22. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus fonditüüp - usaldusfond

Usaldusfondi maksustamine
Foto: erakogu
10. jaanuaril 2017 jõustus 2016. a detsembris Riigikogu poolt vastuvõetud uus investeerimisfondide seadus, millega võimaldatakse nüüdsest asutada täiesti uue fonditüübina usaldusfond, mida muudes riikides kasutatakse eelkõige riskikapitaliinvesteeringute juhtimiseks.

Antud seadusega tehti ka tulumaksuseadusse rida muudatusi ja täiendusi, et sätestada usaldusfondi puudutavad maksunduslikud erisused ja tagada selle maksuläbipaistvus.

Usaldusfondi loomise võimalus

Usaldusfond on äriseadustikus reguleeritud usaldusühinguna asutatud fond, millele kehtivad investeerimisfondide seaduses teatud erireeglid. Usaldusfondil on üks täisosanik ja üks või mitu usaldusosanikku (investorid). Usaldusühingu vorm võimaldab paindlikult kujundada osanikevahelisi suhteid ühingulepinguga.

Usaldusfondi maksuläbipaistvus

Kuigi usaldusfond on tsiviilõiguse mõttes tavaline Eesti juriidiline isik, siis maksunduslikult on tegemist täiesti uudse õigusliku moodustisega, kellest vaadatakse läbi justkui oleks tegemist õigusvõimetu üksusega (look-through tax treatment). Usaldusfondi ei loeta tulumaksuseaduse mõistes ei residendiks ega mitteresidendiks, samuti ei loeta usaldusfondi tulumaksu maksjaks, sh ka erisoodustuselt tulumaksu maksjaks. Usaldusfond on vabastatud tulumaksu kinnipidaja kohustustest. Kui usaldusfond teenib äriühinguna puhaskasumit, siis dividendide jaotamine või omakapitali väljamaksete tegemine sissemakseid ületavas osas ei kuulu maksustamisele usaldusfondi poolt. Usaldusfondi investoreid maksustatakse sama moodi nagu siis, kui nad oleksid teinud vastava investeeringu sihtettevõttesse otse, s.t. ilma fondi vahenduseta. Usaldusfondi maksunduslik eristaatus peaks Rahandusministeeriumi hinnangul tagama, et tuluallikariik (kui usaldusfondi tuluallikas on väljaspool Eestit) ja mitteresidendist investori residendiriik vaatavad usaldusfondist läbi ning kohaldavad investeeringutulu maksustamisel endi vahel sõlmitud maksulepingut.

Usaldusosanike maksustamine

Usaldusfondi kaudu teenitud investeeringutulu maksustatakse osanike tasemel järgmiselt:

1. Kui usaldusfondi osanik on residendist äriühing, siis talle omistatud tuluosalt maksab residendist äriühing tulumaksu alles kasumi jaotamisel või muude maksustatavate väljamaksete tegemisel ehk usaldusfondi poolt saadud realiseeritud tulu maksustamine on edasi lükatud (sama maksustamine oleks siis, kui residendist äriühing oleks investeerinud otse).

2. Kui usaldusfondi osanik on mitteresident, siis maksustatakse tema tuluna usaldusfondi saadud selline realiseeritud tulu, mida otse investeerimise korral maksustatakse tulumaksuseaduse § 29 vastava lõike alusel mitteresidendi Eesti allikatuluna, proportsionaalselt tema osaga fondis. Seega põhineb maksustamine mitte väljamaksetel fondist, vaid fondi poolt tulu realiseerimisel.

Tegemist on eelkõige sellise maksustatava investeeringutuluga, mis on saadud usaldusfondi poolt seoses Eestis asuva kinnisvaraga (näiteks kasu kinnisvara müügist, sh kaudne kinnisvaratulu, renditulu). Kui usaldusfondil on vähemalt 10%-line osalus teatud tingimustele vastavas Eesti kinnisvaraühingus, siis kuulub Õigusaktid osaluse müügist saadud kasum maksustamisele osaniku tasandil, sõltumata sellest, milline oli osaniku osaluse suurus fondis.

Mitteresidendist osanik peab usaldusfondi poolt saadud ja talle omistatud tulu deklareerima üldjuhul selle tulu fondile laekumise aastale järgneva aasta 31. märtsiks. Kui tegemist on kasuga Eestis asuva kinnisasja võõrandamisest, tuleb deklaratsioon esitada kuu aja jooksul pärast seda, kui fond kasu saab (tulumaksuseaduse § 44 lg 4).

3. Kui usaldusfondi osanik on residendist füüsiline isik, siis maksustatakse tema tuluna usaldusfondi poolt saadud realiseeritud tulu, proportsionaalselt tema osaga fondis, kui see tulu on maksustamisele kuuluv tulu (näiteks kui usaldusfond saab Eesti äriühingult dividende, siis need ei kuulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka).

Maksustamine põhineb mitte väljamaksetel fondist, vaid fondi poolt tulu realiseerimisel. Tulu arvestatakse erinevate tululiikide põhiselt eraldi (intress, dividend, renditulu või kasu vara võõrandamisest).

Residendist füüsiline isik peab usaldusfondi poolt saadud ja talle omistatud tulu deklareerima selle tulu fondile laekumise aastale järgneva aasta 31. märtsiks.

Usaldusfondi tulust teatamine

Usaldusfond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaasta jooksul saadud tulu ja tulu saamise ajal fondis osalust omanud isikute, neile omistatava tuluosa suuruse ja nende residentsuse kohta tulu saamise aastale järgneva kalendriaasta 1. veebruariks.

Deklaratsioonivormi kehtestab rahandusminister määrusega (hetkel puudub).

Kui usaldusfondi kaudu saadakse dividendi ja muud tulu

Tulumaksuseaduse § 50 näeb ette residendist äriühingu poolt jaotatud dividendidele maksuvabastuse, kui jaotamise aluseks on saadud dividendid ja residendist äriühingule kuulus dividendide saamise ajal vähemalt 10%-line osalus (nn vabastusmeetod). Kui dividendide maksja ja residendist äriühingu vahel on usaldusfond, milles residendist äriühing on osanik, siis usaldusfondi kaudu saadud dividendi edasimaksmisel kohaldatakse maksuvabastust, kui residendist äriühingu kaudne osalus dividende maksvas Eesti või välismaises äriühingus on vähemalt 10% (otsene osalus dividende maksvas äriühingus on usaldusfondil).

Selleks täiendatakse tulumaksuseaduse § 50 uue lõikega 15. See on vajalik võrdsustamaks usaldusfondi kaudu saadud dividendide maksustamine olukorraga, kus residendist äriühing investeerib teise äriühingusse otse.

Kui vabastusmeetodi kasutamise tingimused ei ole täidetud, siis võimaldatakse topeltmaksustamise vältimiseks tasaarvestusmeetodi kasutamist usaldusfondi kaudu saadud tulu osas. Selleks täiendatakse tulumaksuseaduse § 54 uue lõikega 55. Residendist äriühing saab kasumi jaotamisel tekkivast tulumaksukohustusest maha arvata usaldusfondi tulult välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksu proportsionaalselt tema osalusega usaldusfondis.

Usaldusfondi staatus muude seaduste alusel

Usaldusfond on raamatupidamiskohustuslane, kes on kohustatud esitama äriregistrile majandusaasta aruande. Investeerimisfondide seadusega erisusi ei sätesta.

Usaldusfondi saab juriidilise isikuna registreerida käibemaksukohustuslaseks, kui usaldusfond tegeleb majandustegevusega käibemaksuseaduse tähenduses, s.o. müüb kaupu või osutab teenuseid - näiteks omandab kinnisvara, mida üürib maksustatavalt välja. Kui usaldusfondi tegevus seisneb üksnes omandatud osaluste hoidmises ja dividendide saamises/edasimaksmises, siis seda ei peeta majandustegevuseks.

Kui usaldusfondil on fondivalitseja, siis valitsemisteenuse osutamine usaldusfondile loetakse maksuvabaks käibeks, kuna usaldusfondi näol on tegemist investeerimisfondiga.

Autor: Hannes Lentsius, PwC maksuosakonna juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700