Lisatasude maksmine

Kadri Seeder
Milliseid lisatasusid tööandjad enim maksavad?

Peale põhipalga makstakse enamikus organisatsioonides mitmesuguseid lisatasusid. Lisatasude liigid, maksmise alused ja sagedus on üsna erinevad.

Osa lisatasusid makstakse seaduse alusel, näiteks ületunnitöötasu, tasu öösel või riiklikel pühadel töötamise eest. Palgainfo Agentuuri hiljuti korraldatud töötasude uuringu alusel maksti lisatasudest kõige sagedamini just ületunnitöötasu – seda kinnitavad nii organisatsioonidelt kui ka töötajatelt kogutud andmed. Keskmiselt moodustasid seadusega ette nähtud lisatasud 8% 2016. aasta oktoobri sellist tüüpi lisatasu saanud töötajate töötasust.

Tulemuse alusel arvestatavad lisatasud

Teise lisatasude rühma moodustavad tulemustasud, mille maksmine on kehtestatud organisatsioonisiseselt ja võib oleneda mitmesugustest asjaoludest, näiteks käive, kasum, kokkulepitud tulemuse saavutamine, praagi puudumine, tehtud töö kogus vms. Eristada võib tulemustasusid, mis ergutavad mingi eesmärgi täitmist, nt müügimaht, uute klientide arv vms. Arvestusalused võivad selliste tulemustasude puhul olla erinevad, nt makstakse tulemustasu ainult siis, kui eesmärk on saavutatud või makstakse proportsionaalselt saavutatud eesmärgiga, kas mõõdikuid on üks või mitu, kas tulemust arvestatakse individuaalselt ja/või meeskondlikult jne.

Igal kuul arvestatav individuaalne tulemustasu on ületunnitöö ning öösel ja riiklikel pühadel töötamise lisatasu järel kolmas kõige sagedasem lisatasu, mida kasutatakse rohkem tööliste ja teenindajate ning spetsialistide ametite rühmas ning vähem juhtide ja kontoritöötajate puhul.

Tööstuses ja tootmises saavad lihtsamate tööde tegijad sagedamini tükitöötasu ja kvaliteeditasu vigade või praagi puudumisel. Ühelt poolt võib neid tasusid nimetada ka tulemustasudeks, kuid nende toimimine on eesmärgi täitmise tulemustasust erinev.

Tükitöö puhul saab töötaja tasu sooritatud töökoguse või ühikute pealt ehk tasu saadakse kooskõlas tehtud tööga. Kvaliteeditasu maksmine on pigem distsiplineerivat laadi, kus töötaja jääb lisatasust ilma, kui ta ei tee tööd nõuetekohaselt ning tal on puudujäägid kvaliteedis ja/või töödistsipliinis.

Tulemuse alusel arvestatavad lisatasud moodustasid keskmiselt 22% tulemustasu saanud töötajate 2016. aasta oktoobrikuu töötasust.

Tööga seotud lisatasudest võib veel välja tuua lisatöö või –ülesannetega seotud tasud, nt puuduva töötaja

asendamise tasu ja uue töötaja juhendamise tasu. Mõnes organisatsioonis kasutatakse ka staažitasu, mis on suunatud töötajate lojaalsuse kujundamisele. Samuti võib maksta lisatasu uute oskuste omandamise eest, et ergutada töötajate arengut.

Muud lisatasud moodustasid keskmiselt 10% neid saanud töötajate 2016. aasta oktoobrikuu töötasust. Seega makstakse lisatasusid lisatöö või ebamugavuse kompenseerimiseks, ja ka selleks, et mõjutada töötajate sooritust – ergutada mugavustsoonist välja tulemist ja pingutamist või hoida ära lohakust ja reeglite rikkumist.

Lisatasude süsteem aitab maandada ka organisatsiooni rahavoogude kõikumisest põhjustatud riske ning jagada head tulemust töötajatega. Lisatasude süsteemi toimimisel on peale nõuete, mille alusel tulemustasu makstakse, oluline ka see, kui korrakindlalt ja mis intervalliga neid makstakse.

Lihtsamate ametite puhul, nt oskustöölised, müügi- ja teenindustöötajad, lihttöölised, makstakse lisatasusid enamasti igal kuul. Juhtidele ja spetsialistidele makstakse tulemustasu enamasti harvem, sest tulemustasu lähtub pikema perioodi eesmärgi täitmisest või projekti lõppemisest.

Oluline on ka lisatasu suurus ja osatähtsus töötasust ning selle kõikumine perioodide lõikes.

Rahulolu lisatasude teenimisvõimalusega

Kuigi organisatsioonide töötasude uuring näitab, et suurem osa organisatsioone mingeid lisatasusid maksab, on kõigist tööga seotud asjaoludest töötajate rahulolematus kõige suurem just lisatasude teenimisvõimalusega, millega ei olnud rahul 47% 2016. A sügisel Palgainfo Agentuuri töötajate uuringus osalenutest. Ka varasemates agentuuri uuringutes on olnud rahulolematus lisatasude teenimisvõimalustega suur. Seepärast vaadati seekordses uuringus lähemalt, mis võib põhjustada töötajate rahulolematust.

Töötajatest, kellele ei makstud viimasel kuuel kuul lisatasusid, oli lisatasude teenimise võimalusega rahulolematuid 64%. Töötajatest, kes olid viimasel kuuel kuul saanud lisatasusid, oli lisatasude teenimisvõimalusega rahul 40%, kolmandik (33%) aga ei olnud rahul. Seega võivad rahulolematust lisatasude teenimisvõimalusega mõjutada ka muud asjaolud peale selle, kas neid üldse makstakse. Rahulolematust lisatasude teenimisvõimalusega võib tekitada lisatasude suur kõikumine, mis loob majanduslikku ebakindlust. Samuti võib rahulolematuse põhjus olla lisatasu suurus, mis ei motiveeri pingutama.

Kui töötaja ei taju, et tema pingutuse ja lisatasu vahel on seos või kui lisatasu tajutakse ebaõiglasena, võib ka see olla üks rahulolematuse põhjus.

Üle poole töötajatest (51%) leidis, et lisatasude süsteem on arusaadav, samas 28% sellega ei nõustunud. 44% töötajate hinnangul ei ole nende lisatasu piisavalt suur, et motiveerida pingutama. 42% lisatasu saanutest leidis, et lisatasu suurus ei olene otseselt nende tööpanusest. Kolmandiku (33%) töötajate hinnangul ei ole lisatasude süsteem õiglane. Lisatasude kõikumist kuude lõikes näitab see, et 73% vastajatest märkis, et nad ei saa igakuiselt arvestada kindla suurusega lisatasuga.

Lisatasude kõikumine ei mõjuta oluliselt rahulolu lisatasude teenimisvõimalusega – lisatasude teenimisvõimalusega rahulolevad töötajad ei saa samuti arvestada igal kuul kindla summaga. Pigem tekitab rahulolematust lisatasu suurus ning süsteemi arusaamatus ja ebaõiglasena tajumine.

Kõige enam mõjutab lisatasudega rahulolu lisatasu suurus

Töötajad, kes olid rahul lisatasude teenimisvõimalusega, teenisid keskmiselt 959 eurot kätte (netotasu mediaan) ja lisatasu moodustas nende töötasust 25%. Töötajad, kes olid viimase kuue kuu jooksul saanud mingeid lisatasusid, kuid ei olnud nende teenimisvõimalusega rahul, teenisid 790 eurot kätte (netotasu mediaan) ja lisatasu moodustas keskmiselt 17% nende 2016. aasta oktoobrikuu töötasust.

Töötajad, kes nõustusid või pigem nõustusid, et nende lisatasu on piisavalt suur, et motiveerida pingutama, teenisid keskmiselt 1000 eurot kätte (netotasu mediaan) ja lisatasu moodustas nende töötasust keskmiselt 27%. Töötajad, kes olid viimase kuue kuu jooksul mingeid lisatasusid saanud, kuid leidsid, et lisatasude suurus ei ole motiveeriv, teenisid 773 eurot kätte (netotasu mediaan) ja nende lisatasu moodustas 18% oktoobrikuu töötasust.

Rahulolu lisatasude teenimisvõimalusega on seotud kogu töötasu tasemega – madalama palgaga töötajate seas on märksa enam neid, kes ei ole rahul lisatasude teenimise võimalusega.

300–599 eurot 2016. aasta oktoobris netos teeninud töötajatest 59% ei olnud rahul lisatasude teenimise võimalusega, 1145 ja rohkem eurot teeninud töötajatest ei olnud nende võimalustega rahul 29%.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik märtsinumbris.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo agentuur

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad