2. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uut metallitoodete pöördmaksustamises

Metallitoodete pöördmaksustamine
Foto: https://pixabay.com
2017. aasta algusest hakkas käibemaksuseaduses (KMS) kehtima uus säte, mis kehtestab siseriikliku pöördmaksustamise kohustuse metallitoodetele. Millised on aga suuremad küsimused, mis seoses uue sättega on esile kerkinud?

KMS § 41¹ alusel kohaldatakse siseriikliku pöördmaksustamise sätteid kinnisasjadele (mida on vabatahtlikult maksustatud), metallijäätmetele, investeeringukullale (mida on vabatahtlikult maksustatud), väärismetallile ja nüüd siis ka metallitoodetele. KMS-is on kauba (KN) koodide alusel reguleeritud, millistele toodetele konkreetselt pöördmaksustamise säte kohaldub.

Seadusemuudatus on kehtinud tänaseks kuu aega ja selle sätte rakendamisel on esile kerkinud mõned probleemid. Kõik maksumaksjad, kes selle valdkonnaga kokku puutuvad, võiksid lugeda Maksu- ja Tolliameti kodulehte, kus maksuhaldur jagas selgitusi uue sätte rakendamiseks. Maksumaksjale mugavalt on maksuhaldur kompaktselt ühel lehel välja toonud asjasse puutuvate kauba koodide selgituste nimekirja, mis teeb koodide tähenduse leidmise lihtsamaks ja mugavamaks.

Üks probleem metallitoodete pöördmaksustamisel on see, et paljudel juhtudel müüakse pöördmaksustamisele kuuluvat kaupa koos teenusega. Olgu see siis transporditeenus või metalli töötlemise (ümbertöötlemise) teenus. Maksuhaldur selgitab, et vastavalt KMS § 12 lõikele 1 moodustavad kauba maksustatava väärtuse selle müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja kauba ostjalt või kolmandalt isikult kauba eest on saanud või saab.

Eeltoodut tõlgendab maksuhaldur selliselt, et juhul, kui metalltoote võõrandamisele rakendub siseriiklik pöördmaks ning metalltoode valmistatakse ette vastavalt käibemaksukohustuslasena registreeritud ostja soovidele või näiteks transporditakse ostja poolt valitud kohta, siis on müüjal õigus käsitleda kogu tehingut kauba võõrandamisena ning esitada selle kohta ainult üks arve koos viitega pöördmaksustamisele.

Hetkel on veel lahtine küsimus, kuidas peaks käituma, kui ühe arvega müüakse mitut erinevat kaupa, millest üks kuulub pöördmaksustamisele ja teised mitte. Kas erineva käsitlusega tooted võivad olla kajastatud ühel arvel või peaks maksumaksjast müüja väljastama ikkagi eraldi arve pöördmaksustamisele kuuluvate toodete kohta? Teadaolevalt on maksumaksjad tänaseni väljastanud igaks juhuks kaks eraldi arvet. Samuti tekib ühe arve puhul segadus, kuidas seda arvet KMD lisal INF deklareerida. Kas ja millist erisuste koodi peaks kasutama, kui pool arvest läheb tavakorra alla ja pool pöördmaksustamisele?

Kuna metallitoodete ostmise ja müümisega puutuvad eelkõige kokku ehitusega tegelevad ettevõtjad, siis tasub teada ka seda, et kui pöördmaksustamisele kuuluvad tooted ostetakse jaekaubandusest ja müügi kohta väljastatakse ainult kassatšekk ilma ostja nime ja maksukohustuslase numbrita, siis kehtib müügile tavakord. Ehk siis müüja maksab riigile käibemaksu ning pöördmaksustamist ei kohaldata.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700