Suvepäevade ja sisekoolituste maksuaspektid

Tõnis Jakob
Tõnis Jakob annab ülevaate suvepäevade ja sisekoolituste maksuaspektidest

Erisoodustuste maksustamine on palju vaidlusi tekitanud, sest erisoodustuse, kingituse, ettevõtlusega mitteseotud kulu ja ettevõtlusega seotud kulu eristamine on tihti keeruline – kõiki tõendeid ja asjaolusid tuleks hinnata eelkõige kulu tegemise eesmärgi järgi.

Erisoodustus on paljuski tõlgendamise küsimus, kuna tegemist on ühe kingituse liigiga, millel on suurem maksukoormus võrreldes teiste kingitustega. Erisoodustuse puhul puudub maksuvaba osa ning erisoodustus maksustatakse tulumaksuga, sotsiaalmaksuga ja olenevalt asjaoludest ka käibemaksuga.

Erisoodustuse mõiste

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 4 sätestab, et erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.

Erisoodustuseks on füüsilisele isikule mitterahalises vormis tasuta või soodushinnaga antud hüved, kuid ainus rahaline väljamakse, mida maksustatakse erisoodustusena, on üle normi makstud sõiduauto hüvitis.

TuMS-s toodud erisoodustuse mõiste on üldsõnaline ja raskesti määratletav, mida on märgitud ka kohtupraktikas.

Näiteks on Riigikohus märkinud, et erisoodustus on tööandjalt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu, kusjuures erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitada ka loonuspalgana. Riigikohus rõhutas, et erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära, kusjuures erisoodustusega ei ole tegemist siis, kui töötaja hüvitab saadud soodustuse tööandjale.

Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et töötajale tehtud soodustuse kvalifitseerimisel TuMS-i § 48 lg 4 mõttes erisoodustusena on oluline ka see, kas konkreetne kulutus on tehtud töötaja või tööandja huvides, kusjuures erisoodustuseks on sellised töötaja huvides tehtud kulud, mis ei ole otseselt vajalikud tööandja jaoks või mille vajalikkus või kasulikkus tööandja jaoks on teisejärguline võrreldes töötaja kasuga.

Nagu eeltoodud kohtulahenditest nähtub, tuleb erisoodustusena käsitleda tööandja poolt töötaja huvides antud kauba või teenuse vormis rahaliselt hinnatavat hüve, mida töötaja tööandjale ei hüvita.

Oluline on märkida, et Tallinna Ringkonnakohus tõi eelmärgitud lahendis esile, et kulu käsitlemist erisoodustusena TuMS-i § 48 lg 4 mõttes ei välista iseenesest see, et kulu vastab TuMS-i § 32 lg-s 2 toodud ettevõtlusega seotud kulu määratlusele ning TuMS-i § 48 lg-s 2 nimetatud isikule seoses töösuhtega sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud soodustuse või kingituse tegemine võib samal ajal tööandja ettevõtluse säilitamise ja arendamise seisukohalt olla vajalik ja kohane.

Ettevõtlusega seotud kulu võib sellele vaatamata olla tulumaksuga maksustatav.

Töötajate koolituse või suvepäevade kulu maksustamine tööandja poolt sõltub seega asjaoludest.

Tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine

TuMS-i § 48 lg 4 punkti 10 kohaselt on erisoodustus täiskasvanute koolituse seaduse § 1 tähenduses tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine.

Töötajate tööga seotud täienduskoolituse kulude katmine tööandja poolt ei ole erisoodustus.

Lisaks sellele on tööandja kohustatud tagama töötajale teadmiste ja oskuste arendamiseks vajaliku koolituse.

Näiteks töölepingu seaduse § 28 lg 2 punkt 5 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud tagama töötajale teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.

Kui tööandja maksab kinni töötajate huvikoolituse kulud, mis ei ole otseselt seotud tööandja ettevõtlusega ja töötaja tööga, siis selline kulu on erisoodustus.

Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt jaguneb täiskasvanute koolitus tasemeõppeks ja täienduskoolituseks, kusjuures seaduseelnõu seletuskirjas märgitakse, et täienduskoolituse termin hõlmab tasemeõppest väljapoole jäävat, õppekava alusel toimuvat vabahariduslikku ja tööalast koolitust senises tähenduses, kusjuures lühikesi infopäevi, seminare jt infojagamise üritusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta.

Kui tööandja korraldab oma töötajatele lühikesi tööalaseid koolitusi spetsiaalse õppekavata, siis vaatamata sellele, et formaalselt ei ole tegemist täienduskoolitusega, on tööandja jaoks ikkagi tegemist ettevõtlusega seotud kuluga, mis ei ole erisoodustus.

Samas on probleemiks selliste koolituste käigus töötajate toitlustamiskulude maksustamine.

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 5 sätestab tööandja kohustuse katta töötaja koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu, kuid ei näe ette muude kulude kandmise kohustust.

TuMS-i § 48 lg 4 p 7 kohaselt on erisoodustus asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga. Sellest tulenevalt on maksu- ja tolliameti ning kohtupraktika üldine käsitlus selline, et töötajate toitlustamise ja meelelahutuse kulude kandmine on tööandjale maksustatav erisoodustus.

Ükskõik kuidas tööalast koolitust nimetatakse (näiteks koolituspäevad, suvepäevad), sõltub koolituskulude maksukäsitlus kulu tegemise eesmärgist.

Maksustamine sõltub asjaolude tõendamisest

On ilmne, et töökoolituseks vajaliku ruumi ja tehnika kasutamine ning õppematerjali ettevalmistamine on ettevõtlusega seotud kulu.

Kui sellise koolitusega kaasneb meelelahutuse kulu ja töötajate toitlustamine, siis neid kulusid loetakse maksustatavateks erisoodustusteks, kui osavõtjad neid kulusid tööandjale ei hüvita.

Kuivõrd maksustamisel on äärmiselt oluline hinnata asjaolusid kogumis, siis sõltub maksustamine ka kõigi asjaolude tõendamisest.

Tallinna Ringkonnakohus käsitles haldusasjas number 3-08-1465 ühe äriühingu koolitustega seotud kulude maksustamist, kusjuures tööalase koolitusega kaasnes meelahutuslik osa. Selles lahendis märkis ringkonnakohus järgmist:

„15. Iseenesest ei ole vaidlust maksuotsuses toodud maksuhalduri järelduses, et mõlema ürituse näol oli tegemist osalt koolitusega ja osalt meelelahutusliku üritusega töötajatele. Vaidlust ei ole ka selles, et koolitusele pühendatud osa nimetatud üritustes ei ületa 50% osatähtsust.”

„6. a) Kuna üritus ei toimunud tööajal, sellest osavõtu eest töötajaid eraldi ei tasustatud ning üritusest osavõtt oli vabatahtlik, ei saa üritust pidada töötajate poolt tööandja huvides töökohustuse täitmiseks. Kui tööandja eesmärgiks oleks olnud vaid edastada töötajatele aastakokkuvõtete tegemise vormis tähtsat teavet, puudunuks vajadus korraldada selleks pidulikumat laadi koosviibimist (infot saab edastada ka muude kanalite kaudu) ning nõuda tööks vajaliku informatsiooni edastamise eest osavõtutasu maksmist. Samuti oleks kaebuse esitaja pidanud üritusel osalemist sellisel juhul käsitlema eraldi tasustatava tööajana ning üritusel osalemine oleks pidanud olema kõigile töötajatele kohustuslik, mitte vabatahtlik.

Kuna nimetatud eeldusi käesoleval juhul ei esinenud, ei saanud ürituse põhirõhuks olla töötajate koolitamine ja informeerimine. Ka töötajate poolt maksuhaldurile antud selgitustest nähtub, et üritus oli suuremas osas meelelahutuslik.

6. c) 06.01.2006 Pärnu Rannahotellis toimunud ürituse kohta märkis halduskohus:

Toimunud üritus on maksuhalduri poolt õigesti loetud osaliselt koolituseks ja osaliselt töötajatele tehtud erisoodustuseks. Viidates H. V. ja Amserv Auto AS töötajate selgitustele, leidis kohus, et neist nähtuvalt ei olnud ürituse põhirõhk koolitusel, vaid pigem oli tegemist töötajate huvides korraldatud meelelahutusliku aastalõpuüritusega. Eeltoodud järeldust kinnitavad asjaolud, et üritus toimus õhtusel ajal, üritusele võis kaasa võtta saatja, lisaks üldist laadi koolitusele oli korraldatud ka meelelahutusprogramm, toitlustamine ja ööbimine.

Seega puudub kohtul alus maksuotsuse vastavas osas tühistamiseks”.

Nagu eeltoodud kohtulahendist nähtub, nõustus kohus asjaolusid hinnates maksuhalduri käsitlusega, et pool vastavate koolituste kuludest loeti maksustatavaks erisoodustuseks, sest oluline osa koolituspäeva kuludest oli seotud meelelahutusega.

Kuigi äriühingu arvates oli mõlema koolituse puhul tegemist positiivse töökeskkonna loomiseks korraldatud meelelahutusliku iseloomuga üritusega, ei võtnud kohus seda argumenti arvesse ning ei tühistanud maksuotsust.

Maksukäsitlus oleneb kulu tegemise eesmärgist

Maksu- ja tolliamet on oma kodulehel andnud järgmise selgituse:

„Füüsilisele isikule tehtud kingituste või meelelahutusele tehtud kulutuste, toitlustamise kulu jms puhul on oluline määratleda eelkõige isik, kelle kasuks kulutus on tehtud. Nimetatud kulutusi maksustatakse kas TuMS § 48 või § 49 alusel, tulenevalt saaja seotusest maksumaksjaga.

Tööandja poolt töötajale tehtud kingitused, kulud toitlustamisele või meelelahutusele vms, maksustatakse TuMS § 48 alusel ja deklareeritakse vormi TSD lisal 4. Sellisel juhul on tegemist erisoodustusega, kus mõiste „töötaja” on sätestatud TuMS § 48 lõigetes 3 ja 6 ning nende isikute loetelu on lõplik.”

Kui tööandja saadab oma töötaja koolitusfirma korraldatud koolitusele, siis on tavaline, et koolitusfirma tagab koolituse ajal osavõtjatele kohvipausi ja näiteks lõunasöögi. Sellistel juhtudel toitlustuskulude maksukäsitluse puhul on maksu- ja tolliameti selgitused olnud eri aegadel erinevad ja ka vastuolulised.

Kui koolitusfirma tagab osavõtjatele koolituse ajal toitlustamise, siis on ilmne, et see ei ole koolitusfirma põhitegevus ning tavaliselt on koolituse tutvustamisel ka märgitud või on see väljakujunenud praktika, et osavõtutasu katab ka kohvi ja toitlustamist. Sellisel juhul ei saaks rääkida, et koolitusfirmal on külaliste vastuvõtukulu, sest osavõtutasu sisaldab ka toitlustuse kulu.

Toitlustuskulu koolitusarvel eraldi väljatoomine oleks kunstlik, sest see ei ole koolitusfirma eraldi äritegevus ja on koolituse üks kuluelemente, mitte aga põhisooritus.

Selliste juhtude kohta on Euroopa Kohus lahendis C-2425/06 märkinud järgmist:

„51. Siiski tuleb teatud asjaoludel paljusid formaalselt eraldiseisvaid teenuseid, mida võib osutada ükshaaval ja mis niiviisi kuuluvad eraldi maksustamisele või maksust vabastamisele, käsitleda üheainsa tehinguna, kui need ei ole sõltumatud.

52. Teenust tuleb käsitleda põhiteenuse kõrvalteenusena eriti siis, kui see ei ole kliendi jaoks omaette eesmärk, vaid osutatava põhiteenuse parematel tingimustel kasutamise vahend.

53. Ühtlasi võib leida, et tegemist on ühe teenusega, kui kaks või mitu maksukohustuslase poolt kliendile pakutud tehinguga hõlmatud aspekti või toimingut on nii tihedalt seotud, et nad moodustavad objektiivselt ühe lahutamatu majandustehingu, mille osadeks jagamine oleks kunstlik.”

Mõnikord on koolitusi ja meelelahutusliku iseloomuga üritusi (nt suvepäevad, äriühingu aastapäev) korraldatud kontsernis ühe üritusena eri ettevõtetele korraga, kus algselt kannab kulu üks ettevõte ja hiljem jagatakse kulu erinevate ettevõtete vahel või kulu jääbki ainult ühe kontserni ettevõtte kanda.

Ka sellistel juhtudel tuleb kulude maksukäsitlus määrata kulu tegemise eesmärgist lähtudes.

Erisoodustuste maksustamine kontsernis

Erisoodustuste maksustamisel kontsernis on TuMS-i § 48 lg 6 toodud teatud erisus.

TuMS-i § 48 lg 6 sätestab, et tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik.

Kuigi selles punktis on märgitud, et töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest eelmises lauses nimetatud isikult, siis maksustamisel töötajale loota ei saa ning kontsernis tuleb ettevõtete vahel ise informeerida teist poolt maksustatava erisoodustuse summa suurusest tagamaks maksukohustuse korrektse täitmise.

TuMS-i § 48 lg 6 sõnastus on raskepärane ja tekitab palju arusaamatusi, kuid seadusesätte mõte on selline, et kui kontserni üks Eesti ettevõte teeb kontserni teise Eesti ettevõtte töötajale kingituse ehk erisoodustuse, siis maksab erisoodustusega seotud maksud vastava töötaja tööandja ja mitte vastava kulu teinud teine kontserni ettevõte.

Näiteks kui emaettevõte korraldab kontserni Eesti töötajatele suvepäevad, mis on tervikuna meelelahutusüritus ehk kulud on erisoodustus, ja kannab kõik kulud ning ühelegi teisele kontserni Eesti ettevõttele selle kohta arvet ei esita, siis peaks emaettevõte teatama igale Eesti tütarettevõttele vastava kulu, mida tütarettevõte peab maksustama oma erisoodustusena, olenemata sellest, et ükski tütarettevõte suvepäevade kulu ei kandnud.

Kui näiteks sellisest kontserni Eesti emaettevõtte poolt Eestis korraldatud suvepäevadest võtavad osa ka välismaal asuva tütarettevõtte töötajad ja neile selle eest arvet ei esitata või välisfirmale arvet ei esitata, siis peab emaettevõte lugema välisfirma tütarettevõtte töötajatele langeva suvepäevade kulu Eestis külaliste vastuvõtukuluks.

Vastuvõtukulud on TuMS-i § 49 lg 4 tähenduses külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud toitlustamisele, majutamisele, transpordile või meelelahutusele.

Vastuvõtukulude puhul ei piisa majutus-, sõidu- ja toitlustuskulude maksustamisel ainuüksi kulu liigist, eelkõige tuleb kindlaks teha kulu tegemise eesmärk. Kui üritus on suunatud oma töötajatele (sh töötajate sugulased, abikaasa või elukaaslane), siis on tegemist erisoodustusega, kui aga sellisest üritusest võtavad osa ka külalised, siis osa külalistele langevatest kuludest saab käsitleda külaliste vastuvõtuna.

Vastuvõtul võivad osaleda nii töötajad kui ka külalised, mistõttu tuleb vastuvõtukulude maksustamisel arvestada, kelle huvides ja kellele üritus korraldatakse.

Osale arutelus

  • Tõnis Jakob, OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Väderstad otsib RAAMATUPIDAJAT

Väderstad OÜ

05. juuni 2017

Hulgikaubandusettevõte otsib FINANTSJUHTI

M-Partner HR OÜ

26. juuni 2017

Uudised