Juhatuse liikme töötuskindlustushüvitis

Kaire Uusen
Ajakirjanik Kaire Uusen käsitleb juhatuse liikme töötuskindlustushüvitise teemat

2014. aasta kevadel, kui kaotati äriühingu juhatuse liikme õigus end töötuna arvele võtta ja töötushüvitist saada, mõjutas see tuhandeid väikeettevõtjaid. Ehkki räägitakse regulatsiooni taastamisest, pole tegudeni jõutud. Kas see juhtub 2017. aastal, kui abi oodatakse Riigikohtust?

Õiguskantsler tegi juba 2015. aasta detsembris Riigikogule ettepaneku probleemsete seadusesätete kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega – üks neist oli ka äriühingu juhatuse liikme töötuks registreerimine ja töötuskindlustushüvitis, mille kaotamine 2014. aastal tegi paljudele väikeettevõtjatele tuska ning pärssis nende õigusi. Meenutada tasub, et poliitiline jõud oli justkui olemas, sest Riigikogu täiskogu 2016. aasta 9. veebruari istungil toetas õiguskantsleri ettepanekut 69 Riigikogu liiget, erapooletuid oli kolm ja vastu ei olnud keegi. Seejärel sai sotsiaalkomisjon ülesandeks algatada vajalik eelnõu, kuid seda ei tehtud.

Just põhjusel, et seaduse muutmine üha venis, pöördus õiguskantsler Ülle Madise hiljuti ehk siis 2016. aasta detsembris sama teemaga Riigikohtusse, et äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise piirang tunnistataks põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellest pöördumisest loodavad nüüd eelkõige väikeettevõtjad olulist muutust.

Tahe võib olla, aga riik ei soovi kulutada

Mitmed (väike)ettevõtjad on veendunud, et seadusemuudatuse venimise taga ei ole niivõrd enam tahtmatus, kuivõrd raha, sest piirangu kaotamine nõuaks arvestataval määral rahalisi vahendeid, eri hinnangutel ca 10 miljonit, mis tuleks leida jälle millegi muu arvelt.

Ajal, mil iga sent on loetud, pole seda lihtne teha ja isegi on kostnud arvamusi, et ettevõtjad kui ühiskonna tugevad liikmed peaksid ise hakkama saama.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) kommunikatsiooni- ja õigusdirektor Kristi Hunt rõhutas, et nad on viimaste aastate jooksul korduvalt pööranud probleemile tähelepanu, aga tulemusi ei ole. Ta tunnistab, et selle seaduse muudatuse etapis olid nad kaasatud ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni arutelule, kuid seda tehti Riigikogu vaatevinklist vaid nn linnukese pärast, sest tegelikku sisu ei kuulatud.

„EVEA märkis ka sellel koosolekul, et miks karistatakse kõiki ettevõtjaid, kui analüüsi kohaselt oli (VTK) märgitud, et ca 3000 isikut on sellised, kes kuritarvitavad antud süsteemi, et miks riik ei tegele kuritarvitajatega, vaid laiendab seda üldiselt kõikidele,” nentis ta.

Taustaks: sotsiaalministeerium põhjendas 2014. aastal juhatuse liikmete töötustaatusest ilmajätmist asjaoluga, et Eestis oli ligikaudu tuhat äriühingu juhatuse liiget, kes palka ei saanud ja registreerisid end töötuks, kuid tegelikult võtsid sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu vältides oma tasu välja mingil muul viisil.

Muutmine käis kähku, olukorra taastamine aga üha venib

Peale selle on väikeste ja keskmiste ettevõtjate esindajad korduvalt pöördunud nii Riigikogu kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, et kui vastavalt õiguskantsleri 2015. aasta lõpus väljaöeldule on tegemist põhiseadusliku vastuoluga, siis miks ei ole seadust tagasi pööratud. Kristi Hunt meenutab, et 2014. aastal võttis protsess aega vaid kolm kuud, kui seadus jõustati, aga nüüd ei suudeta ega suudeta tagasi pöörata seadust, mis võttis ära ettevõtjatelt sotsiaalsed garantiid. „Seetõttu on täiesti hämmastav, kuidas on võimalik, et ettevõtjate õigusi riivava seaduse muudatuse vastuvõtmine käib ülikiirelt, kuid õiguste taastamine on tohutult pikaajaline protsess,” näeb Hunt riigi vastuolulist käitumist.

Ehkki EVEA ei ole oma liikmete seas küsitlust teinud, et milline on täpne arv, keda piirang puudutab, on teada see, et piirang puudutab paljusid, sest just mikroettevõtjatel on EVEA hinnangul suurem võimalus jääda klientidest ilma. „Suur võimalus on jääda ka sõna otseses mõttes töötuks ning vajada riigi tuge,” tõdeb Hunt.

Töötukassa andmetel moodustas 2013. aasta teisel poolel ja 2014. aasta esimestel kuudel töötuks registreeritud juhatuse liikmete arv kõigist registreeritud töötutest 7–8 protsenti ehk töötuid juhatuse liikmeid oli ligikaudu 2600. Seega kolme või nelja aasta peale võinuks töötuks jäänud juhatuse liikmete arv olla ligi 10 000, igal juhul puudutab piirang nii või teisiti tuhandeid väikeettevõtjaid.

Kuigi eelneval süsteemil olid küll teatavad kuritarvitamise võimalused, mis oligi üheks oluliseks põhjuseks, miks kõik ettevõtted kannatama pandi ja kõigil juhatuse liikmetel töötuks registreerimise õigus ära võeti, usub EVEA, et need pisivead saaks ära parandada. „Üldises plaanis peaks taastuma endine olukord, kus juhatuse liikmena töötuks jääv isik kinnitab, et ei saa juhatuse liikme tasu ning talle laienevad sarnaselt teiste töötuskindlustust vajavate isikutega kõik sotsiaalsed garantiid,” rõhutab Kristi Hunt.

Õiguskantsler ei nõua täpselt varasema regulatsiooni taastamist

Õiguskantsleri Kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts rõhutas, et õiguskantsler ei ole nõudnud siiski varasema regulatsiooni taastamist. „Oluline on, et töötuskindlustushüvitist saaksid vähemalt need juhatuse liikmed, kes ei saa juhatuse liikme töö eest tasu (ka mitte varjatud kujul) ning kes täidavad töötuskindlustushüvitise saamise sisulisi eeldusi. Meie ei saa ette näha, millise otsuse selles vaidluses Riigikohus teeb,” nentis Luts.

Põhjust, miks ei ole piirangut viimaste aastate jooksul kaotatud, ehkki seda teemat on korduvalt käsitletud ja tahe oleks justkui olemas, on Janek Lutsu hinnangul raske öelda. Igal juhul on venitamine põhjuseks, miks õiguskantsler detsembris Riigikohtu poole pöördus ja äriühingute juhatuse liikmete õiguste eest võitleb.

Tööandjate Keskliit ootab positiivset lahendust

Õiguskantsleri pöördumise tulemusi ootavad ka Tööandjate Keskliit ja Eesti Töötukassa. Tööandjate Keskliidu nõunik-kommunikatsioonijuht Gea Otsa ütles, et nende konkreetne ettepanek on olnud, et töötuskindlustusmakseid tasuvad juhatuse liikmed saavad õiguse end töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvitist. „Ehk kes maksab kindlustusmakseid, sellel peab olema ka õigus kindlustushüvitisele.”

Kommentaar

Kui paljud ettevõtjad said enne piirangu kehtestamist töötuskindlustushüvitist?

Liis Tammik

Töötukassa analüüsiosakonna juhataja asetäitja

Äriühingu juhtide osakaal registreeritud töötutest oli 2013. aasta teises pooles ning 2014. aasta esimestel kuudel vahemikus 7–8% ehk ligikaudu 2600 töötuna registreeritud äriühingu juhatuse liiget.

Varasemate analüüside põhjal saab välja tuua, et juhatuse liikmete (nii äriühingu juhid kui ka muud) profiil erines keskmiselt teistest registreeritud töötutest. Näiteks olid juhatuse liikmed teistest töötutest kõrgema haridustasemega ning ka eelnev töökogemus oli neil olnud kõrgema tasemega ametialadelt. Seetõttu on juhatuse liikmetele mõeldud mõnevõrra teistsugune teenuste pakett kui teistele registreeritud töötutele, näiteks on koolitusel osalejate osakaal olnud juhatuse liikmete seas mõnevõrra kõrgem.

Millist abi küsivad töötuks jäänud ettevõtjad Eesti Töötukassast?

Marina Radik

Töötukassa teenusejuht

Oleme teadlikud, et õiguskantsler pöördus Riigikohtusse, et tunnistada äriühingu juhatuse liikme töötuna arvelevõtmise piirang põhiseadusega vastuolus olevaks. Ootame Riigikohtu seisukohta.

Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ei ole võimalik arvele võtta äriühingu juhatuse liikmeid. Juhul kui ettevõte ei tegutse, võib selle juht algatada likvideerimismenetluse ning sellest hetkest, kui likvideerimismenetlus on algatatud ja ettevõtte juht on ennast likvideerijana registreerinud, on tal võimalik ennast töötuna arvele võtta ja saada kõiki tööturuteenuseid.

Töötukassasse pöörduvad eri taustaga inimesed, nende hulgas on nii arvelevõtmiseks õigustatuid kui ka neid, kes ei saa ennast ühe või teise asjaolu tõttu töötuna registreerida. Kui inimene soovib tööotsingutel abi, saab ta ennast registreerida tööotsijana. Pärast registreerimist on inimesel kindel konsultant, kellega planeerida vajalikke tegevusi ja teenuseid. Tööotsijana või lihtsalt töötukassasse abi saamiseks pöördudes (ilma et ennast töötuks registreeritaks) on kõigil võimalik saada infot tööturu olukorra ja vabade töökohtade kohta, samuti osaleda näiteks karjäärinõustamisel või tööotsingute oskuste parandamisele suunatud töötoas.

Juhatuse liikmetele mõeldes on meie pakutavaks teenuseks näiteks tööklubi juhatuse liikmetele ja tööharjutus kõrgharidusega inimestele ning need on hästi vastu võetud.

Marja Saarma

Töötukassa karjääriteenuste peaspetsialist

Juhatuse liikmed saavad ühe Eesti Töötukassa teenusena osaleda ka karjäärinõustamisel. Kõikides Eesti Töötukassa büroodes üle Eesti töötavad karjäärinõustajad, kelle juures saavad oma karjääriplaane ja ootusi arutada ka töötuna mitteregistreeritud inimesed. Teenust toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Juhatuse liikmed saavad läbi mõelda oma tugevused ja arendamist vajavad küljed ettevõtjana: millised on nad juhina, mida väärtustavad ja mida ootavad oma töötajatelt. Pidevad muutused ettevõtluskeskkonnas nõuavad valikute tegemist ja kiiret kohanemisvõimet. Ka need on teemad, mida saab koos karjäärinõustajaga läbi mõelda. Karjäärinõustamine loob eelkõige eeldused, et inimene suudab paremini end ja oma võimalusi analüüsida. Samamoodi vajavad ka juhatuse liikmed vahel abi karjääriplaanide analüüsimisel – karjäärinõustajatega saab aja kokku leppida SIIN.

Õiguskantsler Ülle Madise pöördumine Riigikohtu poole

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 142 lõike 2, õiguskantsleri seaduse § 18 lõike 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 alusel esitan Riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 4 koostoimes töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktiga 1 vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 lõikega 1, §-ga 31 ja § 32 lõikega 2. Kehtetuks tunnistamist taotlen osas, milles vaidlusalused sätted jätavad tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 4 nimetatud isikud ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele töise sissetuleku katkemisel. 1. mail 2014 jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 lõike 5 punkti 4 muudatus, mille järgi ei saa äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht enam end töötuna arvele võtta. See muudatus ei luba TTTS § 6 lõike 5 punktis 4 nimetatud isikutel (edaspidi kõigi punktis 4 nimetatud isikute kohta lühidalt: juhatuse liige) saada töötuskindlustushüvitist, kuna töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lõike 1 punktist 1 tulenevalt on töötuskindlustushüvitise saamise eelduseks töötuna arvelolek. Põhiseaduse sätetega ei ole vastuolus keeld võtta juhatuse liikmeid töötuna arvele, vaid nende ilmajätmine töötuskindlustushüvitisest pelgalt juhatuse liikme staatuse tõttu. Tegin Riigikogule 17. detsembril 2015 ettepaneku kõnealuste sätete kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Riigikogu täiskogu 9. veebruari 2016 istungil toetas ettepanekut 69 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi kolm, vastu ei olnud keegi. Sotsiaalkomisjon sai ülesandeks algatada vajalik eelnõu, kuid ei ole seda siiani teinud.

Osale arutelus

  • Kaire Uusen, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Uudised