Roman Laidinen – uurijaloomusega siseauditijuht

Roman Laidinen – uurijaloomusega siseauditijuht
BLRT Grupi siseauditi juht Roman Laidinen

Esmapilgul ehk tagasihoidlikuma loomuga Roman Laidineni sees põleb ehe tuli, mis kumab temaga suhtlusel igast lausest ja mõttest. Tõenäoliselt on just seesmine tasakaal kombineerituna uudishimu ning tahtega asju süviti mõista viinud teda praeguste saavutusteni. Roman vastutab kõikide BLRT Grupi siseauditi protsesside eest.

Kohtudes Roman Laidineniga on esimese hetkega selge, et tegemist on laitmatu enesekontrolli ja lastetoaga inimesega, kelles on peidus raamatusügavune maailm, mida mees kildhaaval välja laseb paista. Lehekülje kaupa seda maailma avastamegi.

Võrus sündinud ja kasvanud Roman asus keskkooli lõppedes õppima Sisekaitseakadeemiasse tolli erialale, läbides hiljem ka Paikuse politseikooli politseivaldkonda puudutavad ainetunnid. Kui kool sai läbi, asus noor mees tööle majanduskuritegude uurijana majanduspolitseis, kus töötas ühtekokku neli aastat. „Tõsi, päris täpselt olin ma jälitaja. Minu roll oli koguda tõendeid ja infot uurijale, olla talle justkui parem käsi,” selgitab ta ning jätkab, et suurima kaaluga politseitöös on meeskonnatöö. Samavõrd suure kaaluga on Romani sõnul politseitöös hea juhtimine. „Juht peab olema hooliv, ta peab süvenema oma meeskonnaliikmete tegemistesse, empaatia on ääretult suure kaaluga,” sõnab ta. „Ühel hetkel tundsin politseis töötades, et olen selline analüütiline inimene, kellele meeldib protsessides urgitseda, tõendeid koguda ning põhjuste ja tagajärgede seoseid leida. Samuti tajusin endas teatavat emotsionaalset väsimust, tundsin puudust väga heast meeskonnast,” räägib ta.

Nii asus Roman teadlikult ja süsteemselt kandideerima uutele võimalikele ametikohtadele, neist üks oli audiitorbüroo Ernst & Young.

„Paralleele audiitoritöös ja uurijarollis on kaunikesti palju – ka uurijatöö politseis keskendus detailidele ja olukordade uurimisele, ent tajusin, et midagi jääb siiski nagu puudu,” jätkab Roman. „Veel mõjutas minu valikut asjaolu, et politseitöö oli väga suures ulatuses seotud motiiviga jõuda süüdlaseni. Mina aga ei oska inimesi üldse süüdistada, oskan süüdistada vaid protsesse,” möönab ta. „Ei taha näpuga näidata ühegi inimese peale, vaid näen alati põhjuseid süsteemis,” lisab Roman.

Protsess on alati määravaim

Laidineni sõnul on praktika käigus kindlaks tehtud, et 96% asjade kulgu mõjutavad protsessid ning vaid 4% on inimese mõjutada. „Kui kusagil on viga, lähtutakse alati sellistest proportsioonidest,” räägib ta. „Mõistagi ei kuulu siia alla teadlikud pettused ja inimese vaba tahte alusel toime pandud süüteod, siin on vaieldamatult põhjus vaid inimeses endas, vähemasti suurtes piirides,” lausub ta.

Praegu vastutab Roman kogu BLRT Grupi siseauditi protsesside eest. „Ametinimetus on mul siseauditi ja -kontrolli talituse direktor, ent sisuliselt olen siseaudiitor,” täpsustab ta.

Asjaolust, et siseaudit kui protsess talle väga meeldib ning suurimaid väljakutseid esitab, sai mees enda sõnul aru alles hiljaaegu. „Toona Ernst & Youngi kandideerides ma seda kindlasti tunnetada ei osanud, olin siis ju veel nii noor ega tundnud end veel kuigi hästi, samuti ei olnud minu töös kuigi palju pistmist siseauditiga, sain tööle finantsauditi osakonda ja alustasin kõike nullist,” jätkab ta. Ettevõte korraldas hulganisti koolitusi ning teadmisi sai omandada nii kodus kui võõrsil. „Esimese hooga sattusin kohe välismaale õppima,” meenutab Roman ning kiidab Ernst & Youngi äärmiselt tugevat ja kõrgetasemelist organisatsioonikultuuri. „Sa saad endale kaks mentorit. Üks neist vastutab sinu funktsionaalse ja professionaalse arengu eest, teine aga seisab hea selle eest, et sotsialiseerumine toimuks võimalikult sujuvalt ja kiirelt.”

Kandideerimise hetkel oli Romani kokkupuude finantsmaailmaga peaaegu olematu, samuti ei eeldanud selle olemasolu Ernst & Young. „Arvan, et ju nad nägid minus inimest, kelles on potentsiaali. Potentsiaali areneda ja saada heaks analüütikuks,” möönab ta tagasi vaadates.

Töö Ernst & Youngis andis Romanile suurel hulgal raamatupidamislikke teadmisi ja tohutult palju kogemusi erinevate klientidega suhtlemisel. „Tööd oli palju ning sain selle valdkonna ikka korralikult selgeks. Suhtlusvõimalusi oli küll palju, kuid tööprotsess ise muutus pikapeale rutiinseks,” lisab ta. Ernst & Youngi jäi Roman kolmeks aastaks.

Aitas internetikasiino sisekontrolli süsteemi rajada

Edasi viis elutee Romani kasiinomaailma. „Ei mäleta, et oleksin varem selle valdkonna kui niisuguse suhtes mingit tohutut huvi üles näidanud, ent Olympic Casino leidis mind ise üles,” jätkab ta. „Tegemist oli väga huvitava ajajärguga minu elus.

Aastal 2010 avas Olympic Casino internetikasiino ning parasjagu pandi kokku selleks vajalikku meeskonda. Neil oli vaja kedagi, kes aitaks kogu sisekontrolli süsteemi üles ehitada ja käivitada. Samuti oli vaja, et see inimene suudaks avastada pettusi ning analüüsida netikasiino keskkonnas sooritatud tehinguid ja mänge selles võtmes,” selgitab ta.

Romani sõnul oli väga oluline suhelda rahapesu andmebüroo ja maksuametiga. „Neist esimene oli suurima tähtsusega,” lisab ta. „Aeg oli tõepoolest põnev ja loominguline,” kinnitab ta.

„Pidime ennekõike looma süsteemi, mis võimaldaks tuvastada võimalikud pettused, looma vajalikke kontrolliprotseduure,” kirjeldab ta ning lisab, et eelduseks oli kõikide mängude hea tundmine, mistõttu tegi ta need endale nüansside tasandil selgeks. „Muidu olnuks vist võimatu,” tõdeb ta. „Eks petta saime vahel ka ja tuli ette vigu, kuid enamasti õnnestus meil luua toimiv süsteem. Läänemaailmas loetakse pettuseks ka kõik „jokk-skeemid”, kus otsest rikkumist ei toimu, ent on selgelt näha, et mängija ei mängi mitte mängulõbu pärast, vaid kasutab mingeid teadlikke, ka matemaatilisi võtteid, et võiduni jõuda,” räägib ta. „Meil seda aga toona veaks ei loetud. Sestap pidime looma ideaalse süsteemi, mis võimaldaks tuvastada selliseid teadlikke ja tarku matemaatikuid,” selgitab Roman. „Põhimõtteliselt oskaks ma praegu netikasiinos targalt mängida. Aga ise pole kordagi raha eest mänginud ega kavatsegi. Mulle rohkem meeldib jalgpalli mängida,” muigab mees.

Veel pidi ta jälgima kasiino enda töötajaid, et ka nemad süsteemi nõrkusi ära ei kasutaks. „Neile oli see kõik siseinfona teada ja seega oli teoreetiline võimalus seda teha olemas, näiteks kasutades mõne pereliikme kontot, mängides aga ise,” lausub Roman. Ta toob iseäranis esile netikasiinos olnud väga head meeskonda, eriti juht Priit Pajumaad. „Ta usaldas mind palju, ent oli samas väga nõudlik ja ühtaegu hooliv,” räägib Roman.

Eneseleidmise aeg

Laidineni sõnul oli kasiino-ajajärk tema elus äärmiselt suur õppetund, samuti võimaldas töö niisuguses kontekstis rakendada ja defineerida enda jaoks detailsemaid siseauditi-alaseid mõisteid, nagu näiteks sisekontrolli süsteem ja adekvaatne kontroll, vastavus ja kindlustunne, riskide hindamine ja riskide maatriks, pettuse kolmnurk ja kolme kaitseliini mudel jms – oli väga palju erinevaid nüansse ja aspekte, millega sain tegeleda,” sõnab ta. „Kõik see oli mulle väga suur käimatõmbaja, motivaator, samuti võin lugeda Olympic Casino teeneks endast teadlikuks saamist. Just sel ajal mõistsin, et siseaudit on midagi, mis on mulle omaseim, parim valdkond,” jätkab ta. „Taipasin, et mulle meeldib ennekõike süsteemide tundmaõppimine ja optimeerimine, liikusin selles suunas üha enam süviti,” meenutab Roman aega, mil end lõpuni tundma sai. „See oli mulle eneseleidmise aeg,” kostab ta mõtlikult. Tagantjärele näeb ta nüüdki veel aspekte, mida saanuks toona teisiti teha, mudeleid, mida võinuks rakendada.

Kui süsteem Olympic Casinos toimis, mõistis Roman, et nüüd on tema töö tehtud. „Kasiino toimis, kõik oli paika saanud. Minu energiat ei olnud enam vaja, tundsin, et minu potentsiaali enam ei rakendata nii palju, see projekt lihtsalt sai valmis,” võtab ta selle eluperioodi kokku.

Siseaudiitori karjääri algus

Märtsis 2013 osales Laidinen BLRT Grupi korraldatud konkursil, kandideerides siseaudiitoriks. Suvel 2014 avanes aga uus võimalus – ta kandideeris siseauditijuhiks aktsiaseltsi Tallinna Vesi konkursil ning arutas seda ka toonase juhiga, kes mõistis tema otsust – pakutav ametikoht tähendas suuremat väljakutset. Kohe samal päeval, aktsiaseltsi Tallinna Vesi konkursilt tulles tegi Roman palutud kodutöö ning see jättis väga hea mulje – ta osutus valituks ning võttis võimaluse vastu.

„See oli etapp, kus hakkasin vastutama funktsiooni eest. Mul oli eraldi üksus, mille eest pidin vastutama. Varasemast mul see kogemus puudus. Tõsi, Olympic Casinos oli see roll samuti ju olemas, ent see polnud päriselt sama,” lausub ta.

Ringiga BLRT grupis tagasi

Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi sidus Roman end kuni aprillini 2016, mil BLRT Grupp teda taas oma meeskonda kutsus. „Seekord toimus töölevõtmine telefonikõne kaudu, pakutav ametikoht oli nüüd juba siseauditi juht,” räägib ta. Talle oli pakutud tema eelmise juhi ametikohta, mida Roman tõlgendas enda jaoks kui suurt austusavaldust. Tasandimuutus oli üpris suur ning vastutuspiirkond kasvas hüppeliselt. Ideaalse siseauditi juhina näeb Roman inimest, kellel on ennekõike partnerlus- ja arenemisvõime. Samavõrd suure kaaluga on suhtlusoskus ja hoolivus. „Tehnilised oskused on kahtlemata olulised, ent sellest tähtsamale kohale asetaksin kriitilise mõtlemise ja tõhusa kommunikatsiooni. Nii raamatupidamist kui matemaatikat saab õppida juurde, ent kui sul ei ole hoolivust ega pühendumisvõimet, on raske heaks siseaudiitoriks saada. Tähtis on tahe oma organisatsiooni ka arendada, mitte üksnes kontrollida reeglitele vastavust. Organisatsiooniga tuleb samastuda ning oluline on arendada ka organisatsioonikultuuri.”

Vastutab BLRT grupis kuuekümne ettevõtte siseauditi eest

Praegu on Laidineni juhtida neljaliikmeline meeskond ning vastutada tuleb suure organisatsiooni kõikide ettevõtete – mida on ühtekokku 60 – auditi korralduse eest, seitsmes riigis.

Tööpäeva alustab Roman varakult – kell seitse hommikul on ta juba kohal. „Lahkun enamasti samuti kell seitse,” sõnab ta, põhjendades seda sellega, et tahab teha rohkem ja n-ö minna raamidest välja. „Seda muidugi niivõrd, kuivõrd kontekst seda võimaldab,” lisab ta. Tööreise jagub Romanil samuti – ühes aastas on ta töölähetustes ühtekokku kolmkümmend päeva. „Vähemasti kord kahe kuu jooksul, nii nädala jagu, olen ühes kuus ära,” märgib ta.

Laidineni sõnul on BLRT Grupp väga ainulaadne ettevõte, teist sarnast Balti regioonis ei leidu. „Seda ennekõike tänu niivõrd avarale valdkondade spektrile – laevaehitus, laevaremont, metallkonstruktsioonid, gaas ja transport, ning laienemine on pidev,” loetleb ta. Kaugeimad piirkonnad, kus BLRT Grupp on esindatud, on Kaliningrad ja Ukrainas Harkovi linn.

Kirglik spordiarmastaja

Laidinen on aastaid olnud nii võrkpalli kui ka jalgpallikohtunik. „Võin öelda, et tõenäoliselt olen ainuke inimene Eestis, kes on mõistnud õigust nii võrkpalli kui ka jalgpalli meistriliigas,” sõnab ta. Noorena on Roman tegelenud spordiga professionaalsel tasemel ning olnud Eesti jalgpallikoondise liige, U-14, aastal 1995. „Lõpetasin omal ajal Eesti spordigümnaasiumi võrkpalli erialal. Võru ja võrkpall on lihtsalt käinud käsikäes aastakümneid, võrkpallist Võrus mööda ei pääse. Tunnen uhkust, et Võrust on pärit sellised Eesti võrkpalli suurkujud nagu Jaanus Lillepuu, Avo Keel, Aare Salumaa jt. Kokku üle 100 tippmängija. Jalgpall aga on minu elu armastus, kui nii võib öelda,” lausub Roman, kelle sõnul eeldab spordikohtuniku roll ennekõike emotsionaalset küpsust – väga noor inimene sellele emotsionaalsele pingele vastu ei peaks. „Näiteks mu enese võrkpallikohtuniku karjäär katkes nooruses just seetõttu, et üks mäng lõppes väga halvasti ning ma ei leidnud endas piisavalt vajalikku stabiilsust, et jätkata. Ei talunud seda pinget tol ajal nii hästi, polnud oma seesmist tasakaalu veel kätte saanud,” avaldab Roman, kes näeb siseaudiitori töös kohtunikurolliga võrreldes väga palju ühiseid jooni. „No ennekõike juba reeglite tundmine, ilma selleta on mõeldamatu kummaski ametis hakkama saada. Jalgpallis on oluline meeletu kiirus otsuste vastuvõtmisel – väga palju aega mõelda just ei ole,” sõnab mees taas heatahtliku muigega ning lisab, et sarnase kiirusega tuleb teinekord otsuseid langetada ka siseaudiitori rollis.

Veel hindab ta kvaliteetaega pereringis. „Tihtipeale on parim viis päeva lõpetada lihtsalt jalutades ning oma naise ja lastega juttu ajades,” ütleb Roman.

Suurimad väärtused on tema jaoks usaldusväärsus ja ausus. „Minu töövaldkonnas on neil iseäranis suur kaal. Minu käsutuses on sageli infot, mille jagamine kõrvalises kontekstis võiks kaasa tuua palju pahandust,” sõnab ta.

Väljaspool tööaega tegutseb Roman ka Eesti Siseaudiitorite Ühingu presidendina. ESAÜ on siseauditeerimisest huvitatud isikuid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub üle 230 professionaalse siseaudiitori ja siseauditeerimise kutsealast huvitatud spetsialisti. Organisatsiooni kaudu püütakse siseauditi kutseala Eestis arendada. See on huvitav ja vastutusrikas töö. Siseaudiitor on iseloomult väga nõudlik inimene, kes taotleb kõrget kvaliteeti. Sestap aetakse ühingu asju hingega. Eesti Siseaudiitorite Ühingust saab täpsemalt lugeda SIIN.

Kuus põnevat fakti Roman Laidineni elust

• Eesti Siseaudiitorite Ühingu president

• Eesti Raudtee AS-i auditikomitee liige

• 2005. aastal parima Tallinna kriminaalpolitseiniku tiitli nominent

• Ernst & Youngis esimesel tööaastal aasta parim noorkonsultant

• Rahvuselt ingerisoomlane, sündinud ja kasvanud Võrus

• Eesti tipptasemel endine võrkpalli- ja jalgpallikohtunik

Kommentaar

Helen Anijalg

Eesti Siseaudiitorite Ühingu liige, sertifitseeritud siseaudiitor

Olen Romaniga koostööd teinud seoses Eesti Siseaudiitorite Ühingu korraldatava Baltimaade siseaudiitorite ümarlaua üritusega, mida peetakse tänavu Eestis juba kolmandat korda. Roman on Eesti Siseaudiitorite Ühingu juhatuse esimees ja peab väga oluliseks, et Eesti näitaks initsiatiivi naaberriikide siseaudiitoritega suhtlusvõrgustiku arendamisel. Tal on silma arengukohtadele ja ta on entusiastlik uute algatuste suhtes. Roman on hea tiimikaaslane, ta kiidab otsekoheselt ja märkab tiimikaaslaste panust. Samas on ta kriitiline ja emotsionaalselt aus, kui miski pole nii, nagu peaks. Romaniga on meeldiv koostööd teha, kuna ta on vahetu ja hea suhtleja.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Väderstad otsib RAAMATUPIDAJAT

Väderstad OÜ

05. juuni 2017

Uudised