E-arvetega seotud muudatused

Taavi Alas
Taavi Alas käsitleb e-arvete teemat

Algselt pidi 1. jaanuarist 2017 hakkama kehtima nõue, et avalikule sektorile esitatav arve nii kauba müümisel kui ka teenuse osutamisel peab olema e-arve, kuid hiljem lisati siiski vabatahtlikkuse aspekt

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse teisel lugemisel kaotati eelnimetatud e-arve esitamise kohustus ning vastu võetud seaduse kohaselt minnakse üle vabatahtlikkuse põhimõttele, st soovi korral on ettevõtjal võimalus e-arve esitada. Lisaks peab seaduse kohaselt alates 2017. aasta 1. juulist e-arve vastama juhendile või Euroopa standardile. Avalikul sektoril tekib kohustus masinloetavaid arveid vastu võtta, kui neile soovitakse selliseid esitada alates 2017. aasta 1. märtsist.

Mida need muudatused ettevõtetele sisuliselt tähendavad ja miks peaks ettevõtted vabatahtlikult e-arvet esitama, kui seaduses kindlat nõuet ei ole?

Rödl & Partner Audit OÜ juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper ütles ajakirjale Raamatupidamise Praktik, et automatiseeritud elektrooniline infovahetus on tunduvalt kiirem ja vigade tekkimise tõenäosus väiksem, mistõttu on vabatahtlik e-arvetele üleminek sobilik ja soovitatav esmajoones suuremate andmehulkade (palju arveid või väga detailsed ja pikad dokumendid) puhul. „E-arvetele üleminekust võidavad siiski kõik, väiksematel ettevõtetel on võit lihtsalt väiksem, aga see ei tähenda, et neil ei oleks soovitatav e-arvetele üle minna,” märkis Mart Nõmper.

Praegune süsteem on mugav

Vabatahtlikkuse aspekt ei tähenda, et ettevõtted ei taha e-arveid saata, vaid ennekõike on see seotud ettevõtetes kehtivate süsteemidega.

„Eestis liigub e-arveid rohkem, kui me ette kujutame,” rõhutas Mart Nõmper. „See, et meie igapäevane kommunaalarve või telefoniarve tuleb meile PDF-ina (või lausa paberil) ei tähenda, et ettevõtete vahel e-arveid ei liigutataks – liigutatakse küll ja neid inforidu on miljonites. Pigem on probleem selles, et väiksemad äriühingud on rahul oma praeguste lahendustega ega kipu muutma asja, mis töötab, sest igapäevaselt lahendamist vajavaid asju on teisigi.”

Mida soovitada ettevõtjatele – kas esitada e-arveid või mitte?

Mart Nõmper usub, et tulevikus peame e-arvete esitamist sama loomulikuks nagu e-maksuametit, e-äriregistrit või internetipanka. „Soovitan n-ö kätt pulsil hoida. Need, kes plaanivad või on tegemas tarkvarauuendusi, võiksid veenduda, et uuendused toetaksid Euroopa e-arve standardit, mis on Eesti praegusest standardist mõnevõrra erinev. Kõikidel, kelle süsteemid juba toetavad Eesti e-arve lahendust, soovitan uurida, kas on vaja viia sisse muudatusi, et tulevikus oleks tarkvara poolt toetatud ka Euroopa e-arve standard,” lisas Nõmper.

Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees (www.erk.ee) ütles ajakirjale Raamatupidamise Praktik, et raamatupidamise seaduse § 71 lõike 7 kohaselt peavad esitatavad e-arved pärast 1. juulit 2017 vastama e-arve standardile. „Nagu näeme, puudutab see nõue ainult e-arvete vormingut juhuks, kui soovitakse e-arvet esitada. E-arvete esitamise võimekus on vastavalt rahandusministeeriumi tellitud Ernst & Youngi uuringule olemas kõigil suuremas mahus arveid esitavatel ettevõtetel, kellest paljud saadavad e-arveid juba pärast 1. veebruari 2014 üleminekut otsekorralduste süsteemilt e-arvetele ja püsimakselepingutele. Seetõttu on paljudel ettevõtetel lihtsam saata kõigile e-arve vastuvõtu võimekusega partneritele just e-arve,” selgitas Margus Tammeraja.

Põhjus nr 2: ollakse harjumuste küüsis

Mikro- ja väikeettevõtetel, kes kasutavad ühel või teisel viisil raamatupidamistarkvara, on Tammeraja sõnul samuti olemas võimalus saata e-arveid, mida siis soovi korral kasutada. „Kindlasti on e-arvete vastuvõtjate huvides, et võimalikult suur hulk arveid saabuks e-arvena, mis aitab neil olla kuluefektiivsemad,” lisas ta.

Tammeraja sõnul on põhjus, miks kõigile ettevõtetele pole e-arvete esitamine meelepärane – inertsis. „Ollakse harjunud senisel viisil saatma arveid e-kirja manusena või paberarvena. Suur hulk mikro- ja väikeettevõtjaid teeb koguseliselt nii vähe arveid, et nad hea meelega jätaksid rutiini samaks, kuna iga uuenduse rakendamine on lihtsalt tülikas. Mingil määral võib olla põhjuseks ka võimalus senisel viisil koostatud arvete osas leppida saajaga kokku, kui arvel midagi on vaja ümber teha ja n-ö uus versioon esitada. Kindlasti ei olda rahul sellega, et võrreldes e-kirja saatmisega võib operaatorteenuse kasutamine olla tasuline. Isegi tasuta veebiportaalis arve käsitsi sisse toksimist nähakse tüütuna,” tõi Margus Tammeraja näite.

Miks ei ole e-arve kohustuslik?

Marge Lepp, rahandusministeeriumi e-arvete projektijuht ütles ajakirjale RP, et Riigikogu majanduskomisjon pidas takistuseks e-arvete edastamisteenust pakkuvate operaatorite poolt võimalike konkurentide turule pääsu takistamist. „Aluseks võeti ühe ettevõtte kaebus, kellel on võimalik oma teenuseid pakkuda, võtmata enesele e-arvete operaatori rolli. Seni puudub tõendus/teadmine, et uusi tulijaid on tahtlikult takistatud,” selgitas Marge Lepp. Tema sõnul on paljud ettevõtted Eestis e-arved juba kasutusele võtnud, samas on ka neid, kes pole leidnud õiget motivatsiooni üleminekuks. „Ettevõtete esindusorganisatsioonid ja ettevõtted üksikuna pole kohustuslikule e-arvete saatmisele vastu seisnud,” lisas Lepp.

SOOVITUSED ETTEVÕTETELE

Millega tuleb ettevõtjatel arvestada, sh 1. juulist 2017 jõustuva kohustusega (e-arve peab vastama juhendile või Euroopa standardile) seoses?

Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees:

E-arvete laiema kasutuselevõtu eesmärk on arvehalduse protsesse optimeerida, mis aitab säästa nii aega kui ka raha. Avalikus sektoris arveldamisel e-arvete kohustuslikkuse rakendamine annab impulsi erasektoris omavaheliste arvelduste täielikult masintöödeldavaks muutmisele. Raamatupidamise seaduse uue redaktsiooni vahest kõige olulisem muudatus on masintöödeldavate algdokumentide igakülgne toetamine. Eesmärk ei ole ainult e-arvete kasutamist edendada, vaid rõhutada vajadust minna üle digiraamatupidamisele. See üleminek on eraviisiliselt käimas juba pikemat aega, kui selle esimese etapina arvestada üleminekut valdavalt paberipõhiselt raamatupidamisarvestuselt raamatupidamistarkvara kasutamisele.

Mingil põhjusel on jäänud mulje, et e-arvete kasutusele võtmine eeldab erilisi meetmeid ja pingutusi. Praktikas on olukord palju lihtsam ja tehniline valmidus e-arvete laiemaks kasutuselevõtuks on Eestis tegelikult suhteliselt hea. Automatiseeritud arveldamise protsess on mitu korda kiirem, arvete vastuvõtmisel ja töötlemisel väheneb risk andmete sisestamisel vigu teha. Vabanenud ressursi saab suunata teistesse valdkondadesse.

Eesti Raamatupidajate Kogu juhina soovitan vaadelda e-arvete kasutusele võtmist ühe etapina raamatupidamise tõhusamaks muutmisel.

Oluline on mõelda, kuidas ma mikro- või väikeettevõtjana digiraamatupidamise võimalusi saan täiel määral ära kasutada ning e-arved on üks hea põhjus initsiatiivi näidata.

Marge Lepp, Rahandusministeeriumi e-arvete projektijuht:

Soovitan, et ettevõtted jätkaksid üleminekut e-arvetele. Need, kellel on juba plaanid tehtud, viigu need kindlasti lõpuni. Teistel soovitan hinnata oma ettevõtte olukorda ja võimalikku kasu e-arvete saatmisel ning tutvuda e-arvete saatmise lahendusvõimalustega (vaata juhendit SIIT) ning kavandada e-arvetele üleminek.

Usume, et riigisiseselt ettevõtted jätkavad e-arvetele üleminekut ja e-arvete kasutamine kasvab järk-järgult. Ettevõtetelt kaupu ja teenuseid ostvad avaliku sektori asutused on arvestanud, et 2017. aastal väheneb neil nii raha kui ka tööjõu vajadus e-arvetele üleminekul ja seetõttu ootavad nad tarnijatelt eelkõige e-arveid. Lisaks Eestile kiireneb e-arvetele üleminek ka teistes Euroopa riikides. Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 on Euroopas kasutusel peamiselt e-arved, st ettevõtted peaksid mitte ainult e-arveid saatma, vaid ka ise vastu võtma. E-arvete vastuvõtmine on peamine eelis teiste arvevormidega võrreldes ehk kaob ära arve topeltsisestamine.

Alates 1. juulist peab ettevõtte saadetav arve vastama juhendile või Euroopa standardile. See tähendab, et vastuvõtja ei tunnista muu juhise või standardi järgi temale saabuvaid e-arveid. Soovitan, et ettevõte/raamatupidaja hoolitseks juba varakult selle eest, et lubatud kujul olev e-arve luuakse kas ettevõtte kasutatavas süsteemis, kus ta müügiarveid koostatakse või ostab ettevõte e-arve teisendamise teenuse mõnelt e-arvete operaatorilt.

Osale arutelus

  • Taavi Alas, RP kaasautor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Väderstad otsib RAAMATUPIDAJAT

Väderstad OÜ

05. juuni 2017

Uudised