Tööandja on kohustatud õppivaid töötajaid toetama

Triinu Hiob
Vandeadvokaat Triinu Hiob käsitleb õppepuhkuse võimaldamist töötajale

Statistikaameti andmetel osales 2015. aastal elukestvas õppes 12,2 protsenti täiskasvanutest. „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” järgi on eesmärk 2020. aastaks suurendada osavõttu 20 protsendini. Tööandja peab töötajaid toetama õppepuhkuse andmisega.

Täiskasvanute koolituse seadus (TäKS) annab õppivale töötajale õiguse saada igas kalendriaastas õppepuhkust. Õppepuhkus on mõeldud selleks, et töötajal oleks vaba aega õpinguteks, mida ei ole vaja tööandja ettevõtte jaoks. Tööandja huvidest lähtuvat õppimist reguleerib töölepingu seadus (TLS), pannes tööandjale kohustuse töötajat koolitada, kanda sellega seotud kulud ja maksta töötajale koolituse aja eest keskmist töötasu (TLS § 28 lõige 2 punkt 5). TäKS-i § 13 paneb aga tööandjale kohustuse toetada töötaja osalemist tasemeõppes ja täienduskoolituses vaba aja andmisega.

Tasemeõpe on selline õpe, kus õppija omandab mingi haridustaseme või kvalifikatsiooni. Tasemeõppeks kvalifitseerub õppimine põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Täienduskoolitus on muu õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Õppepuhkust võib võtta mõlemaks õppeks, samuti selleks, et osaleda välisriigi samaväärses õppeasutuses tasemeõppes või täienduskoolitusel.

Õppepuhkuse maht

TäKS-i § 13 lõike 1 kohaselt on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust. Levinud seisukoha järgi on töötajal õigus kasutada õppepuhkust maksimaalses ehk 30-päevases mahus ka siis, kui ta õpib vaid osa kalendriaastast – asub õppima alles kalendriaasta lõpus või lõpetab õppe aasta esimeses pooles. Samuti saab töötaja nõuda samas mahus õppepuhkust ka juhul, kui ta ei tööta tööandja juures kogu kalendriaasta kestel, näiteks lahkub aasta esimeses pooles töölt või asub uue tööandja juurde tööle alles aasta lõpus. Kui töötaja vahetab kalendriaasta kestel töökohta, on võimalik, et ta kasutab 30-päevast õppepuhkust nii varasema kui ka uue tööandja juures. Aasta lõpupoole tööle asunud töötajale kohe töösuhte alguses 30 kalendripäeva pikkuse õppepuhkuse võimaldamine on tööandjale üldjuhul koormav. Siiski ei ole see alus õppepuhkuse andmisest keelduda.

Tasemeõppe lõpetamiseks on töötajal õigus saada täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva. Kui tavalist õppepuhkust võib töötaja kasutada igal aastal, siis täiendavat õppepuhkust antakse üldjuhul üks kord.

Õppepuhkuse kasutamise viis on töötaja otsustada. Töötaja võib õppepuhkust võtta peale loengute ja eksamite ka muudeks õppimisega seotud tegevusteks. Õppepuhkust võib kasutada ka iseseisvaks uurimistööks, ainete järelevastamiseks vms. Töötaja ei pea tööandjale selgitama, millisteks õppetegevusteks ta soovib õppepuhkust võtta. Samuti on töötaja valida, mitmes osas ja mitme päeva kaupa ta õppepuhkust võtab.

Õppepuhkuse tasustamine

Kui töötaja kasutab õppepuhkust selleks, et osaleda tasemeõppes või tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses, peab tööandja kalendriaastas kuni 20 kalendripäeva eest säilitama töötajale keskmise töötasu. Tööalase enesetäiendamise puhul peetakse silmas sellist enesetäiendust, mida on võimalik kasutada töötamiseks, isegi kui see ei seondu töötaja praeguse tööga. See võib paraku tähendada, et tööandjal tuleb tasustatava õppepuhkusega toetada ka töötaja valmistumist tööandja ettevõttest lahkumiseks ja uuele tööle asumiseks. Asjaolu, et praeguseks tööks ja tööandja ettevõtte huvides õppepuhkus tarvilik ei ole, ei anna alust õppepuhkuse andmisest keelduda ega seda tasustamata jätta.

Täiendavalt tasemeõppe lõpetamiseks antavat kuni 15-päevast õppepuhkust peab tööandja tasustama töötasu alammäära ulatuses.

Õppepuhkuse aja eest makstavat tasu maksustatakse samamoodi nagu palka. Maksustamise seisukohalt ei ole oluline, kas töötaja viibib tööl, puhkusel või õppepuhkusel.

Õppepuhkuse taotlemine

Õppepuhkus võib olla kantud puhkuste ajakavasse. Samas ei ole töötajal kohustust teatada oma kavandatavatest õppepuhkustest esimeses kvartalis, mil koostatakse puhkuste ajakava. Enamasti ei pruugigi ta sel ajal teada, millal on õppimiseks vaba aega tarvis. Kui õppepuhkus või osa sellest ei ole puhkuste ajakavas kajastatud, peab töötaja teatama tööandjale õppepuhkuse kasutamise plaanist kirjalikult taasesitatavas vormis vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Õppepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale koos taotlusega ka õppeasutuse teatise, millest nähtub töötaja õppimine õppeasutuses.

Kui töötaja viibib õpingute raames akadeemilisel puhkusel, tehakse selle kohta õppeasutuse teatisesse märge. Õppepuhkuse taotluses peab töötaja märkima, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks. See on oluline just põhjusel, et erinevaid õppepuhkusi tasustatakse erinevalt.

Õppepuhkuse andmisest keeldumine

Töötajal on laialdased õigused valida, millal ja millisteks õppetegevusteks õppepuhkust kasutada. Tööandja võimalused õppepuhkuse andmisest keelduda on piiratud.

Tööandja võib keelduda õppepuhkuse andmisest järgmistel juhtudel:

  • Töötaja soovib õppepuhkust sellise õppekava läbimiseks või lõpetamiseks, mille alusel toimuvad õpingud on akadeemilise puhkuse tõttu peatunud.
  • Töötaja soovib korduvalt saada õppepuhkust sama tasemeõppe lõpetamiseks, milleks tööandja on talle juba varem õppepuhkust võimaldanud. Kui aga töötaja on pärast eelmist sama õppe lõpetamiseks võetud õppepuhkust vahetanud töökohta, siis uus tööandja õppe lõpetamiseks mõeldud täiendava puhkuse andmisest keelduda ei või.
  • Töötaja taotletav õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Selle piirangu eesmärk on vältida, et töötaja kasutaks õppepuhkust õppimise asemel ainuüksi lisateenistuse saamiseks, võttes õppepuhkust ainult päevadel, mis on nagunii tööst vabad. Puhkepäevad võivad aga kuuluda töötaja õppepuhkuse hulka, kui õppepuhkuse aeg sisaldab nii töö- kui ka puhkepäevi. Sel juhul kujuneb töötaja töötasu ja õppepuhkuse tasu suurus kokku suuremaks, kui oleks terve kuu töötasu, sest tööandjal tuleb maksta keskmist tasu ka puhkepäevadele langevate õppepuhkuse päevade eest.

Õppuhkuse katkestamine või edasilükkamine

Tööandja võib töötaja taotletud õppepuhkuse edasi lükata või katkestada samadel puhkudel, mil on TLS-i § 69 lõike 5 järgi lubatud katkestada põhipuhkust. Seega on õppepuhkuse edasilükkamine või katkestamine võimalik vaid ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse korral, eeskätt kahju ärahoidmiseks. Enne 2015. aasta 1. juulit kehtinud regulatsiooni kohaselt võis tööandja õppepuhkuse andmist edasi lükata ka juhul, kui üle kümne protsendi töötajatest olid ühel ajal õppepuhkusel, kuid praegu säärast võimalust enam ei ole.

Kui tööandja katkestab või lükkab õppepuhkuse ettenägematu töökorralduse hädavajaduse tõttu edasi, on töötajal õigus kasutada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa tasemeõppes või täienduskoolituses osalemiseks talle sobival ajal.

Erinevalt põhipuhkusest ei eeldata õppepuhkuse katkestamise või edasilükkamise korral, et ärajäänud osa antakse kohe pärast töökorralduse hädavajaduse äralangemist. Nimelt ei pruugi töötaja sel ajal õppepuhkust vajada.

Õppepuhkusega seonduvad töötaja kohustused tööandja ees

Õppepuhkuste regulatsioon paneb kohustused eeskätt tööandjale ja need kohustused on sageli üsna koormavad. TäKS-i sätted ei räägi aga töötaja kohustustest.

Töötaja kohustused tööandja ees õppepuhkuse kasutamisel lähtuvad eeskätt TLS-i § 15 lõikes 1 sätestatud lojaalsuskohustusest. Lojaalsuskohustus on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete väljund töösuhtes. Sellest tulenevalt peab töötaja tööandjalt taotletud õppepuhkust kasutama eesmärgipäraselt ehk õppetegevuseks. Lojaalsuskohustusest tuleneb ka keeld kasutada õppepuhkust olukorras, kui töötaja on küll esitanud tööandjale varem õppeasutuse teatise õppimise kohta, kuid on hiljem eksmatrikuleeritud.

Kui töötaja tegutseb õppepuhkust nõudes või kasutades vastuolus lojaalsuskohustusega, on tegemist töölepingu rikkumisega, millega kaasnevad TLS-is sätestatud tagajärjed.

Kergemate rikkumiste korral peaks tööandja töötajat hoiatama, kuid tööandja usalduse tõsisel kuritarvitamisel võib tulemuseks olla töölepingu ülesütlemine.

Kuna õppepuhkuse tasu on maksustatav analoogselt töötasuga, ei too töötaja kuritarvitus siiski kaasa maksuõiguslikke tagajärgi. Seega on õppepuhkus, aga ka selle kuritarvitamine, just tööandja ja töötaja vaheline suhe, millele rakenduvad TLS-i kohased tagajärjed.

Osale arutelus

  • Triinu Hiob, NJORD advokaadibüroo vandeadvokaat ja vaidluste lahendamise valdkonna juht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad