Ära jäta juhuslikke finantstehinguid juhuse hoolde

Juhuslik finantstehing
Juhuslik finantstehing ja maksuarvestus

Mille poolest erineb juhuslik finantstehing põhitegevusest? Ja miks see maksuarvestuses üldse oluline on? Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling selgitab maksuerisusi ja kohtupraktikat.

Juhuslikust finantstehingust on põhjust rääkida seepärast, et vastavalt KMS § 32 lg 2 ei võeta sisendkäibemaksu proportsiooni arvestamisel juhuslikku finantstehingut arvesse. Sellega ka juhusliku finantstehingu käsitlemine KMSis lõppeb ning see, kas ja mis tingimustel loetakse tehingut juhuslikuks, selgub praktika käigus. Abiks on kindlasti rahandusministeeriumi KMS kommentaarid ja Riigikohtu praktika. Ja nüüd ka järjest ulatuslikum Euroopa Kohtu praktika.

Rahandusministeerium selgitab, et juhusliku finantstehinguga on tegemist siis, kui väärtpaberid võõrandab ettevõtja, kes soetas need investeeringu eesmärgil, kuid ei tegele põhitegevusena väärtpaberitehingutega. Samuti kui laenu annab ettevõtja, kelle tegelik tegevus ei ole laenude väljastamine. Riigikohus on juhusliku finantstehingu mõistet selgitanud järgmiselt: mittemaksustatav tegevus on maksukohustuslase majandustegevuse laadi arvestades vaid abistava iseloomuga. Tegevust saab lugeda abistavaks, kui põhitegevuse puudumisel oleks abistav tegevus ja sellest tekkinud tulud ära jäänud. Teisisõnu võib öelda, et kui ettevõtja põhitegevust ei oleks, siis tal ei oleks ka raha, mida välja laenata.

Euroopa Kohus on täpsustanud[1], et kui nn juhuslikust tehingust saadud tulu on suurem, kui põhitegevusest saadav tulu, siis ainuüksi see asjaolu ei ole põhjuseks tehingu ümberkvalifitseerimiseks juhuslikust tehinguist põhitegevuseks. Lisaks nähtub Euroopa Kohtu praktikast[2], et majandustegevust tuleb käsitada „juhuslikuna“ kuuenda direktiivi artikli 19 lõike 2 tähenduses, kui see ei ole ettevõtja maksustatava tegevuse otsene, püsiv ja vajalik laiendamine ja kui sellega ei kaasne olulisel määral nende kaupade ja teenuste kasutamist, millelt tasutakse käibemaksu.

Samuti on Euroopa Kohus öelnud[3], et maksukohustuslase käibe koosseis on sobiv alus, millest lähtudes saab kindlaks teha, kas teatavaid tehinguid tuleb pidada „juhuslikeks“ kuuenda direktiivi artikli 19 lõike 2 teise lause tähenduses. Seda tehes tuleb ühtlasi arvesse võtta nende tehingute suhet maksukohustuslase maksustatavate tehingutega ja olenevalt olukorrast seda, milleks on kasutatud nende tehingutega seotud kaupu ja teenuseid, millelt tasutakse käibemaksu.

[1] Kohtuotsus C-77/01 punkt 77.

[2] Kohtuotsused C-306/94 punt 22, C-77/01 punkt 76 ja C-174/08 punkt 31.

[3] Kohtuotsus C-378/15.

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad