Töötervishoiu või tööohutuse nõuete rikkumise tagajärjed

Töötervishoiu või tööohutuse nõuete rikkumise taga
Tööandja vastutus tööohutuse või töötervishoiu nõuete rikkumise korral

Kui tuvastatakse, et töövõime kaotusest tingitud kahju on põhjuslikus seoses rikkumisega ning esineb süü, on tööandjal kohustus tekkinud kahju hüvitada. Tavapäraselt seisneb kahju sissetulekute vähenemises.

Tervisele ohutu töökeskkonna tagamise ja tööohutuse korraldamise kohustuse rikkumisega kaasneb tsiviilvastutus. Tööandja kõrval võetakse väärteo või kriminaalkorras vastutusele ka personalijuhte ja juhatuse liikmeid. Võimalikud on ka haldusmenetluses määratavad kohustused.

Tsiviilõiguslik vastutus tervise kahjustumise korral

Kutsehaigus võib kujuneda või tööõnnetus juhtuda ka siis, kui tööandja on oma kohustused töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel täitnud. Sellisel juhul ei pea tööandja tsiviilõiguslikult vastutama. Olukord on vastupidine, kui töötaja kaotab töövõime ja tööandja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Tööandja peab vaidluses tõendama, et sellised nõuded täideti. Kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju perioodiliselt makstava hüvitise eesmärk on hüvitada eelkõige sissetulek, mida kahjustatud isik oleks saanud, kui tervisekahju ei oleks tekkinud. Perioodilised hüvitised mõistetakse välja töötaja surmani. Sellist hüvitist saab varustada indeksiga, mis kajastab kahjustatud isiku kaotatud sissetuleku võimalikku muutust. Indeks võib kajastada üldise keskmise brutopalga või kahju kannatanud isikuga samal tegevusalal töötavate isikute keskmise brutopalga muutust

Kahjustatud isikule, kelleks võib olla ka endine töötaja, tuleb hüvitada ka otsesed kulud (näiteks ravikulud), sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud. Kohtupraktikas eeldatakse, et tervise kahjustumise või kehavigastuse tekkimise tagajärjel tekib ka mittevaraline kahju.

Surmaga kaasnev tsiviilõiguslik vastutus

Kui töötaja saab tööõnnetuse tagajärjel surma, tuleb tööandjal hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.

Kui töötajal, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel andnud. Hüvitist tuleb maksta ka siis, kui kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus. Kohustus kahju hüvitamiseks on ka isiku suhtes, kes oli surma ajaks eostatud, aga veel sündimata.

Kui töötaja pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas või kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, tuleb maksta mõistlik rahaline hüvitis, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud siis, kui see isik vajab ülalpidamist ja tal ei ole võimalik ülalpidamist muul viisil saada ja töötaja oleks tulevikus eeldatavalt ülalpidamist jätkanud.

Mittevaralise kahju hüvitamine on surnud töötaja lähedastele võimalik vaid teatud erandlikel asjaoludel, mille esinemist peab kahju hüvitamist nõudev lähedane tõendama.

Juriidilisest isikust tööandja tagasinõudeõigus äriühingu juhatuse liikme vastu

Juriidilise isiku juhtorgani liikmetel on äriühingu ees hoolsuskohustus. Hoolsuskohustus on eelkõige objektiivne käitumisstandard, mille abil on võimalik hinnata, kas juhatuse liige on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Juhatuse liige on kohustatud tegutsema heas usus äriühingu huvides ning vältima äriühingule kahju tekkimist. Kohtupraktika loeb juhatuse liikme hoolsusstandardi sisusse kuuluvaks ka juhatuse liikme kohustust tegutseda kooskõlas seadusega.

Kui juriidilisest isikust tööandjale tekib kahju mõne juhatuse liikmele laieneva kohustuse rikkumise tagajärjel, milleks on ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagamine igas tööga seotud olukorras äriühingu tegevuses, on juhatuse liige vastutusest vabanemiseks kohustatud äriühingule tõendama, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastasel juhul on äriühingul juhatuse liikme vastu tagasinõudeõigus ulatuses, milles tööandja kannatanu suhtes kahju kandis.

Karistusõiguslik vastutus

Karistusõiguslik vastutus tuleb nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul kõne alla siis, kui töötervishoiu või tööohutuse nõudeid on eiratud või kui nõudeid eirati ettevaatamatusest ning kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus või inimese surm. Raske tervisekahjustuse või surma põhjustamise eest karistatakse olenevalt süüteo koosseisust rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sama teo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega, mille määr on 4000 eurost kuni 16 miljoni euroni.

Kui tööandja rikub töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja kui sellega kaasneb tööõnnetuse või tervisekahjustuse oht, karistatakse füüsilisest isikust tööandjat väärteo korras rahatrahviga kuni 300 trahviühikut(trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.

Kui tööandja varjab tööõnnetust või kutsehaigestumist, jätab selle uurimata või selle kohta kirjaliku raporti koostamata, karistatakse füüsilisest isikust tööandjat väärteo korras rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse sama teo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 2000 eurot. Kui rikkumine seisneb töö- ja puhkeaja nõuete eiramises, kaasnevad väärteokaristused vastavalt kuni 100 trahviühikut ja 1300 eurot.

Silmas tuleb pidada, et karistusõiguslikku vastutust on nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule võimalik omistada vaid siis, kui tuvastatud on, et tööandja poolt ohutusnõuete eiramise ja saabunud tagajärje vahel on otsene ja vahetu põhjuslik seos. Samuti on tähtis, et juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja, kes oma tegevusega või tegevusetusega rikkus tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi, oleks tuvastatav.

Füüsiliste isikute vastutus

Juriidilisest isikust tööandja puhul on füüsiliseks isikuks, kes tööohutuse eest vastutab ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on õiguslikult kohustatud tööandjana tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras äriühingu tegevuses, äriühingu juhatuse liige. Kui juhatus on asjakohased kohustused delegeerinud, vastutab volitusega isik, tihtilugu personalijuht.

Haldusõiguslik vastutus

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest võib Tööinspektsioon teha tööandjale ettekirjutuse ja selle täitmata jätmisel määrata sunniraha kuni kohustuse täitmiseni 3200 eurot.

Artikkel ilmus algselt ajakirja Personali Praktik veebruarinumbris.

Infot ajakirja Personali Praktik kohta leiad SIIT.

Osale arutelus

  • Rando Maisvee, Eversheds Ots & Co partner
    Kaisa-Maria Vellomäe, Eversheds Ots & Co advokaat

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Lihtne, soodne ja turvaline veebipõhine dokumendihaldussüsteem

Midagi installeerida pole tarvis ja aastase paketi kuutasuks on vaid 8.99 eurot kogu ettevõttele, mitte inimese kohta.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

EESTI KUNSTIMUUSEUM otsib FINANTSJUHTI

Eesti Kunstimuuseum

31. märts 2017

Uudised