Investeerima ei pea rohkem, vaid nutikamalt

Ardo Hansson
Eesti Panga president Ardo Hansson Pärnu Finantskonverentsil

Täna alanud Pärnu Finantskonverentsil rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson Eesti majanduse seisust ja väljavaadetest ning jagas soovitusi, kuidas majandust turgutada.

Kui rääkida siseriiklikest pikaajalistest trendidest, on majanduskasv muutunud palju aeglasemaks kui oleme harjunud. Oleme praegu uues perioodis, kus viimase 4 aasta majanduskasv 2,4% ja 2016 oli 1,6 % (võrdluseks, et aastatel 2000-2004 oli see 7,3%).

Kui detailsemalt vaadata, on buumi tipuga võrreldes sissetulekud kasvanud 25%. Pika perioodi jooksul käisid sissetulekute kasv ja majanduskasv käsikäes, ent viimase 2 aasta jooksul on tekkinud hargnemine, kus palgakasv on ületanud majanduskasvu. Peame tegema nii, et graafikud hakkaks taas koos liikuma. Küsimus on aga selles, kas majanduskasv peaks kiirenema või palgakasv aeglustuma.

Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime hinnangust ilmneb, et Eesti konkurentsivõime on üldiselt hea, kuid mõnes valdkonnas oleme mahajääjad. Kus on siis meie tugevused ja nõrkused võrreldes Euroopa keskmisega?

Silma paistab avaram ärikeskkond ja kogu riigi ladus toimimine. Mõned valdkonnad, kus oleme mõõdukalt paremad, on haridus, kõrgharidus, tööturu efektiivsus, finantsturg. Piiri peal on Eesti taristu ning kõige madalam reiting on turu suuruse osas.

Kaks valdkonda, kus on kasvuruumi rohkem, on Hanssoni sõnutsi innovatsioon ja ettevõtluskeskkond. Meil pole palju valdkondi, kus asjad on väga halvasti, seega pole meil kasutamata allikaid, millega saavutada kiiret ja suurt läbimurret. Peame pingutama ühtlaselt mitmes valdkonnas.

Investeeringud, tootmisvõimalused ja intellektuaalne kapital

Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on suhteliselt väikesed investeeringud. Mõned aastad tagasi investeeriti meeletult ja me tahaksime, et me ettevõtted investeeriks rohkem kui Euroopa keskmine. Praegu oleme aga Euroopa keskmisest madalamal. Kogu Euroopas on investeeringud langenud, ent meil eriti dramaatiliselt.

Oluline on ka investeeringute efektiivsus, mitte ainult maht. Pigistasime investeeringute puhul välja keskmisest kõrgema majanduskasvu, efektiivsus oleks võinud olla aga veidi parem.

Kus võime paremini toimetada on tootmisvõimaluste rakendamine - Eesti on selles vallas pigem Euroopa alumises otsas. Saame seda näitajat tõsta vaid nii, et kasutame samu masinaid rohkem, teeme rohkem vahetusi vms.

Huvitav võrdlus on ka kapitali hulk töötaja kohta. Võrreldes Soomega on Eesti paigutanud palju riistvarasse, IKT seadmetesse või transpordivahenditesse. Kus oleme Soomega võrreldes halvemas positsioonis, on intellektuaalne omand – teadusarendus, patendid jne. Seega investeerida tuleb mitte ainult rohkem, vaid nutikamalt!

Üllatavalt on Eesti majandust viimastel aastatel toetanud tööhõive kasv. Meie ühiskond vananeb, iive on negatiivne ning me ootasime, et see hakkab majanduskasvu pärssima. Meie tööturg suudab aga väga paljudele inimestele pakkuda mingeid võimalusi, nii et hõive on pigem kasvanud ja panustanud positiivselt. Varem või hiljem see aga lõpeb. Kokkuvõttes on probleemiks nii tööealiste inimeste hulga vähenemine kui ka vähenenud investeeringute maht.

Lahendus on pigem peenhäälestuses

Hanssoni arvates aitaks paljudes sektorites edeneda pigem peenhäälestus. Ei ole näha valdkondi, kus oleks vaja kardinaalset läbimurret. Tööturg on oluline teema, ent peame säilitama selle, mis on positiivne ja jälgima paindlikkust. Tuleb jälgida, et asi ei läheks käest ära nagu tervishoiu eelarve.

Tööjõu osas on abi osalusmäära tõusust, pidev edasiliikumine peab toimuma ka tööjõu kvaliteedis, st oskustes. Osalist leevendust tööjõupuudusele pakuks võõrtööjõu kaasamine, kuid elanike sissetulekutaseme tõusu tagab siiski vaid töökohtadel loodava lisandväärtuse suurenemine.

Investeeringute puhul ei ole takistuseks rahale ligipääs, pigem ettevõtete vähene aktiivsus. Selle põhjuseks on nii vähene välisnõudlus kui ka ebakindlus tuleviku ees. Viimast peaks riik vähendama, mitte vastupidi.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 6 000 kasutaja.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud. Kõik toimingud (va kiire jaemüük) tehakse samas programmis.

Valdkonna tööpakkumised

KAITSELIIDU PEASTAAP otsib VANEMRAAMATUPIDAJA

Eesti Kaitseväe Värbamiskeskus

02. mai 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised

Tööriistad