Ettevõtte aruandlus: kas teha rohkem, kui seadus nõuab?

Taavi Alas
Taavi Alas uurib, kas tasub teha aruandlust nõutud ulatuses või rohkem

Seadusemuudatused annavad ettevõtjale võimaluse oma aruandlusega seonduvat andmete esitamise halduskoormust ise reguleerida. Mida soovitavad riigiasutused ja eksperdid: kas teha aruandlust nõutud ulatuses või on parem teha rohkem?

Raamatupidamise seaduse ja teiste sellega seonduvate seaduste muudatused tõid kaasa uuendusi majandusaasta aruande esitamisel. Uue liigituse järgi mikro- ja väikeettevõtjatele oli hea uudis see, et nende halduskoormus väheneb. See tähendab, et mikroettevõtjad peavad raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama üksnes seaduses nimetatud informatsiooni (kuni kolm lisa). Väikeettevõtjatel muutus nõutud raamatupidamise aastaaruande lisade arv, olenevalt ettevõtjast tuleb esitada maksimaalselt kuni üheksa lisa.

Ettevõtjaportaalis aruannet koostades kontrollib süsteem, et ühing esitaks aruande vähemalt minimaalse kategooria nõuete kohaselt. Samas võib väiksema kategooria ettevõtja raamatupidamist korraldada ja majandusaasta aruannet esitada ka suurema kategooria ettevõtja nõuete kohaselt.

Kas ja millal võiks ettevõte valida põhjalikuma aruandluse, st teha rohkem, kui seadus nõuab? Ajakirja RP küsitlus kinnitas, et parem on teha natuke rohkem ehk seni kehtinud korras, sest see vähendab ettevõtte jaoks võimalikku hilisemat tööd ja vaeva. Natuke rohkem ja põhjalikumalt aruandlust tehes muutub ettevõte kiiremini ka pankadele, koostööpartneritele ja avalikkusele usaldusväärsemaks, mis on praeguses turuolukorras väga tähtis.

Valiku teeb ettevõte

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kommunikatsioonispetsialist Heilika Kutsch ütles sissejuhatuseks, et olenevalt sellest, kui olulist infot kasutaja alamkomponentide kohta avaldada soovib, saab väikeettevõtja aruande koostamisel valida kahe bilansi vormi vahel – tavaline bilanss või detailne. Valitud bilansi vormist sõltuvad ka lisad. Olles valinud detailse bilansi vormi, saab kasutaja selles avaldada rohkem infot ja tal ei ole hiljem võimalik teatud bilansi lisasid valida, näiteks „Varud”, „Nõuded ja ettemaksed”, „Eraldised” jm. Detailse bilansi korral oleks lisades esitatav info dubleeriv.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhataja Aleksandr Beloussovi sõnul kontrollib ettevõtjaportaalis aruannet koostades süsteem, et ühing esitaks aruande vähemalt minimaalse kategooria nõuete kohaselt. „Samas võib madalama kategooria ettevõtja raamatupidamist korraldada ja majandusaasta aruannet esitada ka kõrgema kategooria ettevõtja nõuetele vastavalt,” rõhutas Beloussov. „Näiteks kui mikroettevõtja on statistikaaruande kohustuslane ja valib aruande esitamisel keskmise ettevõtja kategooria, saab ta aruandes kajastada rohkem informatsiooni, mida saab statistikaaruande ettevalmistamisel kasutada juba ka statistikaamet. Edaspidi on nende andmete puhul statistikaaruanded eeltäidetud ja samu andmeid statistikaamet täiendavalt küsida ei tohi,” selgitas Beloussov. Kui mikroettevõtja, kes on statistikaaruande kohustuslane, esitab mikroettevõtja kategooria vormidega aruande, siis tuleb tal täiendavad andmed statistikaametile ja teistele asutustele iga kord eraldi esitada.

Keskmise suurusega ettevõtja kategooria aruande vormid on Beloussovi sõnul varasemate aastate vormidega kõige sarnasemad, sisaldades nii tegevus-, rahavoogude ja omakapitali muutuste aruannet kui ka lisasid. „Samas tuleb kõrgema kategooria aruande valimisel teadlik olla, et nende vormide täitmisel peab täielikult järgima vastava kategooria reegleid. Näiteks mikroettevõtja, kes valib keskmise suurusega ettevõtja kategooria, peab oma aruandes täitma ka rahavoogude ja tegevusaruande, mida tal mikroettevõtja kategooria vormide valiku puhul täita ei tuleks,” selgitab Beloussov.

Põhjalikum aruandlus aitab laenu, liisingut jm hüvesid taotleda

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras rõhutas Raamatupidamise Praktikule, et kui mikroettevõtja on koostanud majandusaasta aruande, mis koosneb vaid bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast, siis võib sellest infost jääda väheks nii statistikaametile kui ka võimalikele koostööpartneritele.

„Kui mikroettevõte satub statistikaameti valimisse, siis ei saa statistikaamet kõiki andmeid majandusaasta aruandest automaatselt kätte ning ettevõte peab ikkagi esitama täiendavat infot. Samuti ei pruugi lihtsustatud korras tehtud majandusaasta aruanne olla piisav selleks, et saada pangast laenu, liisingut või näiteks krediitkaarti kütuse ostmiseks. Vajalik on eraldi andmete esitamine pangale või liisinguandjale,” selgitas Udras.

Riik vajab aina detailsemaid andmeid

Statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots rõhutas, etstatistikaamet pakub usaldusväärset ja objektiivset infot ettevõtlussektori olukorra ja arengu kohta, andes hinnangu ka mikroettevõtete osale selles. „Majandusaasta aruande esitamine väiksemas mahus vähendab statistikaameti võimalust kasutada juba kogutud andmeid ja sunnib mõtlema andmekogumise taastamisele mikroettevõtetelt,” märkis Ots.

Statistikaamet on Anu Otsa sõnul arendanud ettevõtluse aastastatistika koostamise metoodikat kasutades andmeallikana majandusaasta aruandeid ja seeläbi viimase kolme aasta jooksul vabastanud mikroettevõtted statistilise aastaaruande esitamisest.

„Tarbijate, sh ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, teadus- ja uurimisasutuste, ülikoolide jt vajadus statistika järele on suurenenud ja soovitakse üha detailsemaid andmeid ettevõtlussektori kohta tegevusalade kaupa, suurusgruppide järgi, regionaalses jaotuses – seda nii ettevõtete omavahelist koostööd silmas pidades kui ka rahvusvaheliseks võrdluseks globaalsel tasandil,” loetles Anu Ots. Sellise analüüsi pakkumiseks kasutab statistikaamet eelkõige andmekogudesse kogutud andmeid, mille hulka kuuluvad ka Äriregistrile esitatavad majandusaasta aruanded. „Mida täiuslikum on andmeallikas, seda väiksem on vajadus andmeid juurde koguda.”

Anu Otsa sõnul saavad nad vastavalt andmeesitaja tagasiside, k.a nullbürokraatia raames halduskoormuse vähendamiseks esitatud ettepanekute põhjal kinnitada, et andmeesitaja on huvitatud andmete ühekordsest esitamisest riigile kasutamiseks. „Seetõttu soovitame ettevõtjatel esitada majandusaasta aruandeid endises mahus ja vormis, pakkudes rohkem informatsiooni nii pankadele laenu taotlemisel kui ka riigile, sh statistikaametile ja seeläbi andmetarbijatele, et vältida vajadust andmeid juurde koguda.”

Ekspertide soovitused ettevõtetele

Aleksandr Beloussov, Registrite ja Infosüsteemide Keskus:

Soovitame ühingutel enne aruande koostamisega alustamist hinnata, kui suur on kolmandate osapoolte huvi nende ühingu andmete vastu. Mikro- ja väikeettevõtjad võiksid oma aruande kategooria valida ennekõike sellest lähtuvalt. Ühtlasi soovime igaks juhuks rõhutada, et kirjeldatud seadusemuudatused hakkavad kehtima üksnes äriühingutele. MTÜ-del ja sihtasutustel selles osas aruande koostamine ja esitamine ei muutu.

Marko Udras, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda:

Kui mikroettevõte soovib pangast laenu võtta, vajab liisingut või krediitkaarti, siis on mõistlik koostada majandusaasta aruanne ikkagi praeguses mahus (nagu seda seniajani tehtud). Sellisel juhul puudub vajadus finantsasutusele täiendavaid andmeid esitada. Samuti võimaldab miinimumnõuetest mahukama aruande koostamine vähendada halduskoormust statistikaametiga suhtlemisel. Võrreldes kehtiva olukorraga jääks ettevõtte halduskoormus sisuliselt praegusele tasemele.

Kui mikroettevõttel ei ole vaja laenukapitali kasutada ning tõenäosus sattuda statistikaameti valimisse on väike, piisab ka lihtsustatud korras majandusaasta aruande koostamisest.

Anu Ots, Eesti Statistikaamet:

Soovitame ettevõtjatel esitada majandusaasta aruandeid endises mahus ja vormis, pakkudes rohkem informatsiooni nii pankadele laenu taotlemisel kui ka riigile, sh statistikaametile ja seeläbi andmetarbijatele, et vältida vajadust andmeid juurde koguda.

Osale arutelus

  • Taavi Alas, RP kaasautor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Uudised

Tööriistad