Bilansivõrrand – lihtne seos, mis tekitab raskusi

Bilansivõrrand
Bilansivõrrandil põhinevad lahendused

Kõigile tuntud lihtne ja loogiline seos: algseis + sissetulek – väljaminek = lõppseis, nn bilansivõrrand, on kogu raamatupidamise metoodika aluseks. Selles väljendub raamatupidamise kontode ülesehituse loogika. Seda tundmata on väga keeruline kontrollida arvepidamise tulemusi.

Ometigi tekitab see seos jätkuvalt probleeme nii õppuritele kui ka praktilise kogemusega raamatupidajatele kutseeksamite sooritamisel. Küllap on siis häiritud ka selle praktiline kasutamine.

Tutvustame ühe ülesande näitel mõningaid bilansivõrrandil põhinevaid lähenemisi ja lahendusi.

Vastus: 481 300 eurot

Lahendus

Ülesandele on võimalik läheneda mitmel viisil:

• kasutades bilansivõrrandit ehk algebraliselt (võrrandit teisendades),

• kasutades T-kontosid ehk raamatupidamislikult või

• lähtudes tehtud muudatuste sisust.

Ülesande lahendamisel eeldatakse, et kaup ja võlad tarnijatele suurenevad vaid kauba ostmisel ja kaup väheneb ainult müügi tõttu.

Algebraline lähenemine

Esmalt vaatame, kuidas tarnijatele kaupade eest makstud summa leidmiseks saab otseselt kasutada bilansivõrrandit: algseis + sissetulek – väljaminek = lõppseis.

Ülesandes on antud võla tarnijatele alg- (20 500 eurot) ja lõppjääk (22 000 eurot), kuid võlajäägi suurenemist (ehk sissetulekut) ja vähenemist (ehk väljaminekut) ei ole teada. Müügiks ostetud kaupade alg- (45 000 eurot) ja lõppjääk (36 200 eurot) on antud ning lisaks on teada ka müüdud ehk väljaläinud kauba maksumus, puudub vaid ostetud ehk sissetulnud kauba maksumus. Viimane on leitav järgmise bilansivõrrandi abil:

algseis + sissetulek – väljaminek = lõppseis         sissetulek = lõppseis – algseis + väljaminek

ehk ostetud kauba maksumus on 482 800 eurot (36 200 – 45 000 + 491 600). Kaup saadi aga tarnijalt ehk tarnija väljastas müüdud kauba eest arve ning võlad tarnijatele suurenesid. Tarnijatele kaupade eest tasutud summa ehk võla vähenemise (väljamineku) saab leida bilansivõrrandi abil:

algseis + sissetulek – väljaminek = lõppseis        väljaminek = algseis + sissetulek – lõppjääk

ehk tarnijatele tasuti 481 300 eurot (20 500 + 482 800 – 22 000).

Raamatupidamislik lähenemine

Tarnijatele kaupade eest makstud summa leidmiseks on võimalik „visualiseerida” ülesandes esitatud andmed T-kontodel:

Kontol Müügiks ostetud kaubad on puudu vaid deebetkäive.

Teades, et aktivakonto korral lõppjääk = algjääk + deebetkäive – kreeditkäive, siis deebetkäive = lõppjääk– algjääk + kreeditkäive ehk deebetkäive on 482 800 eurot (36 200 – 45 000 + 491 600).

Konto Müügiks ostetud kaubad deebetkäive näitab kauba sissetulekut. Kaup saadakse tarnijalt. Kauba soetamise kajastamisel korrespondeerub kontole Müügiks ostetud kaubad konto Võlad tarnijatele ehk piltlikult:

Nüüd puudub veel kontol Võlad tarnijatele deebetkäive. Passivakonto korral näitab deebetkäive väljaminekut ehk konto Võlad tarnijatele vähenemist, aga kohustised vähenevad tavaliselt siis, kui toimub kohustise tasumine. Teades, et passivakonto korral lõppjääk = algjääk + kreeditkäive – deebetkäive, siis deebetkäive = algjääk + kreeditkäive – lõppjääk ehk deebetkäive, mis näitab tarnijatele makstud summat, on 481 300 eurot (20 500 + 482 800 – 22 000).

Sisuline lähenemine

Kolmandaks võib lähtuda kontojääkides toimunud muudatuste sisust. Kuna müügiks ostetud kaupade jääk on vähenenud 8800 euro (45 000 – 36 200) võrra, siis väljaläinud kauba maksumus on suurem kui saadud kauba maksumus, seega saadud kauba maksumus on 482 800 eurot (491 600 – 8800). Kaup saadakse tarnijalt. Kuna võlad tarnijatele on suurenenud 1500 euro (22 000 – 20 500) võrra, siis tarnijatele makstud rahasumma on väiksem kui tarnijalt saadud kauba maksumus ehk tarnijatele maksti 481 300 eurot (482 800 – 1500).

Ei midagi keerulist, aga ometigi kipub see lihtne seos olema tõsiseks pähkliks nii õppuritele kui ka kutseeksami sooritajatele. Võimalik, et üheks probleemiks sääraste ülesannete puhul on sarnaste märksõnade erinev roll olenevalt vaadeldavatest bilansikontodest. Näiteks:

Selline märksõnade tähenduse varieerumine muudab valemite ja reeglite päheõppimise keeruliseks ning ülesande lahendamisele tuleb sisuliselt läheneda, nagu ka kõikide teiste raamatupidamise probleemide ja ülesannete lahendamisele.

Osale arutelus

  • Monika Nikitina-Kalamäe, TTÜ lektor
    Margus Tinits, TTÜ dotsent ja Eesti Raamatupidajate Kogu kutsekomisjoni liige

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad