Põhi- ja eripuhkuse andmise erisused

Põhi- ja eripuhkuse andmise erisused
Mida teha, kui töötaja nõuab seadusest tulenevat eripuhkust

Põhipuhkuse määramine ja kasutamata puhkuse kasutamine tööandjatele üldjoontes probleeme ei tekita. Milliseid asjaolusid arvestada aga siis, kui töötaja nõuab peale põhipuhkuse ka seadusest tulenevat eripuhkust.

Eripuhkuste ja põhipuhkuse erisuste tõlgendamiseks tuleb eelnevalt selgitada isikuandmete terminit. Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need on.

Delikaatsed isikuandmed, mis puudutavad puhkuste andmist, on andmed terviseseisundi või puude ja pärilikkuse kohta.

Põhipuhkus
Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses. Siinkohal tuleb arvestada seadusest tulenevate erisustega põhipuhkuse rakendamisel, näiteks kui töötaja on alaealine või osalise töövõimega. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste
ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need ajakava järgi. Puhkuste
ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Tööandjal on kohustus hoida delikaatseid isikuandmeid ka põhipuhkuse andmisel enda teada, peamiselt tekitab siinkohal probleemi just osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkuse märkimine. Töövõimetoetuse
seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja igaaastane puhkus on 35 kalendripäeva,
kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses. Osalise või puuduva töövõimega töötaja
tervislik seisund kuulub delikaatsete isikuandmete alla. Seega ei tohi tööandja seda informatsiooni avaldada.

Eripuhkus
Töölepingu seadus näeb ette mitmesuguseid töötaja isikust ja tema perekondlikest seostest tulenevaid
puhkusi ehk eripuhkusi. Töötaja isikust ja tema perekondlikest seostest tulenevate puhkuste puhul peab
tööandja lisaks töölepingu seadusest tulenevatele kohustustele arvestama ka isikuandmete kaitse seaduses
toodud kohustuste ja erisustega.

Eripuhkuste põhjused võib liigitada peamiselt kolme gruppi:
- lapse sündimine või lapsendamine;
- lapse kasvatamine;
- õppimine.

Töötaja eripuhkusele minekuks peavad tööandjal olema vajalikud andmed puhkuse saamist õigustava asjaolu kohta. Lähtudes Andmekaitse Inspektsiooni seisukohast, ei ole eripuhkuse õiguse väljaselgitamine tööandja kohustus. Tööandja peab töötajale puhkust võimaldama, kuid töötajal on kohustus teavitada tööandjale
eripuhkuse aluseks olevast õigustavast asjaolust. TLS-i 69 lõike 3 kohaselt kohustub töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale teavitama 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lisades sellele ka õigustava asjaolu puhkuse saamiseks.

Peamiseks probleemiks kujuneb just asjaolu, et töötaja ei teavita tööandjat puhkuste ajakava koostamisel
asjaoludest, mis annavad töötajale õiguse nõuda täiendavat eripuhkust. Sellised asjaolud saavad peamiselt tekkida olukordades, kus tööandja ei ole üldse teadlik õigustavatest asjaoludest või õigustavad asjaolud ei ole veel tekkinud. Probleemide vältimiseks peaks tööandja teavitama oma töötajaid asjaoludest, mis võimaldavad
neil eripuhkust saada ja valmistuda juba põhipuhkuste ajagraafiku koostamisel eripuhkuste saamis võimaluseks. Töötaja peaks esitama tööandjale kogu informatsiooni enda õiguste kohta piisavalt vara, et tööandjal oleks võimalik nendega arvestada.

Oluline on, et tööandja ei tohi märkida teistele töötajatele kättesaadavas puhkuste ajakavas isikuandmeid,
mida ta teistele töötajatele avaldada ei tohiks. Andmekaitse Inspektsioon on oma juhendis toonud näitena järgmised olukorrad:
- viide eripuhkuse saamise alusele;
- põhipuhkuse mingil ajal andmise põhjusele, sest need võimaldavad töötajatel üksteise kohta saada teada pereeluga seotud andmeid, delikaatseid isikuandmeid ning paljastada lapsendamissaladuse.

Tööandja kohustus teavitada riigiasutusi
Osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse või isapuhkuse ja lapsepuhkuse eest hüvitatakse riigieelarvest sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Selleks peab tööandja kindlasti töötajalt
vastava dokumendi küsima, mis tõendaks, et töötajal on õigus nimetatud puhkusele.

Tööandjal on õigus nõuda töötajalt kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega lapse teine vanem ei kasuta lapsepuhkust või puudega lapse lapsepuhkust teise tööandja juures. Tööandjal on kohustus kõik vajalikud dokumendid hoiustada, et vajadusel oleks neid võimalik sotsiaalkindlustusametile kontrolliks esitada. Tegemist ei ole absoluutse kohustusega, sest tööandja võib ka dokumendid läbi vaadata ja need töötajale tagastada, teatades, et vajaduse korral peab töötaja tööandjale nimetatud dokumendid esitama. Samuti on lubatud originaaldokumentidest koopiaid teha ja ainult neid hoiustada.

Tööandja õigus keelduda
Töötaja ja tööandja peavad omavahelistes suhetes käituma heas usus ja tegema koostööd. Kui töötaja ei  esita tööandjale vajalikke dokumente, siis võib tööandja keelduda puhkuse andmisest, kuni pole vajalikke
dokumente võlaõigusseaduse § 111 järgi esitatud ehk keeldumine oma kohustuse täitmisest vastastikuse
lepingu puhul. Samas ei ole tööandjal võimalik keelduda teistel puhkudel töötaja eripuhkusele lubamisest, kui seadus on töötajale eripuhkuse ette näinud.

Erialusel põhipuhkuse ja eripuhkuse saamine on töötaja õigus ning teisalt on tööandja kohustatud tagama sellise puhkuse saamise võimaluse. Tööandjal puudub õigus küsida töötajalt otse andmeid, mis puudutavad
töötaja delikaatseid isikuandmeid, kuid eripuhkuse saamiseks tuleb töötajal siiski tööandjat õigustavast
asjaolust eripuhkuse saamiseks informeerida.

Tööandjal on õigus ja kohustus koguda puhkusega seotud isikuandmeid, sh delikaatseid isikuandmeid, kuid tööandja peab tagama, et need andmed ei saaks kolmandatele isikutele, sh teistele töötajatele teatavaks.
Tööandja õigused seoses põhiandmete kogumisega on olulisel määral piiratud ning tööandja peab tagama,
et tal on kogutud üksnes vajalikud andmed.

Artikkel on ilmunud infolehe Palk märtsinumbris.

Osale arutelus

  • Alice Salumets, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat
    Verner Silm, Rödl & Partner Advokaadibüroo jurist

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad