Miks koostada raamatupidamise aastaaruanne IFRS-i kohaselt

Miks koostada raamatupidamise aastaaruanne IFRS-i
Miks IFRS-le üleminek võib ettevõttele või tema aruande tarbijatele kasulik olla

Paljud Eesti ettevõtted saavad raamatupidamise aastaaruande koostamisel valida, kas koostada see vastavalt kohalikule Eesti heale raamatupidamistavale või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (ingl k International Financial Reporting Standards, lühend IFRS)*. Käesolev artikkel toob välja kolm põhjust, miks IFRS-le üleminek võib ettevõtte või tema aruande tarbijate jaoks olla kasulik valik.

IFRS kui raamatupidamise rahvusvaheline suhtluskeel

Kuna üldjuhul ei sõltu IFRS-i käsitlus ettevõtte asukohariigist, siis annab IFRS-i kasutamine eri riikide ettevõtetes samasuguse tulemuse ning puudub vajadus raamatupidamises esitatud info „tõlkimise“ järele . Nimetatud asjaolu võib olla vajalik eelkõige selliste ettevõtete jaoks, kellel on rahvusvahelised äritegevused või huvigrupid (nt potentsiaalsed investorid, kliendid, tarnijad). Siinkohal vajab märkimist, et Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib IFRS sellisena nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning sellekohast teavet leiab SIIT. Samuti on vajalik rõhutada, et kui aruanne koostatakse IFRS kohaselt, siis tehakse seda läbivalt kõikides arvestusvaldkondades, st IFRS-i valdkonna-, tehingu- või üksnes mõne(de) standardi(te) põhine rakendamine ei ole lubatud. Lisaks, kui ettevõte otsustab Eesti hea raamatupidamistava asemel kasutada IFRS-i esmakordselt, rakendatakse esmakordset IFRS-le üleminekut üldjuhul tagasiulatuvalt kõikide varasemate perioodide suhtes, mida aruandes kajastatakse.

IFRS-i rakendamise võimalik positiivne mõju omakapitalile ehk netovarale

IFRS sisaldab selliseid arvestuspõhimõtteid, millel võib võrreldes Eesti hea raamatupidamistavaga olla ettevõtte omakapitalile ehk netovarale suurendav mõju. Näiteks võib materiaalset põhivara ühe või mitme vara klassi piires kajastada soetusmaksumuse meetodi asemel ümberhindluse meetodil. Ümberhindluse meetodi kohaselt hinnatakse varade klass õiglasesse väärtusesse (mis võib bilansilisest jääkmaksumusest olla oluliselt kõrgem) ning alustatakse ümberhinnatud väärtuse amortiseerimist lähtuvalt eeldatavast kasulikust elueast. Kui ümberhindluse tagajärjel materiaalse põhivara bilansiline maksumus suureneb, siis esitatakse korrespondeeruv mõju ettevõtte omakapitali suurenemisena. Sõltuvalt õiglase väärtuse muutusest võib ümberhindluse meetodi rakendamine olla vajalik näiteks kolme- või viie-aastase intervalliga, olenevalt sellest, millal vara klassi bilansiline jääkmaksumus hakkab oluliselt erinema tema õiglasest väärtusest. Eesti hea raamatupidamistava materiaalse põhivara ümberhindluse meetodil kajastamist ja üleshindlust ei võimalda.

Teise näitena võib tuua firmaväärtuse käsitluse. Nimelt loetakse firmaväärtus IFRS-i kohaselt määramata elueaga immateriaalseks varaks, mida ei amortiseerita, kuid mille suhtes viiakse igal bilansipäeval läbi väärtuse test. Kui selles testi tulemusel allahindluse vajadust ei tuvastata, siis firmaväärtuse bilansilist maksumust ei muudeta. Eesti hea raamatupidamistava kohaselt loetakse firmaväärtus amortiseeritavaks immateriaalseks varaks ning kui selle vara kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul. 

IFRS aruanne annab ettevõttest ja tema finantsjuhtimisest põhjalikuma ülevaate

IFRS-i kohaselt tuleb raamatupidamisaruandes esitada mahukat ja detailset lisainformatsiooni. Näiteks tuleb IFRS põhistes aruannetes avalikustada ettevõtte kapitalijuhtimise põhimõtted, ettevõttega seotud finantsriskide kirjeldus (nt krediidi-, likviidsus- ja tururisk) ning ettevõtte juhtkonna tegevused nende riskide juhtimiseks ja maandamiseks. Ühelt poolt võimaldab sellise info avaldamine ettevõttel näidata enda finantsjuhtimise eripärasid ja meisterlikkust. Teiselt poolt annab sellise info avalikustamine aruande tarbijatele võimaluse saada ettevõttest laiem ja tervikum arusaam, näha rohkem aruandes esitatud numbrite taha ning teha seeläbi selle ettevõtte suhtes kaalutletumaid otsuseid.

Kokkuvõtteks saab öelda, et IFRS võimaldab anda finantsaruandlusele rahvusvahelise mõõtme, teha valikuid mitmekülgsemate arvestuspõhimõtete vahel ning esitada aruandes ettevõttespetsiilist ja professionaalset finantsinformatsiooni.

*Eestis peavad IFRS-i kohaselt raamatupidamise aastaaruanded koostama järgmised ettevõtted: börsiettevõte, krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisühing ja kindlustusandja.

BDO Eesti IFRS-töörühmaga tutvu lähemalt SIIN.

Vaata ka BDO Eesti raamatupidamisteenuste juhi Egle Vainula selgitavat videoloengut raamatupidamise seaduse muudatustest mikro- ja väikeettevõtjatele ning kuidas majandusaasta aruannete lühendatud vormi kasutada SIIT.

Osale arutelus

  • Barbara Asu, BDO vandeaudiitor
    Sven Siling, BDO partner, vandeaudiitor
    Liina Oolup, BDO vandeaudiitor
    Margit Viks, BDO vandeaudiitor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Cinamon is looking for a FINANCE MANAGER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Sundecor otsib kogenud PEARAAMATUPIDAJAT

Päikesedekoori OÜ

30. september 2017

Uudised