Värsked vaatenurgad arvestusalale

Värsked vaatenurgad arvestusalale
Arvestusala üliõpilased tutvustavad oma auhinnatud lõputöid

Mullu toimus juba neljandat aastat arvestusala uurimistööde konkurss, kuhu esitati 54 Eesti kõrgkoolis eelmisel aastal kaitstud magistri-, bakalaureuse-, doktori- jm tööd. Rahandusministeeriumi, Audiitorkogu, Eesti Raamatupidajate Kogu ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu esindajad selgitasid võitjad viies auhinnakategoorias.

Parim arvestusalane magistri- ja doktoritöö:

Liis Talpas „Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantsaruannete koostamise teoreetilised alused Eesti näitel”

Doktoritöö eesmärk oli uurida, kas ja kuidas praegused raamatupidamisstandardid rahuldavad mikro-, väike- ja keskettevõtete (VKE) finantsaruannete kasutajaid ning millised on finantsaruanded, mis VKE-dele sobivad. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks uurisin finantsaruannete koostamist kolmest vaatenurgast lähtuvalt. Esiteks, kas finantsaruannete koostamise aluseks peab olema üldlevinud „finantsaruandluse teooria”? Teiseks, kui finantsaruandeid pole võimalik koostada üldlevinud teooria järgi, siis millised tegurid mõjutavad raamatupidamisstandardite kujunemist ja finantsaruannete koostamist? Ja kolmandaks, mida VKE finantsaruannete kasutajad ise soovivad finantsaruannetes näha?

Doktoritöö teemani jõudsin magistritöö edasiarendamise kaudu (finantsaruannete koostamise teoreetilised alused). Kitsama uurimisobjekti (VKE-dele sobivad finantsaruanded) määrasin 2011. aastal, kui Euroopa Liit oli tagasi lükanud Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu vastu võetud standardi IFRS for SME-s, väites, et see ei ole Euroopa Liidus sobilik raamatupidamise raamistik VKE-de halduskoormuse vähendamiseks. Sellest tekkis huvi ise nimetatud valdkonda põhjalikumalt uurida, kuna Eestis on VKE-de osakaal võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega märksa suurem.

Minu tööst on kasu kõigile, kes soovivad saada nii teoreetilist ülevaadet finantsaruannete koostamise ajaloost ja peamistest Eesti arvestussüsteemi mõjutavatest teguritest kui ka praktilist väljundit – nimelt korraldasin uuringu Eesti finantsaruannete koostajate ja kasutajate hulgas, et saada tagasisidet töö koostamise ajal Eestis kehtivale finantsaruandluse süsteemile ja uuele raamatupidamisdirektiivile ning selle rakendamisele Eestis seadusandluses (Eesti raamatupidamise seadus viidi uue raamatupidamise direktiiviga vastavusse 1. jaanuaril 2016).

***

Lõpetasin Puurmani keskkooli 2005. aastal, misjärel asusin elama ja õppima Tallinna, kus minu alma mater’iks sai ja jäi kuni doktorikraadi omandamiseni 2016. aastal Tallinna Tehnikaülikool. Õpingute kõrvalt asusin 2009. aastal tööle rahvusvahelisse audiitorbüroosse PricewaterhouseCoopers (PwC), kus töötan siiani. Olen järjest rohkem seotud PwC Tallinnas asuva IFRS-i regionaalse kompetentsikeskusega ja minu igapäevatööks on saanud auditi projektide juhtimise kõrval IFRS-i tõlgendamisega seotud küsimuste lahendamine mitte ainult Eestis, vaid ka Kesk- ja Ida-Euroopas. 2017. aasta alguses ootab mind ees mõne kuu pikkune lähetus Helsingi PwC-sse, et ennast veelgi enam täiendada. Lähiaastatel plaanin jätkata töötamist PwC-s ning soovin leida selle kõrvalt aega ka reisimiseks ja puhkamiseks.

Parim arvestusalane uurimistöö kategoorias bakalaureuse- ja lõputööd:

Käthy Laar „Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi järgimisest mikroettevõtetes”

Valisin selle teema, sest mind huvitas mikroettevõtetele raamatupidamisteenust osutavate arvestusspetsialistide teadlikkus raamatupidaja kutse-eetika koodeksist. Lisaks soovisin teada raamatupidajate ebaeetilise käitumise viise ja põhjuseid. Selle teemani jõudsin raamatupidamisskandaalide tõttu ning mind hakkasid huvitama skandaalideni jõudmise põhjused.

Uurimistööst järeldus, et enamik raamatupidajatest olid kutse-eetika koodeksist teadlikud ja seda lugenud, aga eetikanõudeid rikutakse palju. Loomingulise raamatupidamise käigus esineb eetikanõuetest kõrvalekaldumisi aususe, objektiivsuse, professionaalsuse, konfidentsiaalsuse ning kompetentsuse ja hoolsuse põhimõtetest lähtuvalt. Eetikakoodeksit järgitakse eelkõige töötasu määramisel, kompetentsuse säilitamisel ja konfliktide lahendamisel klientidega. Uuringu tulemusel selgunud eetikanõuetest kõrvalekaldumiste põhjal tegin ettepanekud, kuidas raamatupidajate töös eetikanõuete rikkumisi vähendada.

***

Olen omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikoolis ärinduse erialal. Praegu olen enda loodud lapsehoiuteenust osutava ettevõtte omanik, kus juhatuse liikmena vastutan ettevõtte majandamise ja toimimise eest.

Eriauhind – parim audiitortegevuse uurimistöö:

Kätlin Soon „Audiitorettevõtjate hinnangud kvaliteedikontrolli süsteemile Eestis”

Audiitorkogu teeb igal aastal audiitorettevõtjatele kvaliteedikontrolle. Kuna töötasin magistritöö teema valimise ajal auditi assistendina ja puutusin auditi kvaliteedikontrolliga kaudselt kokku, hakkas mind huvitama, kas ja kui tõhusalt toimib audiitorettevõtjate hinnangul auditi kvaliteedikontrolli süsteem Eestis. Selleks tegin küsitluse audiitorettevõtjate seas, kellel oli tehtud perioodil 2011–2014 kvaliteedikontroll ning uurisin audiitorettevõtjate hinnanguid kontrolli eesmärgi, kasutatava metoodika ning läbiviimise protsessi kohta.

Töö tulemusena selgus, et vastajate hinnangul on Audiitorkogu kvaliteedikontrolli peamine eesmärk auditi kvaliteedi paranemine ning kvaliteedikontrolli on kindlasti vaja. Samuti hindavad audiitorettevõtjad kõrgelt Audiitorkogu iga-aastaseid koolitusi ning nende arvates aitavad koolitused kaasa auditi kvaliteedi tõusule. Samas leiti, et praegu kasutusel olev kvaliteedikontrolli metoodika võiks keskenduda rohkem audiitori väljastatud arvamuse õigsusele ja mitte nii palju protseduurireeglite täitmisele. Huvitava asjaoluna tuli välja, et osa audiitorettevõtjate arvates on auditi klientide puhul peamiseks valikukriteeriumiks hind ning kvaliteedikontrolli tulemused auditeeritavate ettevõteteni ei jõuagi, kuigi tegelikult on tulemused audiitortegevuse registris kõigile avalikud.

Magistritöö edasiarendusena võiks pärast uue audiitortegevuse seaduse jõustumist sel aastal ja uue kvaliteedikontrolli metoodika kasutuselevõttu teha uurimuse jätk, et analüüsida, kas ja kuidas on audiitorettevõtjate hinnangud muutunud.

***

Olen pärit Saaremaalt ning lõpetasin seal 2007. aastal Kuressaare Gümnaasiumi. Seejärel jätkasin õpinguid Tallinna Majanduskoolis ning omandasin raamatupidamise eriala. Kooli viimasel aastal asusin tööle auditi assistendina ühte väiksesse audiitorettevõttesse. Peagi mõistsin, et soovin ennast edasi arendada ning sügisel alustasin magistriõpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. Praegu töötan auditi projektijuhina audiitorettevõttes Deloitte Audit Eesti. Töö auditi valdkonnas on huvitav ja mitmekülgne ning plaanin sellel erialal ka oma tööd jätkata.

Eriauhind – parim finantsarvestust käsitlev uurimistöö:

Elisabeth Niinepuu „USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted ja nende ühildamise võimalikkus rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega”

Idee kirjutada USA raamatupidamispõhimõtetest tekkis vahetult pärast üliõpilasvahetusest tagasipöördumist Ühendriikidest University of New Mexico ülikoolist. Seal ma finantsarvestust ei õppinud, kuid tekkis huvi selle vastu, kuidas ja kui palju USA raamatupidamispõhimõtted erinevad nii rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest kui ka Eesti heast raamatupidamistavast. Sellel teemal on Eestis üldiselt vähe kirjutatud, mis aitas samuti kaasa valiku tegemisel.

Uurimistöö põhiline järeldus oli, et kuigi tõenäoliselt jätkatakse tulevikus püüdlusi USA raamatupidamispõhimõtete ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite ühildamisel, siis täielikku ühilduvust ei saavutata. 2014. aastal lõppes USA raamatupidamisstandardite nõukogu FASB ja IASB vaheline koostöö, mille tippsaavutuseks oli ühine tulude standard. Ühilduvust ei saavutatud finantsinstrumentide ega rendiarvestuse valdkondades. Lisaks sellele tuvastasin uurimistöö käigus olulised erinevused järgmistes valdkondades: uurimis- ja arendustegevus, varude väärtus, põhivara väärtuse langus, põhivara komponentide kajastamine, kinnisvarainvesteeringud ja firmaväärtus.

Arvan, et uurimistöö väärtus on eelkõige lugejatele, kes on kursis rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, kuid ei ole varem kokku puutunud USA raamatupidamispõhimõtetega. Töö annab ülevaate USA raamatupidamispõhimõtete ajaloost, kujunemisest, koostajatest ja standardite väljatöötamise protsessist, samuti ühildamise püüdlustest rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning põhilistest erinevustest kahe standardi vahel.

***

Olen pärit Tallinnast. Minu haridustee algas Tallinna Rahumäe Põhikoolis ja jätkus Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Bakalaureusekraadi omandasin Tallinna Tehnikaülikoolis avaliku sektori majanduse erialal. Eelmise aasta kevadel lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli magistriõpingud majandusarvestuse erialal. Praegu töötan auditi konsultandina Grant Thornton Balticus, kus täitub peagi kaks aastat. Tulevikus plaanin jätkata töötamist ja eneseteostust finantsvaldkonnas.

Eriauhind: uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus

Sirli Heinsoo „E-arvetele üleminekut mõjutavad tegurid Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete näitel”

Magistritöö eesmärk oli kaardistada e-arvetele üleminekut mõjutavad tegurid Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete näitel. Teema aktuaalsust kirjeldan detailsemalt magistritöö sissejuhatuses. Lühidalt saab mõned olulisemad tegurid välja tuua, mis minu valikut just e-arvete suunas mõjutasid. Esmalt on e-arved ja kõik sellega seonduv olnud viimastel aastatel väga aktuaalne nii Eestis kui ka mujal maailmas, st paljud riigid liiguvad aina enam reaalajas majanduse poole, mis suurendab tehingute usaldusväärsust ja personaalsust ehk väärtust kasutaja jaoks. Teiseks pidasin teema uurimist oluliseks, sest varasemate otsuste järgi pidi Eesti avalik sektor 2017. aastaks täielikult üle minema e-arveldamisele ning sealjuures muudetakse vastavas suunas seadusi, propageerides suures plaanis e-arveldust ja sellega kaasnevaid võimalusi ka eraettevõtluses. Kahjuks on selgunud, et avaliku sektoriga arveldamisel e-arved siiski kohustuslikuks ei muutunud. Seega tuleb edasi töötada ja loota, et ka need otsused kunagi realiseeruksid e-arvete kasuks. Kolmandaks toon välja isikliku huvi e-arvete ja sellega kaasnevate võimaluste vastu, mis oligi n-ö lõplik ajend teemaga edasi tegelemiseks.

Magistritöö põhiline väärtus seisneb erinevate tegurite kaardistamises, mille kohta on detailsemalt kirjutatud magistritöö 2.3 ja 2.4 osas. Kokkuvõtvalt selgus uuringust, et e-arvete kasutuselevõtmine mõjutab rohkemal või vähemal määral, olenevalt ettevõtte eripärast ja olukorrast halduskoormust ning administratiivsete tegevuste tavapära. Samuti selgusid enim soodustavad ja takistavad tegureid, millega arvestades on e-arvetele üleminek ettevõttele pigem positiivne ning muudab ettevõttesisese töö tõhusamaks ja mugavamaks. Soodustavateks teguriteks peetakse näiteks head tehnoloogilist valmidust ja suurt finantsvõimekust ning takistavateks teguriteks vähest teadmist turvataseme kohta, samuti ettevaatlikkust e-arvete juurutamisel kõrgema organisatsiooni keerukusega ettevõtetes. Nagu kõik muud süsteemid, nõuab ka e-arvete süsteem edasisi tehnoloogilisi arendusi ja uuendusi, mille kaudu on võimalik tulevikus luua hästitöötav ning kõigile kasulik e-arveldamise süsteem. Tänu kaardistamisele on tulevikus e-arvetele üleminevatel ettevõtetel võimalik lugeda soodustavate ja takistavate tegurite kohta ning teha otsuseid eduka ülemineku saavutamiseks.

***

Olen pärit Tallinnast ning õppinud Tartu Ülikoolis. Esmalt astusin TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonda, kus lõpetasin 2011. aastal geenitehnoloogia eriala bakalaureuse ja 2013. aastal biomeditsiini eriala magistritasemel. Pärast bioloogiaõpinguid võtsin aastaks ülikoolist puhkust, selle aja jooksul avastasin endale huvipakkuva majandusvaldkonna. Otsustasin õpinguid jätkata ning astusin TÜ majandusteaduskonda, kus lõpetasin 2016. aastal ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise eriala magistritasemel.

Alates 2010. aastast olen töötanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonnas algselt spetsialisti, siis juhtivspetsialisti ja nüüd DNA eksperdina. Alates 2016. aasta kevadest töötan ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus Internet of Business’i projektijuhina. Projektiga tahetakse arendada välja platvorm Internet of Business(IoB) äritehingute usaldusväärseks toimimiseks reaalajas nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt eri osapoolte vahel ning kaasata väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d) IoB platvormi testimisse. Kõige muu kõrval on lähitulevikus plaanis tegelda IoB projekti edasiarendamisega.

Osale arutelus

  • Uurimistööde autorid

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Uudised

Tööriistad