reservid
  • jaotamata kasumi arvel moodustatud „vabatahtlikud” reservid

Ümberhindluse reservidest võib nimetada välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkinud valuutakursi vahede reservi. Muid reserve võib moodustada jaotamata kasumist üldkoosoleku otsusega. Muu reserv võib olla näiteks investeeringute reserv, mis on loodud selleks, et vähendada vaba omakapitali. Praktikas kohtab selliste reservide moodustamist siiski väga harva.

Kasum ja kahjum

Eelmiste perioodide jaotamata kasumi (kahjumi) ning aruandeperioodi kasumi (kahjumi)kirjel näidatakse vastavalt varasematel perioodidel teenitud kasum või kahjum ning aruandeperioodil teenitud kasum või kahjum.

Kasumi jaotus või kahjumi katmine kajastatakse raamatupidamises siis, kui üldkoosolek kasumi jaotuse (kahjumi katmise) otsustab.

Tuleb nentida, et kuigi alates 2016. aasta aastaaruandest esitavad mikroettevõtjad bilansis omakapitali ainult kolmel kirjel (osakapital nimiväärtuses, sissemaksmata osakapital ja omakapital kokku) ning et mikroettevõtjad ja väikeettevõtjad ei pea enam omakapitali muutuste aruannet koostama ega Äriregistrile esitama, ei muutu midagi sisemises raamatupidamise arvestuses. Olenemata sellest, kas tegu on mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtjaga, peab sellest täpselt välja tulema, millistest komponentidest omakapital koosneb ning kuidas see on kujunenud.

Näide 3. Omakapitali tehingute kajastamine

OÜ omakapital seisuga 31.12.20X0 oli järgmine:

Omakapital

eurodes

Osakapital (nimiväärtuses)

4000

Eelmiste perioodide jaotamata kahjum

–1000

Aruandeperioodi kasum

2000

Omakapital kokku

5000

1)      01.01.20X1 kanti 20X0. aasta kasum eelmiste perioodide kasumi kontole

D: Aruandeperioodi kasum

2000

K: Eelmiste perioodide jaotamata kasum

2000

2)      Veebruaris suurendati osakapitali mitterahalise sissemaksega nimiväärtuses 1000 euro võrra. Osade väljalaskehind oli 1500 eurot. Osade eest anti üle arvutustehnikat 1500 euro väärtuses.

D: Materiaalne põhivara

1500

K: Osakapital (nimiväärtuses)

1000

K: Ülekurss

500

3)      Üldkoosolek kiitis heaks 20X0. aasta majandusaasta aruande ning jagas kasumi järgmiselt:

  •  dividendideks 800 eurot (arvutati ka tulumaks, maksumääraga 20/80 tuleb tulumaksu tasuda 200 eurot)
  •  kohustuslikku reservkapitali 100 eurot

D: Eelmiste perioodide jaotamata kasum

900

K: Dividendivõlg

800

K: Reservkapital

100

D: Tulumaksukulu

200

K: Tulumaksuvõlg

200

Märkus

Dividendidelt arvutatud tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise aasta (selles näites 20X1) kasumiaruandes kirjel „Tulumaks”.

4)      Osteti 3000 euro eest tagasi oma osa (nimiväärtus 2000 eurot). Raha tasuti kohe pangaarvelt.

D: Oma osad (kontra-passivakonto)

3000

K: Pank

3000

5)      Tagasi ostetud osa müüdi uuele osanikule 2100 eurot eest. Raha laekus kohe.  

D: Pank

2100

D: Ülekurss

500

D: Eelmiste perioodide jaotamata kasum

400

K: Oma osad (kontra-passivakonto)

3000

Märkus. Ülekurssi on selle tehingu toimumise hetkel 500 eurot, seega saab tekkinud kahjumist ülekursi arvel katta ainult 500 eurot, ülejäänud 400 eurot kaetakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvel.

6)      Seisuga 31.12.20X1 suleti tulude ja kulude kontod, 20X1. aasta kasum oli 1200 eurot.

D: Tulukontod

.....

K: Kulukontod

.....

K: Aruandeperioodi kasum

1200

Omakapitali rühm bilansis

 

 

 31.12.20X1  31.12 20X0

 

 

Osakapital

5000

4000

 

 

Reservkapital

100

0

 

 

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

–300

–1000

 

 

Aruandeperioodi puhaskasum

1200

2000

 

 

Omakapital kokku

6000

5000

 

Märkused

Ettevõtjaportaali vorme kasutades tuleks oma osade ostu ja müügi mõju omakapitalile näidata kirjel „Muud muutused omakapitalis” ning tabeli järel lahti kirjutada.

Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatava omakapitali muutuste aruandes tuleb esitada ka eelmise perioodi (praegusel juhul 20x0) võrdlusandmed.

Osale arutelus

  • Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Autolink Baltics otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Autolink Baltics AS

12. juuni 2017

Uudised