Kuidas suure vastutuse ja eksimishirmuga toime tulla

Kaido Pajuma
Koolitaja Kaido Pajumaa annab nõu, kuidas anda endast parim

Kas oled kunagi jäänud haigeks ka siis, kui toitud tervislikult ja teed pidevalt trenni? Sa ei pea vastutama selle eest, et haigeks jäid, vaid keskenduma pigem sellele, mida haigusega peale hakkad – kuidas saad hakkama emotsioonidega ning millisena sa neid välismaailmale peegeldad?

Kui palju on meie seas neid, kes on elanud läbi autoavarii kellegi teise vea ja eksimuse tõttu? See pole olnud küll nende süü, aga ometi on nende vastutus sellises olukorras rahulikuks jääda. Miks? Iga inimene vastutab selle eest, kuidas ta stressiolukorras käitub, ükskõik kes selle olukorra on loonud – tema ise või keegi teine. Satume tihti olukordadesse, mille eest me justkui vastutavad ei ole ning seda vastutust üldse võtta ei soovigi. Ometi on tähtis mõista, et vastutustunne iseenda käitumise eest ei ole tingitud välises maailmas toimuvast ning seetõttu ei saa me iseendale loodud stressi ka teiste õlule lükata.

Keskendu ühele tegevusele

Tänapäeval kannatab enamik inimesi stressi all. Nad on võtnud endale palju kohustusi eesmärgiga karjääriredelil kõrgemale tõusta ning seetõttu peavad nad ka kõikidest kohustustest viimase hingetõmbeni kinni hoidma. Öeldakse aga, et stress ei saa tekkida praeguses hetkes, vaid mineviku pidevas meenutuses ja tuleviku konstantses ettekujutuses. Selle asemel et lihtsalt teha oma tööd ning keskenduda ühele tegevusele, on paljudel peas tuhandeid mõtteid, mis küll tulevikus saab. „Kas ma ikka jõuan nende ülesannetega valmis? Kas ma suudan kanda nii suurt vastutust? Mis juhtub, kui ma eksin ja midagi valesti teen? Kas mind vallandatakse ja häbistatakse teiste töökaaslaste ees? Kas ma jätan endast läbikukkuja mulje? Äkki ma olengi täielik läbikukkuja?” jne.

Need mõtted ei luba meil võtta vastutust ja anda endast parim konkreetse ülesande täitmisel. Tegelikult saame vastutust võtta ainult praeguse hetke, mitte eilse ega homse eest. See, mis saab tulevikus – homme, paari päeva pärast, ühe kuu möödudes – ei ole enam meie kätes. Sellest pidevalt mõeldes kaotame väärtuslikku aega oluliste tegevuste jaoks.

Mitte keegi meist pole eksimatu. Teeme pidevalt vigu, misläbi me kasvame, areneme, õpime, näitame oma haavatavust ja inspireerime ka teisi haavatavad olema. Kui oskaksime vaid olla rohkem kohal ja rööprähklemise asemel keskenduda täielikult ühele asjale, siis tõenäoliselt ei kannataks nii paljud meist ärevushäire ja stressi all. Me ei saa garanteerida, et kõik läheb alati plaanitult ning samamoodi ei saa me lubada iga ülesande täiuslikkust – saame vaid anda endast parima.

Kõige suurem õppetund ongi see, et vastutust ei pea võtma väliste ülesannete, vaid oma sisemaailmas toimuvate protsesside eest.

Kui võtame kohustuste koorma vastu tohutus eksimishirmus, teeme endale vaid karuteene. Me süüdistame oma juhti liigse töökoorma pärast, oma kolleege, iseend, et selle töökoha valisime jne – teadmata, et me ise valime oma suhtumise igasse olukorda. Valime selle, kas jääda rahulikuks ja võtta iga kohustus vastu arenguvõimalusena, samuti selle, kas elada pideva tulevikuterrori all või olla kohal hetkes, et olevikus midagi ära teha. Samuti otsustame selle, kas keskendume pigem vajalikule tegevusele või hirmule eksida ja teha vigu. Keskendudes eksimishirmule ei saa me ealeski midagi korrektselt tehtud – hirm lihtsalt halvab meid. 

Vali kõigepealt iseennast

Tähtis on mõista, et iga inimene peab valima iseend enne oma tööd. See tähendab ülimat haavatavust ja oskust olla iseenda ja oma tugevuste, nõrkuste vastu aus. Elades moto järgi „Ma teen nii palju, kui jõuan, nii hästi, kui suudan” valid sa iseennast, selle asemel, et valida oma töö.

Olles iseenda vastu aus ja võttes vastu kohustused, mis on sulle jõukohased, ei saa sa kuidagi iseendaga vastuollu minna. Öeldakse veel, et raha pärast rohkem kohustusi võtta on rumal valik. Raha ei motiveeri meid iial niivõrd, kuivõrd eneseteostus – tunne tõestada endale, et suudan rohkemat. Seetõttu peaksidki uusi kohustusi vastu võtma need, kes teevad seda õigetel põhjustel. Keel vestil ja veri ninast väljas töötegemine pole kasulik ei meile endile, töökaaslastele, firmale ega ka klientidele.

Tähtis on mõista, milleks ja mis põhjusel midagi teed, ning mida oleks vaja vähem või rohkem teha, et oma elu positiivsemaks muuta.

Sagedane probleem on oma tööülesannete liiga tõsiselt võtmine. Langetakse masendusse, kui ei jõua kõiki ülesandeid õhtuks tehtud; paljud teevad ületunde, et ikka heas kirjas olla; osa ei saa öösel magada, sest stress järgmise päeva pärast on lihtsalt niivõrd suur. Mis saab olla aga nii tähtis, et riskida oma tervise ja heaolutundega? Tööd ei peaks võtma kui ühtainust aspekti oma elus, vaid üht aspekti mitmest.

Olen koolitajana meeskondadele mõista andnud, et kuigi töö on väga tähtis ning mõjutab otseselt paljude käekäiku, ei saa see kunagi olla meie elu ainus tähendus, mille järgi me oma väärtust hindame. Tuletan endale pidevalt meelde, et kui mu hetkeline töökohustus ei hõlma ühegi inimelu päästmist, ei ole see väärt nii tõsiselt võtmist, et ohustada minu sisemist heaolu ja enesetunnet.

Stress saab tekkida ka siis, kui tunneme, et meie ego on ohustatud – meie ja teiste kujund meist, meie isiklik uhkus, eneseteostus. Aga kui suur saab tegelikult olla üks nn tööalane vastutus? Mis saab olla liiga „suur”, et tekiks eksimishirm? Kas see pole mitte tänapäeval ülepaisutatud? Värske pilguga ja erinevast vaatevinklist vaadates pole ükski vastutus piisavalt suur, et sellepärast närvi minna.

Elurõõm ja töötahe toovad tulemuslikkuse

Mõistes seda, et elu liiga tõsiselt võttes kaob kogu elurõõm ja töötahe, suudaksid paljud inimesed olla viljakamad. Keskendudes praegusele hetkele ja kohustusele, ei halvaks neid hirm ega liigne vastutustunne, vaid soov valida kõige kasulikum mõtteviis.

Teadmine, et välist sa muuta ei saa, küll aga oma sisemust, on võti stressivabasse maailma.

Osa inimesi suudab töötada ka ülikiires ja kärarikkas keskkonnas, jäädes sisemiselt täiesti rahulikuks. Selleks on tarvis pidevat praktikat ja oskust end välismaailmast välja lülitada, kuid kasutegurid on liiga magusad, et neist loobuda. Lõppkokkuvõttes ei saa me kunagi võtta vastutust tuleviku ees. Me ei tea, mis plaanid on elul meie töö, firma ja saatusega. Mida me aga teame, on suutlikkus anda endast parim.

Kuidas saaksid sina ümber mõtestada oma praegused kohustused ja vastutuse firma ees? Kas sa mõistad, et „suur vastutus” on suur vaid sinu jaoks ning tegelikkuses määrad just nimelt sina selle vastutuse mõõtme? Kas sa leiad end samuti pidevalt oleviku asemel tulevikus ekslemas, lubades hirmutundel oma töörõõmu ja rahulolutunnet pärssida? Kas sa märkad emotsionaalset kaaperdamist igas stressirohkes olukorras ning soovid seda tulevikus vältida? Võttes arvesse eelnevaid küsimusi, mõtiskledes ning tehes oma järeldused, siis kuidas saad sina praegu endast parima anda?

Osale arutelus

  • Kaido Pajumaa, juhtide ja meeskondade koolitaja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Lihtne, soodne ja turvaline veebipõhine dokumendihaldussüsteem

Midagi installeerida pole tarvis ja aastase paketi kuutasuks on vaid 8.99 eurot kogu ettevõttele, mitte inimese kohta.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised