24. jaanuar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Grupisisesed laenud panditulumaksu alla

Mis on panditulumaks?
Foto: Eva Mägi, advokaadibüroo Teder partner
Uus valitsus plaanib hakata maksustama grupisiseseid laenutehinguid tulumaksuga, et piirata maksuvaba kasumi välja voolamist Eestist. See puudutab mitmeid Eesti suurettevõtteid, kelle jaoks on grupisisesed laenutehingud olnud tavapärane osa ettevõtlusest. Selgitame siinkohal, miks soovitakse laenutehinguid maksustada ning kuidas see kõigi eelduste kohaselt rakendub.

Eestis on väga mitmete rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted, kes teenivad siin kasumit ning tulenevalt Eesti tulumaksusüsteemi eripära tõttu ei maksta teenitud kasumilt tulumaksu. Teadupärast maksustatakse Eestis vaid kasumi jaotamist. Seda viimast kasumlikud tütarettevõtted enamasti ei tee – nad laenavad raha enda grupiettevõtetele, kes saavad tulumaksuvabalt enda kasutusse Eesti ettevõtte kasumi, makstes siia vaid intresse. Sellised skeemid on olnud aastaid Eesti ettevõtlusmaastikul tavapärased ning rõhutame, et sellised skeemid on enamasti maksuõiguslikult korrektsed ega kvalifitseeru varjatud kasumi jaotamiseks.

Uus süsteem soovib peatada maksuvaba kasumi väljavoolamise Eestist, maksustades laenumaksed panditulumaksuga senikauaks, kuni laen on Eestis asuvale tütarettevõttele tagasi makstud. Panditulumaksuga maksustatakse vaid see osa tütarettevõtte laenust, mis ületab ettevõtte omakapitali sissemakseid või teisi rahalisi vahendeid, mida ettevõtte on saanud.

Kui laenuraha on liikunud Eestisse tagasi, on võimalik saada tasutud tulumaks riigilt tagasi. Momendil ei oska me kahjuks veel öelda, kuidas selline tagastusmeetod tegelikkuses rakendub ning milline saab olema ettevõtete aruandluskohustus, kes tulumaksu tagasi küsivad. Loodame väga, et tegemist ei saa olema sarnase aeganõudva menetlusega nagu seda on käibemaksutagastusnõuete esitamine.

Kindlasti on Rahandusministeeriumi uuel ideel perspektiivi ning see saab olema riigile potentsiaalne maksutulu allikas, sest muudab kasumi varjatud jaotamise oluliselt raskemaks. Eelduslikult peaksid suurettevõtted skeemitamise asemel hakkama regulaarselt kasumit jaotama, mis omakorda annab neile õiguse kasutada vähendatud tulumaksumäära – 14%.

Probleeme võib tekitada asjaolu, et laenud ei ole ainuke instrument, mida kasutatakse kasumi varjatud jaotamiseks ning seotud isikute vaheliste tehingute turuhinna kontroll peab jääma. Oluline on aga see, et muutuv tulumaksusüsteem paneb ettevõtteid kindlasti tulumaksu rohkem tasuma ning toob riigile märkimisväärset tulu. Uus maks hakkab kõigi eelduste kohaselt kehtima mitte varem kui kahe aasta pärast. Loodame, et see ei halvenda meie ettevõtluskeskkonda investorite jaoks liialt ning et Eesti jääb oma ainulaadse tulumaksusüsteemi tõttu eelistatud valikuks.

Autor: Advokaadibüroo TEDER jurist Janus Paurman

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700