Kobareelnõuga tehtud maksumuudatused

Tõnis Jakob
Maksuekspert Tõnis Jakob käsitleb vastuvõetud maksumuudatusi

Riigikogu võttis 19. detsembril 2016 vastu tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mida on hakatud kutsuma kobareelnõuks ning mis muudab oluliselt senist maksustamist ja maksukorraldust.

Nimetatud maksumuudatused kuulutas president välja ja need avaldati 24. detsembril 2016 Riigi Teatajas, kuid president tegi seejuures avalduse, et ta pole rahul selle eelnõu menetlemise protseduuriga ning tema arvates on tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses kohti, mille puhul tuleks kontrollida nende vastavust põhiseadusele.
Ühtlasi on kobareelnõu vastuvõtmisel jäetud arvestamata maksukorralduse seaduse §-s41 sätestatud põhimõte, et negatiivse mõjuga maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.
Kuigi maksumuudatused on vastu võetud ja peaksid kehtima, võib arvata, et mõne sätte kehtivuse üle võib tekkida vaidlusi ning küsimus võib jõuda Riigikohtusse.

Vaatleme vastuvõetud kobareelnõuga tehtud mõningaid maksumuudatusi.

Kobareelnõuga ei muudeta juriidiliste isikute maksustamise põhimõtet. Endiselt maksustatakse juriidilise isiku kasum mitte kasumi teenimisel, vaid selle jaotamisel ning maksustatakse juriidilise isiku tehtud maksustatavad kulud ja väljamaksed.

Kõige olulisemad maksumuudatused puudutavad füüsiliste isikute tulu maksustamist. Ühelt poolt suurendatakse füüsilise isiku tulumaksuvaba tulu, kuid teiselt poolt kaotatakse maksumaksjale soodsaid maksusätteid. Üsna palju maksumuudatusi kehtib alates 1. jaanuarist 2017 ja osa jõustub hilisemast ajast, kusjuures maksuvaba tulu järsk suurenemine hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2018.

Maksuvaba tulu järsk suurenemine

Alates 1. jaanuarist 2017 on tulumaksuvaba tulu 180 eurot kuus (2160 eurot aastas) senise 170 euro asemel (2040 eurot aastas).

Kui 2016. aastal oli maksuvaba pension 2700 eurot aastas (225 eurot kuus), siis kobareelnõu kohaselt on alates 1. jaanuarist 2017 maksuvaba pensioni suuruseks 2832 eurot aastas (236 eurot kuus).

Vastuvõetud tulumaksuseaduse (TuMS) muutmise seaduse kohaselt on alates 1. jaanuarist 2018 residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu piirmääraks 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.

Uue maksuvaba tulu jooksva rakendamise teeb keeruliseks asjaolu, et nähakse ette maksuvaba tulu regresseeruvana ehk alates teatud tulutasemest vähenevana ning lisaks võetakse arvesse ka muud tulud peale töötasu. Maksuvaba tulu suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse füüsilise isiku Eestis maksustatav tulu ja ka sellised tululiigid, mida ei loeta tulumaksuseaduse tähenduses füüsilise isiku tuluks või tema Eestis tulumaksuga maksustatavaks tuluks, nagu näiteks Eestis ja välismaal saadud dividendid, välismaal saadud palgatulu ja muu välismaal saadud tulu, mida välislepingu (sh maksulepingu) järgi Eestis ei maksustata.

Kui varem sai füüsiline isik üldjuhul aasta tuludeklaratsiooni esitamise järel tulumaksu tagasi, siis nüüd peab ta hakkama tulumaksu juurde maksma.

Suurema sissetulekuga inimestele ei peaks tulumaksu juurdemaks probleeme tekitama, kuid madalama sissetulekuga inimestele võib see olla keerukas. Varasematel aastatel oli elatise maksustamisel selline kord, et elatise saaja pidi ise saadud elatise tulumaksuga maksustama ehk kogu aasta elatise summalt tulumaksu juurde maksma. See aga tekitas nii suure sotsiaalse probleemi, et alates 1. jaanuarist 2011 muudeti elatise tulumaksuga maksustamise korda põhjalikult ning elatise saaja enam saadud elatiselt tulumaksu maksma ei pea.

Kuivõrd tulumaksu juurdemaksmine võib tekitada pingeid finantsseisus, siis selle vältimiseks võib maksumaksja anda tööandjale avalduse, kus ta palub jooksvalt tulumaksu kinnipidamisel maha arvata väiksem maksuvaba tulu.

Selleks on TuMS-i?§ 42 lõikes 1 ette nähtud järgmine kord:

„(1)?Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus maksuvaba tulu 500 eurot, mida vähendatakse ühe euro võrra (kuid mitte enam kui nullini) 1200 eurot ületava väljamakse iga lisanduva 1,80 euro kohta. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise. Kui maksumaksjale ei tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid igal kuul või kui väljamakse oli mõnel kuul 1200 eurost väiksem, on samal tulumaksu kinnipidajal õigus arvestada maksuvaba tulu summeeritult kalendriaasta algusest.?

Maksuvaba tulu piirmäära tõstmisega seotud muudatused

Maksuvaba tulu piirmäära tõstmise tõttu 500 eurole kuus kaob alates 2018. aastast eraldi tulumaksuvaba pension ning madalapalgalistele tulumaksu tagasimakset enam ei rakendata.

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakset saab taotleda 2016. aasta tulude alusel vaid 2017. aastal ning 2017 tulude alusel enam tulumaksu tagasimakset ei tehta.

TuMS-i 282 lõike 1 täiendusega lubatakse alates 1. jaanuarist 2017 TuMS-i §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot varasema kuni 1200 euro asemel (kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust).

Alates 1. jaanuarist 2017 kaotati abikaasade ühised tuludeklaratsioonid, kuid teatud erand on ette nähtud TuMS-i 282 lõikega 11.

TuMS-i § 282 täiendati lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11)?Kui §-des 25 ja 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid või kui §-s 231 nimetatud mahaarvamine ületab maksumaksja maksustatavat tulu, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus. Paragrahvis 231 nimetatud mahaarvamise õiguse kasutamisel võib arvesse võtta mõlema abikaasa lapsed, kelle kohta ei arva täiendavat maksuvaba tulu maha kolmas isik.?

Seega abikaasade ühises tuludeklaratsioonis saab kajastada TuMS-i §-s 25 (eluasemelaenu intress), §-s 26 (koolituskulu) ja §-s 231 (täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral) toodud mahaarvamisi.

Intressi maksmine

TuMS-i muudatusega tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2018 kehtetuks TuMS-i § 17 lg-d 2 ja 3, mis tähendab, et TuMS-i § 17 muudatuse kohaselt on edaspidi igasugune residendist füüsilisele isikule makstav intress tulumaksuga maksustatav.

Samas ei muudeta TuMS-i §-s 172 toodud investeerimiskonto kasutamise võimalust, mistõttu võib investeerimiskonto kaudu saadud intresside tulumaksukohustuse edasi lükata.

Tulumaksu edasilükkamise tingimused sätestab TuMS-i § 172 lg 1 ning selleks tuleb finantsvara (hoius) soetada investeerimiskontol oleva raha eest ja finantsvaralt saadud tulu (intress) tuleb kanda viivitamata investeerimiskontole.

Alates 1. jaanuarist 2017 on tunnistatud kehtetuks TuMS-i § 572, mis tähendab, et enam ei pea teatama Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale füüsilisele isikule intressi maksmisest.

Töötajate terviseedendamise soodustamine

TuMS-i muudatustega nähakse alates 2018. aastast ette erisoodustuse maksuvabastus nendelt spordi- ja tervishoiuteenuste kuludelt, mida tööandja oma töötajate heaks teeb.

Sellised töötajate tervise heaks tehtavad kulud, mida ei loeta erisoodustuseks, on toodud TuMS-i §-s 48 lõikes 55 järgmises sõnastuses:

„(55) Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:

1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;

2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;

3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;

4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;

5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset?.

Tulumaksuseaduse muudatusega nähakse alates 1. jaanuarist 2018 ette, et maksumaksja on kohustatud terviseedendamise maksusoodustuse kasutamisest teatama maksuhaldurile ning on kohustatud nende kulude kohta esitama maksu- ja tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks.

Kobareelnõu seletuskirjas märgiti järgmist: „Tõenäoliselt suurendab soodustus seda kasutama hakkavate ettevõtete halduskoormust, kuna maksusoodustuse kasutamise üle tuleb pidama hakata isikupõhiselt detailset arvestust. Enim mõjutab uus kord neid ettevõtteid, kes võimaldavad töötajatel kasutada ettevõttesisest spordiklubi, kuna kindlaks tuleb määrata nii võimalust kasutavad töötajad kui ka spordiklubi ülalpidamisega seotud kulud.”

Selle soodustuse rakendamiseks tuleb põhjalikult tutvuda kobareelnõu algse seletuskirjaga, sest seletuskirjas on toodud suur hulk tingimusi, mida tuleks tööandjal järgida maksusoodustuse saamiseks.

Näiteks on seletuskirjas märgitud: „Tööandja võib ise otsustada, kas, milliseid tegevusi ja millises summas ta töötajatele soodustust kasutades võimaldab, ent maksuvabastuse piirmäär on ette nähtud töötaja kohta ega ole üle kantav tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse (nt järgmisesse kvartalisse). Näiteks kui tööandjal on kümme töötajat, kuid vaid kaks neist on oma tervist edendanud, ei saa kaheksa töötaja piirmäära selleks kasutada. Kui piirmäär oleks üle kantav teistele töötajatele, oleks kõikide töötajate summeeritud piirmäära võimalik kasutada vaid ühe töötaja poolt, mis ei täidaks seaduse muutmisel seatud eesmärki ning suurendaks kuritarvituste riski.

... Erisoodustusena ei maksustata ainult neid osavõtutasusid, mis on seotud avalike rahvaspordiüritustega, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel. Rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid ürituste sarju ja üksiküritusi, kuid need ei hõlma näiteks ettevõttesiseseid spordipäevi või nendega sarnaseid kitsamale sihtrühmale suunatud üritusi, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe.

... Sportimis- ja liikumispaiga all mõistetakse avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse. Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu ning mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud.

... Sportimis- või liikumispaiga kasutamisega seotud kuludeks ei loeta vahendeid, riideid ega jalanõusid, mida tegevuse harrastamiseks võib vaja minna, kuna maksuvabastuse eesmärgiks ei ole katta tööandja poolt kõiki töötaja tervise edendamisega seotud kulutusi, vaid tegemist on tööandja ja töövõtja jagatud vastutusega.

... Maksuvabastuse piirmäära ulatuses võib tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada, kuid maksuvabastus ei laiene uute spordirajatiste loomiseks tehtavatele kulutustele.

... Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi.

Näide: tööandja on oma ruumidesse loonud ettevõtte töötajatele kasutamiseks jõusaali, mida regulaarselt kasutab 10 töötajat. Ruumide ja seadmete hoolduseks ning koristamiseks kulub 200 eurot kuus, lisaks 150 eurot vee- ja elektrikulu, kokku 350 eurot kuus ehk 1050 eurot kvartalis. Kuna 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 x 100 = 1000 eurot, kuulub maksustamisele piirmäära ületav osa ehk 50 eurot.”

Sotsiaalmaksumäär

Kuigi sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 7 kohaselt pidi algselt alates 1. jaanuarist 2017 sotsiaalmaksumäär vähenema 32,5%-le, on kobareelnõus SMS-i muudatuse kohaselt sotsiaalmaksumäär alates 1. jaanuarist 2017 ja edaspidi 33% maksustatavalt summalt.
Kuivõrd kobareelnõuna vastuvõetud maksuseaduste muudatused avaldati Riigi Teatajas 24. detsembril 2016, siis on ilmne, et maksumuudatus toob maksumaksjale kaasa täiendava maksukoormuse, ilma et ta oleks sellest kuus kuud ette teadnud.   
Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse riigieelarvega ning 2017. aasta riigieelarve seaduses on märgitud, et alates 1. jaanuarist 2017 on see 430 eurot kuus. See tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 2017. aastal on 141,90 eurot kuus.
Töötasu alammäär on 2017. aastal 470 eurot kuus. Valitsuse 2015. aasta 18. detsembri määrusega nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine” kehtestati 2017. aasta 1. jaanuarist tunnitasu alammääraks 2,78 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot (2016. aastal oli see 430 eurot kuus).

Töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension

Töötuskindlustusmakse määrad 2017. aastal ei muutunud. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on endiselt 1,6% ning tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,8% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
Endiseks jäävad ka kohustusliku kogumispensioni makse määrad ehk 2% või 3%. Kui tavamäär on 2%, siis kogumispensionide seaduse § 672 lg 1 kohaselt oli kohustatud isikul 2013. aasta 15. maist kuni 15. septembrini õigus esitada kontohaldurile või registripidajale makse määra ajutise tõstmise avaldus makse tasumiseks määras 3%.

Haigushüvitised

Kobareelnõuga muudeti 2017 aasta 1. jaanuarist haigushüvitise maksustamist. SMS-i § 3 loetleb summad või soodustused, mida sotsiaalmaksuga ei maksustata ning alates 1. jaanuarist 2017 muudetakse SMS-i § 3 punkti 3. Seega, edaspidi ei maksustata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi – TTOS) §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ning § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „TTOS § 122 kohaselt on tööandjal kohustus maksta töötajale haigushüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata nimetatud sätte alusel makstud haigushüvitist sotsiaalmaksuga, kui see ei ületa töötaja keskmist töötasu. Küll aga on tööandja makstav haigushüvitis TuMS-i § 13 lõike 1 alusel tulumaksuga maksustatav.
Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse selle maksmise korral teha seda sotsiaalmaksuvabalt.
Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta seda vähemalt 70% töötaja keskmisest töötasust, vaid summa on tööandja enda otsustada.”

Majutusasutuste käibemaksumäär ja käibemaksuvabastustõend

Käibemaksuseaduse § 15 lg 21 kohaselt pidi alates 1. jaanuarist 2017 käibemaksumäär suurenema 14%-ni majutuse või koos hommikusöögiga majutuse maksustatavast väärtusest, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus, kuid KMS-i muudatusega majutuse käibemaksumäära suurenemine tühistati ning seega majutuse või koos hommikusöögiga majutuse käibemaksumäär on alates 1. jaanuarist 2017 endiselt 9%.
Juba 1. maist 2016 lubati KMS-i loetletud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele või institutsioonile ja Eestis asuvale rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile või NATO liikmesriigi relvajõududele (v.a Eesti) ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks müüa kaupu ja teenuseid 0% käibemaksumääraga, kuid alates 1. jaanuarist 2017 nähakse ette sellise soodustuse saamiseks käibemaksuvabastustõendi väljastamine.

Erikorra järgi maksustatavad metalltooted

Eelmise aasta 26. oktoobril võttis Riigikogu vastu KMS-i muudatuse, mille järgi täiendati alates 1. jaanuarist 2017 KMS-i § 411 erikorra alusel maksustatavate kaupade nimekirja metalltoodetega ning erikorra alusel maksustatakse kinnisasja, metallijäätmeid, väärismetalli ja metalltooteid.
Seega maksustatakse alates 1. jaanuarist 2017 riigisisese pöördkäibemaksuga järgmised metalltooted: metalltooted KN koodidega 7208–7220 (välja arvatud keevitustraat ja keevitusvardad), 7222, 7225, 7226, 7228 (välja arvatud keevitusvardad), 73011000, 730300–7306, 73081000, 73082000, 73121061, 73121069, 731420 ja 73143900, mis on nimetatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1754/2015, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 285, 30.10.2015, lk 1–926) (st lehtvaltstooted, varbmaterjal, traat, teras valuplokkidena, torud ja õõnesprofiilid, trossid, võred ja võrgud jne).

Osale arutelus

  • Tõnis Jakob, OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Lihtne, soodne ja turvaline veebipõhine dokumendihaldussüsteem

Midagi installeerida pole tarvis ja aastase paketi kuutasuks on vaid 8.99 eurot kogu ettevõttele, mitte inimese kohta.

Valdkonna tööpakkumised

EESTI KUNSTIMUUSEUM otsib FINANTSJUHTI

Eesti Kunstimuuseum

31. märts 2017

Uudised