Valitsuse plaanitav panditulumaks kahjustab Eesti konkurentsivõimet

Valitsuse plaanitav panditulumaks kahjustab Eesti
Panditulumaks kahjustab Eesti ettevõtluskeskkonda

Kontsernisiseste laenude ja finantseerimistehingute maksustamine 20 protsendi suuruse tulumaksuga ehk nn panditulumaks kahjustab Eesti ettevõtluskeskkonda, lahendamata tegelikku probleemi, leiavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Rahandusministeerium soovib panditulumaksuga piirata Eestis asuva tütarettevõtte kasumi väljaviimist välismaal asuvasse emaettevõttesse laenude kaudu.

„Nõustume, et mõned ettevõtted tõepoolest kasutavad sellist lahendust maksudest kõrvale hiilimiseks ja probleemiga tuleb tegelda. Siiski ei ole panditulumaksu kehtestamine meie hinnangul proportsionaalne meede, sest sellega kahjustatakse ettevõtluskeskkonda ja tehakse põhjendamatult keerulisemaks õiguskuulekalt käituvate ettevõtete tegevus,“ kinnitas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Kuigi eesmärk on tõestada kasumi pahatahtlikku Eestist välja viimist, mõjutab panditulumaksu kehtestamine negatiivselt ka kohalikke ettevõtteid – maksu ei ole võimalik kehtestada selliselt, et see kehtiks vaid välismaiste emaettevõtetega kontsernidele. Viimane poleks ka põhjendatud, sest kindlasti ei saa väita, et enamik rahvusvahelisi kontserne tegeleks laenude abil Eestist kasumi väljaviimisega.“

Panditulumaks toob ettevõtetele kaasa suureneva bürokraatia, kaasnevad ka otsesed majanduslikud kulud, selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Rahandusminister ei saa aru, et püüdes lahendada probleemi, läheb ta tegelikult maksustama ettevõtete igapäevast majandustegevust. See halvendab taaskord Eesti maksukeskkonda, mis on viimaste Rahandusministeeriumi algatuste tõttu niigi kiiresti halvenemas,“ ütles Tamsar.

„Kui praegu saab emaettevõte ühe tütarettevõte investeeringuteks kasutada teise ettevõtte vahendeid, siis selliste tehingute maksustamine suunab ettevõtted vajalikke ressursse hankima pangalaenu kaudu, millelt tuleb tasuda intressi. Tulemuseks on investeeringute vähenemine ja üleüldine ettevõtluskeskkonna halvenemine,“ lisas Tamsar.

Ettevõtlusorganisatsioone teeb murelikuks, et taaskord on Valitsus töösse pannud idee, millel mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata. Enne maksu kehtestamist tuleks vastata küsimustele, milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinvesteeringuid, milline on mõju ettevõtluskeskkonnale tulevikus ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks.

Põhjaliku analüüsi tegemata jätmise tõttu on ministeeriumil jäänud kahe silma vahele asjaolu, et probleemi saab lahendada ka täna kehtivate õigusaktide alusel. Näiteks on Riigikohtu lahendite ja kehtivate seaduste järgi võimalik maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Probleemiga võitlemiseks on ka lihtsamaid meetmeid – ettevõtjatega otsesuhtlus, avalik teavitamine, märgukirjad jne.

Koja ja Tööandjate hinnangul on planeeritavas panditulumaksus palju küsitavusi, mis vajavad analüüsimist – miks soovitakse maksustada just üle kaheaastaseid laene, miks deponeeritud panditulumaks laekuks tagastamisel ettemaksukontole jne. Nende ja veel mitme küsimusega pöördusid ettevõtlusorganisatsioonid hiljuti nii rahandusministri kui ka Maksu- ja Tolliameti poole.

Valitsus on lubanud seista majandusarengu eest ja soodustada ettevõtlust. Kaubanduskoda ja Tööandjate keskliit on murelikud, et senised sammud ja plaanid on pigem andnud vastupidist sõnumit. Väikesed positiivsed muudatused, nagu ettevõtluskonto mikroettevõtetele, ei kata kuidagi maksumuudatustega tehtavat kahju.

Taust:

•19. jaanuaril andis valitsus rahandusministrile ülesande koostada eelnõu, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Plaanitav jõustamise aeg on 01.01.2018

• Uus maks mõjutaks 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet. Kõigi ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi.

• Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30% riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle 2 miljardi euro.

• Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35% hõivatutest ehk ca 225 000 inimest.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Lihtne, soodne ja turvaline veebipõhine dokumendihaldussüsteem

Midagi installeerida pole tarvis ja aastase paketi kuutasuks on vaid 8.99 eurot kogu ettevõttele, mitte inimese kohta.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised