Sven Sester: soovin oma ettevõtjakogemuse meie riiki panustada

Sven Sester: soovin oma ettevõtjakogemuse meie rii
Rahandusminister Sven Sester

Teie tee poliitikas ja ettevõtluses on olnud muljet avaldav. Kirjeldage palun olulisemaid verstaposte oma karjääris.

Mul on olnud võimalus saada osa ja ka ise osaliselt suunata kaht täiesti erinevat töötsüklit. Alustades noore üliõpilasena juba 80-ndate lõpus, 90-ndate alguses ettevõtluses, sain üles ehitada ja juhtida mitmeid ettevõtteid. See ulatub veel aega, kui Eestis kehtis rubla ning kaupade vahendusturg alles hakkas näitama esimesi varakapitalistlikke ilminguid. Kogu kümnendi jooksul pühendusin ettevõtete juhtimisele ja motiveeritud meeskonna moodustamisele. Oluline muutus saabus uue sajandi tulekuga. Alustasime mõttekaaslastega uue erakonna ülesehitamist. Soovisime näidata, et ka teistmoodi on võimalik poliitikat teha. See idealism on meis siiani säilinud.

Õppisite majandusinseneriks IT-suunal. Eeldan, et selline haridus on nii laiapõhjaline, et on võimaldanud edukalt toimetada kõigis senistes valdkondades. Millistel positsioonidel senises karjääris on IT-taust enim abiks ja kasuks olnud?

Eriala, kuhu kandideerisime, oli huvitava nimetusega – majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemise organiseerimine. Lõpetasime ülikooli aga juba infotöötluse erialal. Üldse oli Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonda kõva konkurss. Meie erialal 9–10 inimest kohale. Peale IT süvendatud õppe saime üldteadmisi ka majandusest, raamatupidamisest, protsesside juhtimisest. See aeg andis mulle imelise võime koguda infot, analüüsida ja töödelda seda ning teha sellest lõppjäreldused. Seda oskust läheb vaja igas valdkonnas.

Mis köidab teid finantsmaailmas, kui peaksite välja tooma selle valdkonna võlud, positiivseimad ja enim väljakutseid pakkuvad aspektid?

Mulle on alati meeldinud numbrid. Olen pigem reaalainete inimene. Ma olen sügavalt erasektori usku ning aja jooksul püüdnud seda süstida ka avalikku sektorisse. Finantsmaailm on praktiliselt kõige aluseks – nii heade ideede rahastamisel ja sellest tuleneva uue lisandväärtuse tekitamisel kui ka vastutustundlikul planeerimisel. Avalikus sektoris on kindlasti üks suuremaid väljakutseid maksumaksja raha efektiivne kasutamine.

Mis teeb heast finantsjuhist tõeliselt hea juhi?

Poliitikas pole olemas ülimuslikku tõde. See, mis tundub sulle mõttetu rahakulutamisena, võib teise erakonna valijatele tunduda olulise rahapaigutusena. Selles valdkonnas tuleb säilitada kainet meelt, sest soove on alati rohkem kui võimalusi. Ühelt poolt tuleb leida valitsuspartnerite vahel üksmeel, et riigieelarve ära kinnitada ning teiselt poolt hoida riigieelarve ja rahavood jätkusuutlikuna. Tegemist on ju maksumaksjate rahaga.

Kirjeldage palun n-ö moodsa aja finants(valdkonna)juhi rolli organisatsioonis ja ka riigi tasandil, teie praegusest positsioonist ja kontekstist vaadatuna.

Poliitiliselt on rahandusminister kindlasti valitsuses meeskonnamängija, kuid tal peab olema oskus öelda ei. Eriti just eelarvemenetluses. See on loomulik, et valdkonnaministrid püüavad oma valdkondades saavutada parimat lähtepositsiooni läbirääkimisteks. Siin on oluline rahandus- ja peaministri koostöö. Aga ka jooksvalt aasta jooksul on ministritel soovi rahastada erinevaid tegevusi valitsuse reservist. Ka sel juhul peab olema oskus lahutada erakorralised juhtumid (mida loomulikult on vaja reservist katta) tavapärasest majandustegevusest. Organisatsioonijuhina on rahandusministri vastutusel lisaks riigieelarvele ka maksud, toll, riigi statistika, finantsturud, kindlustuspoliitika, riigikassa, Euroopa Liidu rahandus- ja majanduspoliitika ning mitmed muud riigi põhi- ja tugiteenused.

Kui keeruline on riigi tasandil bilansi kokkupanek, kui suur on teie meeskond?

See on alati keeruline. Soovid on alati võimalustest 5–10 korda suuremad. Eelarveläbirääkimised on kõige aeganõudvam ja pingelisem protsess kogu aasta jooksul. Kõigepealt pean kuu aega läbirääkimisi valdkonnaministritega. Käime läbi peaaegu kõik taotlused. Ministrid teavad oma valdkonda ning selleks, et olla nendega võrdväärne partner, pead teadma samal tasemel kõigest kõike. Pärast kuu aega kestnud kahepoolseid läbirääkimisi järgneb üldjuhul teine kuu valitsuskabineti tasemel läbirääkimisi. Vaidlemist on sel ajal palju, sest töötame ju piiratud ressursside tingimustes ning eesmärk peab olema saavutada parim maksumaksjale. Mul on hea meeskond. Professionaalne ja eesmärgile pühendunud.

Palun kirjeldage oma tavalist tööpäeva – kui see sõna siin kontekstis on üldse rakendatav – praegusel ametikohal. Kui suur osakaal on reisimisel, kui suur kohtumistel-koosolekutel jms?

Tavaline päev on 12–14 tundi pikk. Hommikul kella 8 paiku viin lapsed lasteaeda ja õhtul 20–22 paiku tulen koju. Abikaasa küsis vabariigi aastapäeva eelõhtul, et täna on lühendatud tööpäev, kas tuled ka varem koju. Ütlesin, et loomulikult ning jõudsingi ilusti kella 19-ks koju. Päev koosneb koosolekutest, aruteludest, kokkusaamistest. E-kirjadele vastan ja oma mõtteid artikliks vormistan üldiselt hilja õhtul kodus olles. Kuus vähemalt paar korda tuleb kodumaalt ka eemal olla: igakuine rahandusministrite koosolek Brüsselis ja lisaks muud ametikohustustest tulenevad lähetused. Nii imelik, kui see ka pole, on lennuki ootamine lennujaamades ja lennusõidud minu jaoks täiendav ajaressurss – saan oma nn to do listi ehk siis arvutis olevate tegemata tööde nimekirja tunduvalt vähendada. Tavapärastel tööpäevadel paraku ei leia sellist tundidepikkust aega.

Kui pikalt on teie kalender ette planeeritud, nii tööreiside kui ka muude kohtumiste osas?

Üks tuttav helistas ja küsis, kas leiaksin tund aega jutuajamiseks lõunasöögi vormis. Sain talle pakkuda aega kolme nädala pärast. Pakkusin alternatiivina, et kohtume hoopis 30 minutiks ja mitte lõuna ajal, siis oli võimalik „vaba auk” kalendris leida juba poolteise nädala pärast. Üldiselt on nii, et paljud asjad lepitakse kokku pikka aega varem. Ma tean juba praegu (veebruaris), et näiteks aprillis saan Maltal kokku maailma suurimate hulka kuuluva panganduskontserni juhiga või siis konkreetsel septembrikuu päeval kindlal kellaajal saan Tallinnas kokku Euroopa Kontrollikoja presidendiga. Teatavad rutiinid on muidugi juba varem paika pandud. Pikalt on ette teada, millal on valitsuse istungid, millal rahanduskomisjoni koosolekud. Või millal toimub haigekassa nõukogu või riigikogus fraktsiooni koosolek.

Mis on teie peamine siht, mille olete endale kui rahandusministrile seadnud?

Mul on nn kolm sammast, millest oma töös lähtun ja mida kohe esimesel päeval ka rahandusministeeriumisse tulles oma tulevasele meeskonnale ütlesin. Esiteks eelnõud, mis ministeeriumist välja lähevad. Me peame iga eelnõu puhul mõtlema, kuidas see aitab majandust elavdada. Loomulikult on ka palju tehnilisi eelnõusid, aga nii poliitikute kui ka ametnike mõtteviis peaks olema, et kui töötame välja näiteks raamatupidamise seaduse muudatusi, siis peaksime mõtlema nii: selle seadusega vähendame väikeettevõtetel raamatupidamiskirjeid, järelikult jääb neil rohkem aega ettevõtlusega tegeleda. See tähendab omakorda suuremat konkurentsivõimekust ja see omakorda potentsiaalset majanduskasvu. Nii tuleb mõelda. Teiseks maksimaalne dialoog ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtjatega. Kellega siis veel, kui mitte nendega. Enamik rahandusministeeriumist tulevaid eelnõusid puudutab ju neid. Ning kolmandaks – maksumaksja raha efektiivne kasutamine. Oma isikliku rahaga tee mis tahad ning kui soovid kullast vetsupotti ja raha selleks on, siis see on sinu isiklik otsus. Maksumaksja rahaga on teine lugu. Siin peab hoolega mõtlema, enne kui otsustad – emotsioonidest ei saa lähtuda.

Kuhu on Eesti teie hinnangul teel, arvestades seda, mis maailmas praegu toimub, nii EL-i tasandil kui ka globaalselt. Milline on meie perspektiiv rahvusriigina ellu jääda?

Eks maailmas on segased ajad. Äärmuslus tõstab mitmel rindel pead ja tihti meeldib inimestele olla millegi vastu, protestimeelne. Sest tundub, et alati on süüdi võimulolijad. Soomes on hea näide Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) toetusest. Nad nautisid protestihääli, olid kõige ja kõigi vastu. Nüüd, olles ise valitsuses, peavad nad tihti tegema raskeid otsuseid ning seda on kohe näha ka toetusprotsentides, mis on kukkunud kivina. Eestis oleme kaitsnud oma keelt ja kultuuri. Oma koduerakonna poolt vaadatuna on kodakondsuspoliitika meie jaoks olnud kindlasti üks olulisemaid väärtushinnangulisi seisukohti. Mis seal salata, oleme aegade jooksul mitu korda pidanud sellel teel ka üksinda partneritele vastu seisma.

Milline on teie prognoos meie majandusele, kas näete lähiaastatel majanduskriisi võimalikkust?

Praegu on vastuolulisi signaale. Kui vaadata meie palkade ja kinnisvarahindade kiiret tõusu ning töötuse madalat määra, siis tahaks öelda, et see ei saa kaua nii kesta ning mull peab mingil hetkel jälle lõhkema. Samas kui vaadata meie sisemajanduse kogutoodangu potentsiaali taset, siis tundub, et oleme sellest veel paraku maas ning majandust tuleb stimuleerida. Oleme aastate jooksul eelarvepoliitiliselt oma majandust jahutanud, hoides eelarve struktuurses ülejäägis. Tegelikult peaks eelarve hoidma keskmiselt tasakaalus. Kui varasematel aastatel on struktuursed puudujäägid, siis peaks järgnevatel aastatel ülejäägiga seda katma ning vastupidi, kui on ülejääk, andma võimaluse see majandusse suunata. Näen lähiaastatel siiski majanduse elavnemist. Seda nii meie ekspordipartnerite paremast majandusseisust tulenevalt kui ka meie riigisisesest tegevusest. Meie eesmärk on lisaks eelarvepoliitikale ka maksupoliitiliselt majandust elavdada, näiteks tööjõumaksude osakaalu vähendamisena.

Mis on teinud teist sellise isiksuse, nagu olete?

Arvan, et minu lähedased. Varasemal perioodil minu ema, kes sundis mind õppima. Loomulikult tahtsin poistega kõike muud teha, aga ema ei lasknud mind enne õue mängima, kui koolitükid olid tehtud. Ta suunas mind huviringidesse malest kuni ujumiseni, et mul tegemist oleks ja ma lollustega ei tegeleks. Hiljem on mind mõjutanud kindlasti mu pere ja sõbrad. Abikaasa ja lapsed on alati minu kõrval ning loomulikult ka sõbrad, kuigi neid näeb viimasel ajal vähem.

Teil on teadupärast erakordselt muljet avaldav võistluskarjäär bridžis – mida maailm teile annab / on andnud, mida on teis ehk enim arendanud?

Bridž on minu jaoks sõpruse ja meeskonna sünonüüm. Laua taga kohtuvad inimesed, kes võib-olla muidu üksteist ei näekski – töötu, miljonär, koristaja, akadeemik, kalur, parlamendiliige, ettevõtja ja filosoof. See on tõelise sotsiaalse sidususe näide. Loomulikult aitab bridž kaasa loogilisele mõtlemisele, mälutreeningule, analüüsile ja järelduste tegemisele. Olen nautinud iga hetke bridžis. 90-ndatel ei puudunud ma üheltki esmaspäevaselt klubiturniirilt. Nüüd pigem otsin ajaliselt võimalust, et vähemalt suurematel paari kuu tagant toimuvatel regionaalsetel võistlustel ja tiitlivõistlustel kaasa lüüa. Mul on hea võistluspartner ja väärt meeskond. Olen tulnud üle kümne korra Eesti meistriks. Muide, olen praegu jooksva aasta Horvaatia meister. Sügisel olid Euroopa meistrivõistlused väikeriikidele Dubrovnikus, ning pärast seda toimusid kohalikud riigi meistrivõistlused. Euroopa omadel saime kaela hõbeda ning endalegi ootamatult võitsime ära riigi kohalikud meistrivõistlused.

Millega veel tegelete, kui asi ei puuduta tööd? Mida teete vabal ajal ja puhkusel, kuhu süda enim kutsub?

Vaba aega eriti ei ole. Püüan taastada regulaarseid jooksutrenne, mida harrastasin kolm-neli aastat tagasi. Eks seda saab teha kas varahommikul või hilisõhtul. Lastega tuleb tegeleda, minna nendega jalutama või kelgutama. Seda saab teha mõnikord nädalavahetusel. Oleme püüdnud aastavahetusel perega puhata, kuna see aeg on tavaliselt natuke rahulikum. Viimane aastavahetus see kahjuks ei õnnestunud, sest valitsuse vahetusega polnud selge, millal riigi eelarve saab lõplikult vastu võetud. Arutame abikaasaga, kuidas on kõige mõistlikum vaba aega kasutada.

Teie elufilosoofia, millest elus lähtute?

Head ei ole kunagi palju. Austa teisi ja nende arvamusi. Enne mõtle, siis ütle.

Mil moel teie sõbrad teid kirjeldaks?

Seda tuleb sõpradelt küsida.

Kuidas pingeid maandate?

Pingeid maandan arutelude abil. Olen pigem ekstravert. Ma olen avatud ja valmis jagama nii rõõme kui ka muresid. Ütlen välja, kui mulle miski ei meeldi ega hoia vaka all ka seda, kui midagi head on toimunud või tehtud. Tihti saab pingetele lahenduse just ühises arutelus. Elus on asjad tihti palju lihtsamad, kui arvad.

Mis teile töös enim rõõmu valmistab, milline töölõik või hetk?

Mulle meeldib tulemus. Olen alati meeskonnas rõhutanud, et protsess ei ole tähtis. Sa võid kaheksa tundi õlaga seina lükata. Sul on lõpuks õlg valus, oled higine ja vihane, aga sein on ikka sama koha peal. Ma ei loe istmikutunde. Olen ikka öelnud, et kui mingil põhjusel just Peipsi järve ääres vanaema juures puu otsas tulevad paremad mõtted ja tulemused, siis ole jumala pärast seal.

Kuhu olete isiklikus plaanis teel?

Kodus peavad asjad korras olema. Kui kodus on kõik hästi, siis läheb ka töö ludinal. Kui aga rääkida tööst, siis olen seda ka varem öelnud – mulle meeldib poliitika. See on võimalus viia ellu ideid, leida kompromisse – nendest otsustest sõltub meie igapäevane elu. Teen oma tööd siiani silmade särades. Kui sära peaks ära kaduma, siis tuleb ka prioriteedid ümber hinnata.

Kuidas tähistasite EV 99 aastapäeva? Kuidas seda tavaliselt teinud olete?

Päeva alustasime hommikul kell 7.33 Toompeal lipu heiskamisega Pika Hermanni torni. Läksime seekord varahommikul kogu perega vaatama. Õhtu lõpetasime abikaasaga Estonias presidendi vastuvõtul. Selline programm hommikuse lipuheiskamise ja õhtuse vastuvõtuga on juba aastaid olnud. Mõnikord oleme lastega käinud päeval paraadi vaatamas, teinekord jälle kelgutamas.

Millist raamatut viimati lugesite, missugused tunded, millise uue tunnetuse see teis avas?

Viimati sirvisin president Ilvese kümne Kadrioru aasta ülevaadet, mis on tulnud Argo Ideoni sulest. Huvitav lugeda kirjeldusi, kus mitmes kohas ka ise tegev olen olnud.

Rääkige palun paari lausega oma perest, just sel määral, mil olete valmis seda tegema.

Kodu on turvaline koht, kuhu jõudes tunned ennast alati kaitstuna. Mul on imeline abikaasa, kes aitab ja toetab mind. Mul on toredad lapsed, kellest kaks nooremat alles õpivad viisakusreegleid ja lauakombeid. Suuremad lapsed on juba leidnud või leidmas oma teed. Tütar on mind juba kahekordseks vanaisaks teinud. Mind, noort isa! Kui kõik kokku tulevad, siis on vaja juba suurt lauda.

Kui vabana end oma otsustes tunnete?

Vabadus otsustada tähendab ka kohustust vastutada. Ma ei karda vastutust. Ettevõtluses on siiski rohkem individuaalseid otsuseid kui poliitikas. Poliitika on rohkem kollektiivne.

Kui suur kaal on teie sõnal?

Iga minister peab alati arvestama, et tema sõnal on kaal ja ka võimalikud tagajärjed. Rahandusministeeriumis pean viimase sõna siiski mina ütlema. See on loomulik. Valitsuskabinetis on kõigil ministritel sõnaõigus. Ma ikka poolnaljatamisi aeg-ajalt ütlen, et peaministril on kabinetis kõvem sõnaõigus, nagu rahvastepallis on kaptenil kaks elu.

Kuidas näete oma (töö)elu pärast poliitikat?

Suure tõenäosusega uuesti eraettevõtluses. Mulle meeldib ratsionaalsus, efektiivsus, selge juhtimismudel, tulemusele orienteeritus. Tahan oma praegust tööd teha parimal võimalikul viisil ning praegu muule ei mõtle.

Kas teie sõbrad on pärast maksumuudatusi veel ikka alles jäänud?

Ikka on. Tegelikult suund tööjõumaksude vähenemisele ja samal ajal pahede, keskkonna ja tarbimise täiendavale maksustamisele on olnud juba aastaid koalitsioonide ühiseks käekirjaks. Tööjõumaksude vähendamine aitab kaasa ettevõtlussektori konkurentsivõime kasvule ja see on üks aluseid, et majandus areneks. Paljud sõbrad, kes on samas ka edukad ettevõtjad ja juhid, on öelnud, et ajate õiget asja ning üle pika aja on näha, et valitsuse tasemel julgetakse ka otsuseid vastu võtta.

Kas olete inimese ja kodanikuna enda kui rahandusministriga alati ühel meelel?

Loomulikult on poliitikas otsuseid, mis ei ole minu esimeseks eelistuseks. Arvan, et teatavad toetused on liiga universaalsed ja meenutavad rohkem helikopterilt raha külvamist. Mõned maksumuudatused ei ole nii täpselt sihitatud, nagu võiksid olla. Samas on alati tegemist koalitsioonivalitsustega ning järelikult on üks või teine poliitikamuudatus tähtis meie partnerite valijatele. Loomulikult olid läbirääkimistel laua peal näiteks astmeline tulumaks ja ka ettevõtte tulumaksu taastamine. Iga erakonna jaoks on tähtis, et nn punastest liinidest üle ei minda. Meie erakonna jaoks need kindlasti seda olid ning me poleks valmis olnud neid ettepanekuid ellu viima. Minu koduerakonnale on tähtsad keele, kodakondsuse, majanduse, hariduse ja paljud muud küsimused. Vaadates aastate jooksul ellu viidut ja nüüdseks kokku lepitut, näeme, et need on olnud lubadused, mida me valijatele enne valimisi rääkisime: alates tasuta kõrgharidusest kuni madala palgaga inimeste tulumaksuvaba miinimumi jõulisele tõusule, kodualuse maamaksu ärakaotamisest bürokraatiavaba ettevõtluse juurutamiseni, küpsete ettevõtete dividendide maksumäärade alla viimisest riigiettevõtete börsile viimiseni.

Mil määral toetab riik mikroettevõtjaid – ühtepidi justkui toetatakse iseendale tööandjaks olemist, ent samas on tajutav hoiak, et kui sa teistele töökohti ei loo, pole see teab mis väärtus? Kas ma eksin?

Siin ei ole küsimus ainult maksupoliitilistes aspektides, vaid kogu riigi vaates ettevõtluse arendamisel. Parempoolse maailmavaatega inimeste selge põhimõte on lähenemine, et raha ei tule seina seest, vaid ettevõtjate loodavast väärtusest.

Meie ühiskonnas peaks võimalikult palju olema n-ö ettevõtlussoone avastajaid. Mida riik saab selleks teha? Alustada tuleks juba sellest, et viia majanduse ning ettevõtlusega seonduvat informatsiooni ja algteadmisi kooli tasemele. Ka ma ise käin peaaegu iga nädal koolides rääkimas õpilastele sellest, kust tuleb raha ja mida kujutab endast majandus ja maksud, mida tähendab meile meie oma riik ning mida me selleks peame tegema, et meil see riik oleks. Päris kindlasti toon alati heaks näiteks inimesed, kes annavad iseendale tööd.

Kahtlemata on kõige parem, kui lisaks iseendale töö andmisele jõutakse veel ka teistele töö andmiseni, kuid mõlemal juhul on tegemist igati teretulnud ja riigi eelistatud tasanditega. Tasub ehk märkida, et neid inimesi, kes annavad iseendale või teistele tööd, on vaid viis protsenti. Seega tuleb teha kõik, et need viis protsenti end hästi ja motiveerituna tunneksid!

Ka oleme püüdnud riigi tasandil teha ettevõtlusega alustamise võimalikult lihtsaks, et bürokraatiat oleks minimaalselt. Riik pöörab üha enam tähelepanu sellele, et ettevõtjail oleks aega tegeleda ennekõike ikka oma põhitegevusega.

Kas Eesti riik armastab ettevõtjaid?

Ma usun, et see on nii. Tuleb mõelda nii, et ettevõtjaid ei ole mitte 4–5% valijaskonnast, vaid nad toovad 90% riigi maksutulust. Tuleb teha kõik selleks, et ettevõtjaid oleks rohkem. Oleme näiteks aasta alguses käivitanud uudse projekti – ettevõtluskonto. Valitsuskabinet toetas 19. jaanuari istungil madalama maksumääraga ja bürokraatiavaba ettevõtluskonto loomist. Ettevõtluskonto on täielikult aruandlusvaba ning soodne ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas.

Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele. Sellepärast usun, et seda lahendust hakkavad kasutama paljud inimesed, kes pole seni soovinud ettevõtlusega tegeleda tülika paberimajanduse pärast. Lisaboonuseks on ka madalam üldine maksumäär, mis on 20% käibelt.

Ettevõtluskonto on uudne ja mõistlik alternatiiv mikro- ja väikeettevõtjatele, peaasjalikult füüsilisele isikule, kes pakub teenuseid või kaupu ja kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ning kulutama aega raamatupidamisele – kõik toimuks tulevikus automaatselt ettevõtluskonto kaudu. Laekunud tuludelt saab pank kanda automaatselt 20 protsenti maksuametile, mis läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Kui tasutud maks ületab piirmäära, kaasneb isikul sellega õigus ka ravikindlustusele. Loodav ettevõtlusvorm on mõeldud eeskätt neile, kes teistele inimestele oma teenuseid või kaupu pakuvad ning kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. Samuti neile ettevõtjaile, kelle tulud ettevõtlusest on pigem väikesed ja seetõttu kulud raamatupidamisele ei tasuks ära. Ettevõtluskonto annab lihtsa võimaluse olla aus maksumaksja, sest puudub bürokraatia ja maksukoormus on madalam.

Uute ettevõtlusega alustajate kõrval on ettevõtluskontol ka teine sihtrühm. Väikeses mahus osutatavate teenuste pealt jäävad sageli maksud maksmata. Summad on enamasti väikesed ja nende üle arvepidamine ja deklareerimine nõuab vaeva. Ettevõtluskonto annab sellistel juhtudel lihtsa võimaluse olla aus maksumaksja.

Ettevõtluskonto eesmärk on muuta väikeettevõtlus atraktiivsemaks, lihtsustades maksustamise ja aruandluse reegleid. Rahandusministeerium alustab eelnõu väljatöötamist lähiajal. See on üks näide, et Eesti riik toetab ettevõtlust, sh mikroettevõtlust arvestataval määral ja soovib olla ettevõtjale pigem partner ja toetaja.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised