Puudumiskäitumine

Kadri Seeder
Kadri Seeder analüüsib töölt puudumise asjaolusid

Töötajate küsitluses uuriti, mitu päeva on töötajad viimase aasta jooksul töölt eemal olnud ja mis põhjustel, kas vajaduse korral saab võtta vaba päeva ning kuidas suhtutakse puudumistesse.

Töötajate rahulolu, suhtumine töösse ja oma organisatsiooni mõjutab ühelt poolt tööturukäitumist, teisalt väljendub see ka organisatsioonisiseses käitumises, näiteks puudumiskäitumises. Puudumiskäitumist mõjutab seegi, mis tingimustel võidakse töölt eemal olla: kas on võimalik võtta vaba päev, töötada kodus vm.

Pooled töötajad saavad võtta vaba päeva

Vajaduse korral saavad vaba päeva võtta üle poole (55%) uuringus osalenud töötajatest, vaba päeva ei saa võtta kolmandik (31%) töötajatest.

Töötajad, kes said vajaduse korral vaba päeva võtta, puudusid viimase aasta jooksul keskmiselt 5 päeva. Töötajad, kes vaba päeva võtta ei saanud, puudusid keskmiselt 10 päeva haiguse tõttu. Sagedamini saavad vaba päeva võtta kõrgepalgalised valgekraed. Nemad puuduvad olenemata vaba päeva saamise võimalusest keskmisest vähem kui sinikraed. Kui vaadata puudumiskäitumist valgekraede ja sinikraede gruppides, siis ei mõjuta vaba päeva saamine nii palju puudutud päevi.

Organisatsioonide küsitluses uuriti samuti, millised on töölt eemaloleku tingimused. Tulemused näitavad, et üsna vähestes organisatsioonides (28%) säilitatakse esimestel haiguspäevadel täielikult või osaliselt keskmine palk. Küll aga lubatakse töötajatel haiguse ajal puududa töövõimetusleheta – veerand (24%) küsitluses osalenud organisatsioone lubas seda kõigile töötajatele, pea sama paljud (22%) osale töötajatele.

Paljud organisatsioonid võimaldavad haiguse ajal kodus töötada. 25% uuringus osalenud organisatsioonidest lubab seda kõigile, 45% valitud töötajatele. Kodus töötamise võimaldamine sõltub palju töö iseloomust, mistõttu on arusaadav, et seda kõigile töötajatele alati pakkuda ei saa.

Veerand organisatsioonidest võimaldab kõigil töötajatel võtta ka vabu päevi keskmise palga säilitamisega, 17% lubab seda valitud töötajatele. Vabade päevade mõju haiguse tõttu puudutud päevadele ei ole organisatsioonide vastustest nii selgelt väljavõetav, kuid analüüs näitab, et organisatsioonides, kus kõik töötajad saavad vajaduse korral võtta vabu päevi keskmise palga säilitamisega, puuduvad kontoritöötajad keskmisest pisut vähem, tootmis- ja teenindustöötajad aga pisut rohkem.

Kõige sagedamini puudutakse haiguse või vigastuse tõttu

Viimase aasta jooksul olid töötajad kõige sagedamini töölt eemal haiguse ja vigastuse tõttu, kui mitte arvestada põhipuhkuse tõttu eemal olemist, mis tuleneb töölepingu seadusest. Töötajatest ligi veerand (22%) puudus aasta jooksul töölt haiguse tõttu, keskmine puudutud päevade arv oli 19 päeva. Hooldatava haiguse või vigastuse tõttu puudus töölt 9% töötajatest, keskmiselt oldi eemal 5 päeva. Kokkuleppel tööandjaga puudus haiguse tõttu töövõimetuslehte võtmata 6% töötajatest, keskmiselt puuduti 15 päeva ehk mõnevõrra vähem kui haiguslehega puudumise korral.

Tööandja võimaldatud tasustatud lisapuhkust kasutas 11% töötajatest, keskmine puhkusepäevade arv oli kuus. Tööandja võimaldatud tasustatud vabu päevi kasutas 11% uuringus osalenud töötajatest, keskmine vabade päevade arv oli neli. Tasustamata vabu päevi või palgata puhkust oli võtnud 7% töötajatest, keskmine töölt eemal oldud päevade arv oli 14. Seda on rohkem, kui tasustatud päevade puhul.

Organisatsiooni vaatenurgast on ühelt poolt oluline, et töötajad puuduksid võimalikult vähe. Nii suudetakse tagada tööprotsesside toimimine ning hoida kokku puudumisega seotud kulusid, nt keskmise palga maksmine mittetöötatud aja eest, asenduskulu jm. Teisalt ei ole organisatsiooni huvides, et haiged töötajad tööl käiksid, sest nad võivad nakatada teisi, mõjutada töö kvaliteeti ja tuua kaasa eksimusi. Kui töötajatel on rahaliselt kahjulik puududa, võivad töötajad soovida ka haigena tööl käia, ent kui rahaliselt vahet ei ole, võivad töötajad kergekäelisemalt puududa. Seega on oluline, kuidas töötajad suhtuvad puudumisse.

Töötajate rahulolust, suhtumisest töösse ja tööandjasse on näha, et positiivse hoiakuga töötajad puuduvad keskmisest vähem ja vastupidi – negatiivse hoiakuga töötajad puuduvad keskmisest rohkem päevi.

Artikkel ilmus algselt ajakirja Personali Praktik jaanuarinumbris.

Infot ajakirja Personali Praktik kohta leiad SIIT.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri analüütik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised