Memo: kuidas ja mida konsolideerida

Reidi Strandberg
Reidi Strandberg selgitab konsolideerimise põhimõtteid

Peagi jõuab kätte aastaaruannete koostamise tippaeg. Selleks, et aruande koostamist hõlbustada, tuletame meelde konsolideerimise üldpõhimõtted ja vaatame üle ka muudetud konsolideerimispiirid.

Äriühenduseks nimetatakse majandustehingut, mille tulemusena üks ettevõte saavutab teise üle kontrolli, soetades teise ettevõtte aktsiaid või omandades äritegevusega seotud varad ja kohustused. Äriühenduse kajastamiseks raamatupidamises tuleb selgeks teha, mida, millal ja mis hinnaga on soetatud.

Mille me ostsime?

Oluline on kindlaks määrata, kas ostsime teise ettevõtte aktsiad või osad, teise ettevõtte äritegevuse või mitte kumbagi neist.

Äritegevuse soetamisel võetakse üle kas kõik või osa teise ettevõtte varadest ja kohustustest eeldusel, et need koos moodustavad ühe või mitu äritegevust. Äritegevuseks on vajalik sisend ehk majandusressurss, mida töö käigus töödeldakse ning mille tulemuseks on väljund ehk teenitud tulu.

Näiteks kui soetame saekaatri ja lepingujärgselt saab meie omaks kinnistu koos ehituste, masinate ja seadmetega, siis on tegemist põhivara ostuga. Kui peale kinnistu ja masinate võtame üle ka kehtivad müügi- ja tarnelepingud, töölepingud, tehnoloogia ning varad ja kohustused, mis selle saekaatri tegevusega seotud on, siis on tegemist äritegevusega. Kui müüjal on lisaks seakaatrile veel mööblitööstus ja ta osutab ka konsultatisoone metsa majandamisest, siis varad ja kohustused, mis äritegevuse soetamisega kaasa tulevad, on ainult selle konkreetset saekaatriga seotud varad ja kohustused.

Äritegevuse soetamisel liidetakse soetatud varad ja kohustused rida-realt omandava ettevõtte bilanssi. Seda tehakse ostumeetodil, kui tehingus osalevad sõltumatud osapooled ja korrigeeritud ostumeetodil, kui äriühendus toimub ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel.

Aktsiate või osade soetamisel on märksõnaks kontroll – kas meil on teise ettevõtte üle valitsev või oluline mõju. Valitseva mõju korral saame otsustada teise organisatsiooni finants- ja äripoliitika üle, olulise mõju korral aga võime oluliste otsuste langetamisel aktiivselt kaasa noogutada, aga otsustusõigust ei oma.

Kontrolli kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ka optsioone, mida on võimalik aktsiateks vahetada või muid tingimusi, mis võivad äriühingus otsustusõigust mõjutada.

Kui optsioone ja erikokkuleppeid hääleõiguse osas ei ole, on valitseva või olulise mõju kindlakstegemine lihtne, kuid 50/50 jagunevate osaluste puhul võib vaielda päevi ja vaidlema jäädagi.

Tütarettevõteteks peetakse kõiki ettevõtteid, mille üle investeerijal on valitsev mõju ehk kontroll. See kontroll võib olla otsene või ka tütarettevõtete kaudu. Üldjuhul on tegemist valitseva mõjuga siis, kui investor omab üle 50% hääleõigusest, kuid siin on võimalusi erisusteks. Kui hääleõigusega ei kaasne kontrolli, siis ei ole tegemist tütarettevõttega. Samas kui osalus on vähem kui 50%, aga investeerijal on õigus nimetada ametisse investeerimisobjekti juhtkonda või on investeerijal vetoõigus otsuste langetamisel või kui investeerija ja investeeringuobjekti tegevjuhtkond on samad, siis olenemata osaluse suurusest võib olla tegemist valitseva mõjuga.

Näiteks kui äriühing Ema soetab 60% osalust äriühingus Laps ja äriühingu Laps teisele omanikule Isa kuulub 40% osalust ning Lapse viieliikmelisse juhatusse kuulub kolm Isa ning kaks Ema esindajat ja otsused langetatakse lihthäälteenamusega, siis Emal ei ole kontrolli ning tegemist on Ema jaoks sidusettevõtjaga ning Isa jaoks tütarettevõtjaga. Olukord muutub, kui juhatuses on kuus liiget, vastavalt kummaltki poolt kolm. Sel juhul tuleb vaadata, kuidas langetatakse otsuseid, kui hääletustulemus jääb viiki. Määravaks saab see, kellel on otsustav hääl. Tavapäraselt on see juhatuse esimehel ja kui esimees on äriühingust Ema, siis on Emal otsustusõigus ja Last tuleb kajastada kui tütarettevõtet.

Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes kajastatakse tütarettevõtted kas soetusmaksumuse, kapitaliosaluse või õiglase väärtuse meetodil. Kui tütarettevõtjaid on mitu, tuleb kõigi kajastamisel kasutada sama meetodit.

Tütarettevõtted kajastatakse konsolideeritud aruannetes rida-realt kokku liidetuna nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Konsolideerida tuleb kõik kontserni kontrollitavad tütarettevõtjad, k.a tütarettevõtte tütarettevõtted ning sellised ettevõtted, mille üle kontsernil on sisuline kontroll sõltumata sellest, kas kontsernil on osalust nende omakapitalis (nt on ettevõtetel sama tegevjuhtkond).

Kes on konsolideerimisest vabastatud?

Konsolideerimisest on vabastatud väike konsolideerimisgrupp, kui selle konsolideeritud näitajad, millest ei ole elimineeritud omavahelisi tehinguid, ei ületa varade mahtu 4,8 miljonit, müügitulu 9,6 miljonit ja töötajate arvu 60. Kui omavahelised tehingud on elimineeritud, kehtib vabastus grupile, mille konsolideeritud näitajatest ükski ei ületa väikeettevõtja piire (varade maht 4 miljonit, müügitulu 8 miljonit ja töötajaid 50).

Konsolideerima ei pea väga väikseid tütarettevõtteid, kelle bilansimahud kokku on väiksemad kui 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust.

Konsolideerimisest on vabastatud ka äriühingud, kelle aktsiatest vähemalt 90% kuulub Euroopa Liidus registreeritud konsolideerivale üksusele (emaettevõttele) ning see üksus on kohustatud esitama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande.

Kui konsolideerival üksusel ei ole olnud võimalik aruandeperioodil oma valitsevat mõju teostada või kui konsolideeritava üksuse kohta vajaliku info saamine on ebamõistlikult kulukas, võib jätta konsolideerimata.

Rida-realt ei ole vaja konsolideerida tütarettevõtteid, mille aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende edasimüügiks.

Sidusettevõteteks peetakse ettevõtteid, mille üle investoril on oluline mõju. Oluliseks mõjuks peetakse üldjuhul hääleõigust alates 20% ja enam. Ka siin on erandeid ja olulise mõju võib saavutada väiksema hääleõigusega siis, kui on esindatus investeeringuobjekti tegevjuhtkonnas või on võimalus osaleda otsuste langetamisel.

Sidusettevõtete puhul on samad põhimõtted, mis tütarettevõtete kajastamiseks emaettevõtte konsolideerimata bilansis – kas soetusmaksumuse, kapitaliosaluse või õiglase väärtuse meetodil.

Finantsinvesteering

Kui soetatud osalus on väiksem kui 20% ja olulist mõju ei ole, siis kajastatakse investeeringut bilansis lühi- või pikaajalise finantsinvesteeringuna olenevalt sellest, kui pikalt on investeeringut plaanis hoida. Investeering kajastatakse kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses.

Millal me ostsime?

Omandamise kuupäev on päev, kui sisuline kontroll omandatava ettevõtte netovarade ja tegevuse üle läheb üle omandajale. Üldjuhul on omandamise kuupäevaks closing date, kuid erijuhtudel on võimalik ka kontrolli üleminek enne, kui tehing on juriidiliselt lõpetatud. Märksõnaks jääb kontrolli üleminek.

Palju kulusid arvestatakse kuupõhiselt (rent, palk, kulum jpm) ning võib osutuda ebamõistlikult kulukaks tuua välja täpne kasum kuu keskpaigas. Olulisuse printsiibist lähtudes võib võtta aluseks omandamise kuupäevale lähima kuulõpu bilansi. Näiteks kui omandamise kuupäev on 23. veebruar, siis võib liita bilansid seisuga 28. veebruar eeldusel, et veebruari viimasel nädalal ei esine erakorraliselt suuri kõikumisi kasumis.

Ostumeetod

Kui oleme selgeks teinud, mida ja millal soetasime, siis on järgmine teema soetusmaksumus ning selle jagamine omandatud ettevõtte eraldi identifitseeritavatele varadele ja kohustustele. Omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara (jääkosaluse) õiglase väärtuse vahe moodustab firmaväärtuse. Arvesse tuleb võtta ka vähemusosalusele kuuluvat osa netovara õiglasest väärtusest.

Kui oleme soetanud äriühenduse, siis omandaja liidab soetatud varad ja kohustused oma bilanssi ostuanalüüsi käigus leitud õiglases väärtuses ning positiivse vahe kajastab firmaväärtusena. Näiteks kui soetasime äriühenduse 500 000 euro eest, omandatud varade (nõuded, varud, põhivarad) õiglase väärtuse oleme hinnanud 800 000 eurole ning üle võetud kohustuste õiglase väärtuse 250 000 eurole, siis firmaväärtuseks saame 50 000. Firmaväärtus on see osa soetusmaksumusest, mida ei ole võimalik eristada. See kajastatakse bilansis immateriaalse varana ja Eesti Finantsaruandluse Standardite järgi kantakse firmaväärtus lineaarselt kulusse kuni 10 aasta jooksul. IFRS-i järgi koostatavates aruannetes firmaväärtust ei amortiseerita, vaid tehakse igal bilansipäeval vara väärtuse test ja vajaduse korral allahindlus.

Kui oleme soetanud tütarettevõtte aktsiad või osad ning tütarettevõte jääb eraldi juriidilise isikuna tegutsema, siis ostuanalüüsi käigus tehtud korrigeerimised tütarettevõtte bilansis ei kajastu. Küll aga on vaja neid arvestada emaettevõtte konsolideeritud aruande koostamisel.

Ühise kontrolli all olevate ettevõtete puhul kasutatakse korrigeeritud ostumeetodit, mille järgi soetusmaksumuse ja omandatud netovara (jääkosalus) bilansilise maksumuse vahe kajastatakse omakapitalis üldjuhul ülekursina eelmiste perioodide kahjumina.

Konsolideerimise üldised põhimõtted

Enne konsolideerima asumist tuleb veenduda, et kõik konsolideeritavate üksuste aruanded on koostatud samade arvestuspõhimõtete järgi ja kui nii ei ole, tuleb teha korrigeerimised ning viia kõik aruanded kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega.

Konsolideerimisel liidetakse ema- ja tütarettevõtte finantsnäitajad kokku nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega, elimineerides omavahelised tehingud ja saldod. Eemaldada tuleb ka realiseerimata kasumid ja kahjumid. Näiteks kui emaettevõte on müünud tütarettevõttele varasid, mis on bilansipäeval tütarettevõtte laos, siis tuleb elimineerida emaettevõtte teenitud kasum antud tehingust, sest grupi tasandil ei ole kasumit tekkinud.

Grupisisese põhivara müügi korral tuleb elimineerida müüjal tekkinud kasumid põhivara müügist, sest grupi tasemel põhivara väärtus omaniku vahetusest ei muutu, ning omandajal korrigeerida vara soetusmaksumust. Konsolideeritud aruandes peaks põhivara kulum jääma samaks, nagu see oli enne grupisisest ostu-müügitehingut.

Emaettevõtte bilansis kajastuv investeering tütarettevõttesse elimineeritakse emaettevõtte osaluse vastu tütarettevõtte omakapitalis. Kui emaettevõte on tütarettevõtte asutajaks, siis üldjuhul on investeeringu suurus emaettevõtte bilansis võrdne tütarettevõtte osa- või aktsiakapitali nimiväärtusega eeldusel, et aruandeid koostatakse samas vääringus ja valuutakursside muutusi ei pea arvestama. Sel juhul on elimineerimiskandeks emaettevõttelt investeering ja tütarettevõttelt osakapitali nimiväärtus. Kui soetatud on ülekursiga, siis elimineeritakse vastavalt investeering ning aktsia- või osakapital ja ülekurss.

Kui osalus on väiksem kui 100%, siis tuleb aruandeperioodi kasumist ja netovarast eraldada vähemusosalusele kuuluv osa. Vähemusosalus kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel ja bilansis omakapitali koosseisus eraldi reana.

Enne soetamispäeva tekkinud tulusid ja kulusid konsolideeritud kasumiaruandesse ja rahavoogude aruandesse ei lülitata.

Tähele tuleb panna asjaolu, et varade liigitus võib konsolideerimisel muutuda. Näiteks kui emaettevõttel on bilansis kinnisvarainvesteering, mida ta rendib tütarettevõttele tootmishooneks, siis grupi tasemel tuleb vara kajastada materiaalse põhivarana ning vastavalt korrigeerida ka arvestusmeetodit. Juhul kui emaettevõttel on kinnisvarainvesteering kajastatud õiglases väärtuses, siis materiaalset põhivara tuleb konsolideeritud bilansis kajastada soetusmaksumuse meetodil.

Välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel arvestatakse nende aruanded ümber emaettevõtte esitusvaluutasse, kusjuures varad ja kohustused hinnatakse ümber bilansipäeva kursiga ning kasumiaruanne ja omakapitali kirjed kajastatakse kaalutud keskmise kursiga. Ümberhindlusel tekib tavapäraselt vahe, mida kajastatakse koondkasumiaruandes kirjel „Realiseerimata kursivahed”.

Milleks on konsolideerimist vaja?

Tööd ja vaeva võib konsolideerimisega päris palju näha, eriti kui konsolideeritavate üksuste omavahelisi tehingud on palju, ühingud asuvad eri riikides, koostavad oma aruandeid eri standardite järgi ning erinevates valuutades. Konsolideeritud aruanne ongi selleks, et tõlkida kõik need aruanded ühte aruandluskeelde ja samasse vääringusse ning elimineerida omavahelised tehingud ja saldod.

Osale arutelus

  • Reidi Strandberg, koolitaja ja ettevõtja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised