Rööprähkluse asemel meelevirgus

Kristjan Otsmann
Koolitaja Kristjan Otsmann annab nõu, kuidas asendada rööprähklemist

Rööprähklemise ehk multitasking’u asendamine meelevirguse ehk mindfulness’i tehnikatega aitab tulemuslikkust suurendada ja pinget leevendada.

Rööprähklemise all pean silmas eelkõige seda, kui proovitakse teha samal ajal kaht mõtlemist või keskendumist nõudvat tegevust: näiteks kirjutada e-kirja ja samal ajal kuulata, mida vestluspartner räägib. Uuringud näitavad, et sellisel moel suudab mitmetoimeline olla alla 0,5 protsendi inimkonnast.

Enamik teeb üht asja korraga ning lülitub ühelt tegevuselt ümber teisele. Mõnel käib ümberlülitumine kiiremini ja teisel aeglasemalt. Kui meile tundub, et mõni suudab rööprähelda, siis tegelikult lülitub ta tõenäoliselt hoopis välkkiirelt ühelt tegevuselt teisele.

Rööprähklemine aeglustab tegevust

Enamik töötab rööpräheldes aeglasemalt kui üht tegevust korraga tehes, kuid aju vallandab mitut asja korraga tehes rohkem mõnuhormoone ning jääb mulje, nagu jõuaks rohkem teha ja asjad sujuksid kiiremini. Tegelikkuses kulub tegevusteks kauem aega. Ühe hüpoteesi kohaselt on tegemist organismi kaitserefleksiga, mis aitab meil sel moel paremini toime tulla igavate ülesannetega – kui teha neid koos mõne huvitavama tegevusega, siis tajume aja kulgu kiiremana.

Rööprähklusel on peale väiksema tulemuslikkuse üks puudus veel: kui teeme mitut asja korraga, siis kasvab vigade tegemise tõenäosus hüppeliselt. Keskendudes ühele tegevusele, on tulemus tunduvalt kvaliteetsem.

Loomulikult suudame teha mitut automaatset tegevust ühe mõtlemist nõudva tegevusega samal ajal. Näiteks saame korraga arvutis lihtsat meilivastust kirjutada, juua kohvi ja poole kõrvaga kuulata ümbruskonnas toimuvat. Või juhtida autot, vestelda kõrvalistujaga ja kuulata raadiost taustaks muusikat. Ent niipea, kui tekib liiklusohtlik olukord, siis jätame automaatselt jutu katki ja keskendume auto juhtimisele.

Meelevirgus aitab

Rööprähkluse vastandiks on meelevirgus ehk mindfulness. Üks tänapäeva läänemaailma meelevirgusele alusepanijaid Joe Kabat-Zinn defineerib seda kui „sihilikku käesolevale hetkele tähelepanu pööramist hinnanguid andmata”. Me asume vaatleja rolli ja sedastame neutraalselt, mis nüüd, siin ja praegu toimub.

Kui suudame ennast ja meid ümbritsevaid olukordi vaadelda kõrvalolija pilguga, siis reageerime adekvaatsemalt ja pingeolukorrad lahenevad hõlpsamalt.

Meelevirguse tehnikad on erinevad, nagu ka nende kasutamise võimalused töö- ja eraelus.

Paus kannab

Kõige lihtsam on alustada päeva sihikindlate pauside loomisest. Näiteks enne tööga alustamist istud mõne minuti sirge seljaga, vaatad kaugusse või sulged silmad ning keskendud hingamisele: märkad, kuidas hingad rahulikult sisse ja seejärel rahulikult välja.

Kui hingamine on korrastunud, siis jälgid end kõrvalt: kas otsaesine ja silmad on lõdvestunud, millises pea osas tunned väsimust või pinget, kus täpsemalt kaelas, õlgades või seljas on pinge, ega kõht ole krampis, mis tunne on kätel-jalgadel. Kui tunned kusagil pinget, siis võid seda kohta rahulikult liigutada-lõdvestada ning mõelda, et see piirkond on juba lõdvestunud. Selle tulemusena annab pinge järele.

Seejärel naeratad kergelt, pooleldi sissepoole, ja asud eesootava töö kallale.

Selliseid lühikesi pause tasub teha iga poole tunni tagant. Samuti on arukas alustada tööpäeva pausiga, võtta kerge paus enne ja pärast lõunapausi ning tööpäeva lõpus. Selle tulemusena sujub töö lihtsamini, tulemuslikumalt ja pingevabamalt.

Ärritus kontrolli alla

Meelevirguse tehnikad tulevad appi ka ärrituse puhul. Üks lihtsamaid võtteid, mida tasub harjutada, on alljärgnev.

Kui mingi asi, tegevus või inimene ärritab sind, siis esimese asjana tee väike paus ja katkesta pooleliolev tegevus. Selle asemel et prahvatada oma ärritus välja, hinga lihtsalt rahulikult sisse-välja ning teadvusta, et oled ärritunud. Järgmise sammuna jälgi oma keha: milliseid pingeid see ärritus põhjustas. Kui leiad pinge all oleva koha, lõdvesta see. Võimaluse korral tee järgmised 5–15 minutit hoopis midagi muud. Seejärel naase ärrituse põhjustanud olukorra juurde. Kui tegevuse vahetamine pole võimalik, siis pole viga – oled juba maha rahunenud ja suudad olukorra märksa arukamalt lahendada.

Märgatav kasu

Meelevirgus ei kuulu juba mitukümmend aastat salateaduste valda, vaid seda on uuritud mitmes ülikoolis. Uuringud on näidanud, et meelevirgust harrastavate inimeste tähelepanu- ja keskendumisvõime kasvab, töötulemused paranevad, samuti rahulolu endaga. Samal ajal väheneb düstressi ehk pahapaine osakaal.

Enda muutmine on keeruline ja seda saab teha ainult väikeste sammudega. Hakatuseks võta ette ja tekita päeva jooksul väikseid pause, mil jälgid end kõrvalt ja lõdvestud. Proovi neid teha iga päev paaril korral ning kui leiad selle olevat kasuliku, muuda mikropause sagedasemaks.

Kui see tuleb juba välja, siis harjuta kohe konflikti tekkimisel end aega maha võtma. Pikapeale suudad pingelisi olukordi juba ette näha ning võtta tempo maha enne olukorra ärevaks muutumist.

Sel moel, sammhaaval, märkad end hinnanguid andmata kõrvalt jälgides, et meel on rahulikum, tulemused paremad ja tuju mõnusam.

Osale arutelus

  • Kristjan Otsmann, kristjan@selgepilt.ee

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Veebiseminarid 24/7

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Hulgikaubandusettevõte otsib FINANTSJUHTI

M-Partner HR OÜ

26. juuni 2017

Uudised