Loomakasvatuse üllatavad käibemaksukonksud

Tõnis Elling
Ka loomakasvatajatel võib tekkida käibemaksukohustus

Ka loomakasvatajatel võib tekkida käibemaksukohustus, ent oluline on endale selgeks teha, millal on tegu majandustegevusega ja mida loetakse käibemaksudirektiivi tähenduses teenuseks. Euroopa Kohus tegi selles vallas hiljuti ühe olulise otsuse.

Käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike1 punkt c alusel maksustatakse käibemaksuga teenuse osutamist tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb. Euroopa Kohtusse jõudis vaidlus selle üle, kas hobuste kasvatus ja nendega võiduajamistel osalemine on majandustegevus käibemaksudirektiivi tähenduses, kui võistlustel osalemise eest saab hobusekasvataja aeg-ajalt auhinnarahasid.

Tšehhi käibemaksukohustuslane[1] tegeles majandustegevusega, mis seisnes võidusõiduhobuste talli haldamises. Maksukohustuslane kasvatas ja treenis nii enda hobuseid kui ka kolmandate isikute poolt tema hoolde antud hobuseid eesmärgiga valmistada neid ette võiduajamiseks. Lisaks võidusõiduhobustele oli tal veel kaks hobust, keda ta kasutas maaturismiks ja noorte hobuste treenimiseks, ning tõumärad ja varsad, kelle osalemisest võiduajamistel või müügist lootis ta saada tulu tulevikus.

Oma tegevusega seoses sai maksukohustuslane kahte liiki tulu. Esimest liiki tulu koosnes võiduajamiste tulemuste põhjal tema enda hobuste paremusjärjestuse alusel saadud rahalistest auhindadest ja kolmandatele isikutele kuuluvate hobuste paremusjärjestuse alusel talle kui treenerile määratud protsendiosast. Teist liiki tulu pärines võidusõiduhobuste talli haldamisest; selle moodustavad tasud, mida maksavad hobuste omanikud nii hobuste võiduajamiseks treenimise kui ka nende majutamise ja söötmise eest.

Siseriiklik kohus küsis Euroopa Kohtult mitu küsimust. Esimene neist oli, kas hobuste võiduajamise paremusjärjestuse alusel saadud auhinnaraha ja/või saadud teenus, mis seisneb võimaluses hobusega võiduajamisel osaleda, kujutavad endast tasu eest teenuse osutamist käibemaksudirektiivi tähenduses.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt eeldab võimalus liigitada teenus „tasuliseks tehinguks“ üksnes seda, et teenuse osutamise ja maksukohustuslase poolt tegelikult saadud tasu vahel oleks otsene seos. Otsene seos on tuvastatud juhul, kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, mille käigus osutatakse vastastikku teenuseid ja teenuse osutaja saadav vastutasu vastab väärtuselt teenuse saajale osutatavale teenusele[2].

Järgmiseks tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et kui mis tahes vastutasu saamine ei ole kindel, lõhub see teenuse saajale osutatava teenuse ja selle eest saadava tasu vahelise otsese seose[3]. Asja lahendamisse kaastatud kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 32, et spordiga tegelemine ja eelkõige osalemine spordivõistlustel võib tihti hõlmata mitme eraldiseisva, kuid omavahel tihedalt seotud teenuse osutamist[4].

Kohus märkis, et kuna võiduajamiste korraldaja lubab hobuste omanikel nende hobustel võiduajamistel osaleda, osutab ta neile teenust, mille raames viimased maksavad registreerimis- ja osalemistasu. Samas tekib küsimus, kas käibemaksukohustuslasest hobuseomaniku poolt oma hobuse võiduajamise korraldaja „käsutusse andmine“ on samuti teenuste osutamine tasu eest, mille eest saadava tasu võib moodustada võistlustulemuse paremusjärjestuse alusel makstav auhinnaraha või teenus, mida osutab võiduajamise korraldaja ja mis seisneb hobuse lubamises sellel osaleda, või muus vormis tasu.

Euroopa Kohtule esitatud dokumentides sisalduva info põhjal vastab „käsutusse andmine“ tegelikult hobuse võiduajamisel osalemisele, mille eest hobuse omanik maksab registreerimis- ja osalemistasu. Võiduajamise korraldaja pakutavat teenust, mis seisneb hobuse omanikule antud võimaluses oma hobusega võiduajamisel osaleda, ei saa üldjuhul pidada tegelikuks tasuks omaniku poolt oma hobuse võiduajamise korraldaja käsutusse andmise eest. Selline teenus on nimelt tasustatav selliselt, et hobuse omanik maksab registreerimis- ja osalemistasusid, mis vastavad võiduajamisel osalemise tegelikule väärtusele. Kuigi hobuse omanik võib teatud juhul saada osalemisest kasu tänu hobuse väärtuse kasvule võiduajamisel kõrge koha saamisel või osalemisega kaasneva reklaami korral, on selline kasu raskesti mõõdetav ja ebakindel, kuna sõltub suuresti võiduajamise tulemustest. Seda kasu ei saa niisiis võtta arvesse selleks, et määrata kindlaks käsutusse andmise tegelikku majanduslikku väärtust.

Teiseks, juhul kui hobuse käsutusse andmisega hobuste võiduajamisel osalemiseks ei kaasne stardiraha ega muu otsese tasu maksmist ja kui üksnes need omanikud, kelle hobused jõuavad võiduajamise lõpus paremusjärjestuses kõrgele kohale, saavad auhinnaraha, ei saa asuda seisukohale, et hobuse käsutusse andmisega kaasneb tegeliku tasu maksmine.

Ühelt poolt ei ole sellisel juhul mitte hobuse omaniku poolt hobuse võiduajamise korraldaja käsutusse andmine ise see, millega kaasneb auhinnaraha maksmine, vaid teatava tulemuse saavutamine võiduajamise lõpus ehk hobuse jõudmine paremusjärjestuses kõrgele kohale. Olgugi et võistluse korraldaja võtab kohustuse ise maksta välja auhinnaraha, mille suurus on kindlaks määratud ja teada juba varem, sõltub sellise auhinnaraha saamine siiski konkreetsest sooritusest, mille tulemus ei ole kindel. Vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale välistab selline ebakindlus hobuse käsutusse andmise ja auhinnaraha saamise vahelise otsese seose olemasolu.

Euroopa Kohus otsustas, et teenuste osutamisega tasu eest ei ole tegemist olukorras, kus hobuse käibemaksukohustuslasest omanik annab oma hobuse võiduajamisel osalemiseks võiduajamise korraldaja käsutusse, kui sellega ei kaasne stardiraha ega muu otsese tasu maksmist ja kui üksnes nende hobuste omanikud, kelle hobused jõuavad paremusjärjestuses kõrgele kohale, saavad auhinnaraha, isegi kui selle suurus on varem kindlaks määratud. Küll aga on hobuse käsutusse andmine teenuste osutamine tasu eest siis, kui sellega kaasneb korraldaja poolt tasu maksmine sõltumata sellest, kas kõnealune hobune jõuab paremusjärjestuses kõrgele kohale või mitte.

Taaskord on Euroopa Kohus selgitanud, mida loetakse teenuseks käibemaksudirektiivi tähenduses. Teenusega on tegemist üksnes sellisel juhul kui teenuse osutamise ja maksukohustuslase poolt tegelikult saadud tasu vahel on otsene seos. Otsene seos on tuvastatud juhul, kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, mille käigus osutatakse vastastikku teenuseid ja teenuse osutaja saadav vastutasu vastab väärtuselt teenuse saajale osutatavale teenusele. Hobuste võistlemise ja auhinnarahade vahel selline seos puudub.

[1] Kohtuotsus Pavlina Baštova C-432/15.

[2] Kohtuotsused Tolsma C-16/93 punktid 13 ja 14 ning Saudacor C-74/14 punkt 32.

[3] Kohtuotsused Tolsma C-16/93 punkt 19 ja Cibo Participations C-16/00 punkt 43.

[4] Kohtuotsus Deliége C-51/96 ja C-191/97 punkt 56.

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Lihtne, soodne ja turvaline veebipõhine dokumendihaldussüsteem

Midagi installeerida pole tarvis ja aastase paketi kuutasuks on vaid 8.99 eurot kogu ettevõttele, mitte inimese kohta.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

EESTI KUNSTIMUUSEUM otsib FINANTSJUHTI

Eesti Kunstimuuseum

31. märts 2017

Uudised