Mida töötajale laenu andes jälgida

Ave Nukka, Laivi Annus-Anijärv
Artiklis käsitletakse töötajale laenu andmise põhimõtteid

Äriühing ei tohi anda laenu oma osanikule ja juhtimisorgani liikmele. Töötajale laenu andes tuleb järgida turutingimusi intressimäära kehtestamisel, et vältida erisoodustuse tekkimist.

Laenamine on tänapäeval tavapärane viis raha saada, sest head ideed vajavad elluviimist. Kui raha elukvaliteedi parandamiseks napib, on võimalik võtta laenu. Vahel ei suudeta krediidiasutusele laenuvõimelisust tõestada või on pakutavad intressid ebamõistlikult suured või on rahavajadus sedavõrd kiire, et aeganõudvat asjaajamist see ei kannata. Lahenduseks võib olla vajaliku rahasumma laenamine oma tööandjalt, ettevõttelt. Võlg on aga võõra oma ning enne laenulepingu sõlmimist tuleb hoolega mõelda, milline võiks olla laenu suurus, intressimäär, tagasimaksegraafik ning laenukasutuse tagajärg, kui laenukokkuleppeid ei suudeta täita.

Artiklis käsitletakse töötajale laenu andmist ning laenu- ja intressimaksete kujunemist erinevate laenugraafikute puhul. Kuigi ettevõtte peamine tuluallikas ei saa olla töötajatele laenu andmine, tuleb seda siiski ette.

Laenamise üldised põhimõtted

Laenusuhe on võlasuhe, mida defineerib võlaõigusseadus. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlasuhtes tuleb lähtuda ennekõike hea usu põhimõttest, mis tuleneb nii võlaõigusseadusest kui ka tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Hea usu põhimõtte mõiste sisustamisel lähtutakse konkreetse juhtumi asjaoludest. Üldine eesmärk hea usu põhimõtte rakendamisel on järgida tehingutes ausust, õiglust ja mõistlikkust. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni. Hea usu põhimõtte rikkumine võib kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses.

Eelnevale lisaks kehtestab võlaõigusseaduse § 7 mõistlikkuse põhimõtte. Mõistlikuks peetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud peaksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid.

Laenusuhete puhul on kohustuseks järgida ka vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis varem kohaldus krediidiasutustele lähtuvalt krediidiasutuste seadusest. Alates 1. juulist 2011 on vastutustundliku laenamise põhimõte esitatud ka võlaõigusseaduses, seega vastutustundliku laenamise põhimõte kehtib ettevõttele, kes annab töötajale laenu.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on vältida ülelaenamist ja sellest põhjustatud riske.

Vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides tuleb ettevõttel enne laenukokkuleppe sõlmimist anda piisavalt selgitusi, et töötajal oleks võimalik hinnata, kas ta on võimeline tagastama võetud kohustuse oma sissetulekute arvel kokkulepitud perioodil.

Eelnevat kokku võttes muutub oluliseks lepingueelsete läbirääkimiste pidamine, et osapooled mõistaksid kokkuleppe sisu ja tagajärgi üheselt.

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja annab töötajale laenu, siis on ka mõistlik teha poolte vahel laenuleping. Laenuleping on kokkulepe laenuandja ja laenusaaja vahel, mille pooltevahelisi miinimumõigusi ja -kohustusi reguleerib võlaõigusseaduse § 396 lg 1. Laenulepingu järgi kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma (laen), mille laenusaaja kohustub tagasi maksma samas rahasummas. Kui lepingu kestel soovib üks pooltest laenulepingut muuta, tuleb selleks teise poolega kokkuleppele jõuda.

Laenu saab anda tasuta ja tasuliselt. Kui laenu antakse majandus- või kutsetegevuses, siis laenu kasutamise eest tuleb tasuda intressi. Muu laenulepingu korral makstakse intressi ainult siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Intressi maksmine on kohaldatav ainult rahaliste laenude puhul. Kui intressimäär ei ole lepingus kirjas, tuleb lähtuda intressi harilikust määrast, mis on laenu saamise ajal ja kohas tavaline niisuguste laenude puhul. Kui harilik määr puudub, siis saab seda asendada Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimääraga. Töötajaga laenulepingut sõlmides tuleb läbi mõelda ka olukord, kui üks pooltest rikub laenulepingut. Mõistlik on leppida kokku sellisel juhul leppetrahvis oma õiguste tagamiseks.

Ettevõte laenuandjana

Äriseadustiku § 159 kohaselt ei või äriühing anda laenu oma osanikule (kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist) ja juhtimisorgani (juhatuse, nõukogu) liikmele. Töötajale laenu andmist ei keelata, kuid järgida tuleb (turu)tingimusi intressimäära kehtestamisel, et vältida erisoodustuse tekkimist. Rahandusministri määruse „Erisoodustuse hinna määramise kord” § 3 reguleerib laenu intressimäära kehtestamist. Määruse kohaselt ei teki erisoodustust, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär.

Kui ettevõte annab töötajale laenu alla rahandusministri kehtestatud kahekordse alammäära, siis on erisoodustuseks antud laenult soodusintressimäära ja rahandusministri kehtestatud intressimääraga arvutatud intressisumma vahe.

Viidatud intressimäära aluseks on poolaasta kaupa (1. jaanuaril ja 1. juulil) Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, mis avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning on nähtav ka Eesti Panga kodulehel. Alates 1. juulist 2016 on võlasuhetele kohaldatav intressimäär 0,00%. Seega kuni järgmise intressimäära kohaldamiseni on võimalik ettevõttel töötajale laenu anda intressimääraga 0%. Tulumaksuseaduse kohaselt peab aga ettevõtluse eesmärk olema suunatud tulu saamisele (TuMS § 14 lõige 2), seega pole intressita laenu andmine ettevõtluse eesmärgiga kooskõlas.

Ettevõtte kapitalil on hind, ka väljalaenatud rahal, ning töötajale laenu andmisel on mõistlik kokku leppida laenu kasutamise tasus, intressimääras. Kuigi laenude puhul tuleb järgida pigem krediidikulukuse kui intressimäära, siis töötajale laenamisel pole levinud kaasnevad kulud nagu lepingutasu, kindlustuskulu jne, mille tõttu kujuneks krediidikulukuse määr kui kogukulu näitaja palju suuremaks kehtestatud intressimäärast.

Intress ja laenumaksete kujunemine

Intress ehk kasvik on tasu laenatud raha kasutamise eest laenuperioodi jooksul. Intressi suurust väljendatakse protsentides laenatud rahasummalt teatava ajavahemiku kohta. Tavaliselt on ajavahemikuks ehk intresside arvestamise perioodiks üks aasta.

Kui töötaja laenab ettevõttelt raha, võib see olla võrreldav lühiajalise väikelaenuga. Erinevate krediidiandjate väikelaenu intressimäärad jäävad valdavalt vahemikku 15–25%, millest võib juhinduda töötajaga laenuintressi kokkuleppimisel. Siiski tuleb igas olukorras langetada situatsioonipõhine otsus olenevalt laenusumma suurusest, tagasimakse tähtajast, ettevõtte majanduslikust seisundist jms. Samuti tuleb hinnata töötaja laenuvajadust ja laenuvõimet.

Laenumakse suurus sõltub laenusummast, tagasimakse tähtajast, intressimäärast ja laenugraafiku tüübist.

Eristada saab kolme põhilist laenugraafiku tüüpi: annuiteetmaksegraafik, võrdse (fikseeritud) põhiosaga maksegraafik ning ühekordse tagasimaksega graafik. Laenugraafikute koostamise põhimõtte selgitamiseks on valitud järgmised näidistingimused: laenusumma 15 000 eurot, tähtaeg neli aastat, intressimäär 14% aastas, tagasimakse aasta kohta.

Annuiteetmaksegraafik

Annuiteet on võrdsete ajavahemike tagant tehtavad võrdse suurusega maksed. Annuiteetmaksetega graafiku puhul on laenumakse igal perioodil sarnane, kuid põhiosa ja intressi osakaal laenumakses on muutuv. Annuiteetse laenumakse leidmiseks saab kasutada järgmist valemit:

Annuiteeditegurid on välja arvutatud juba ka spetsiaalsetes tabelites, mis on toodud enamiku finantsõpikute ja -käsiraamatute lisades.

Jagades laenusumma annuiteediteguriga saame annuiteetmakseks igal aastal

15 000 / 2,9137 = 5148,09 eurot

Arvutatud tagasimakse sisaldab nii põhiosa tagasimakset kui ka intressiosa. Levinud on, et intressi arvutatakse tagastamata laenu jäägilt ehk tasu makstakse selle rahasumma eest, mida veel n-ö kasutatakse. Seega saame esimese aasta intressiosaks

15 000 x 14% = 2100 eurot

ning esimese aasta annuiteetmakse sisaldab 5148,09 – 2100 = 3048,09 eurot põhiosa tagasimakset. Arvutusi jätkates kujuneb näidistingimustel annuiteetmaksegraafik (vaata tabelit 1).

Tabel 1 Näidistingimustel annuiteetmaksegraafik
Tabel 1 Näidistingimustel annuiteetmaksegraafik

Koostatud graafikust on näha, et laenu tagasimaksmise algusaastatel koosneb iga-aastane makse enamjaolt intressist. Laenu põhiosa moodustab maksest väiksema osa. See tähendab, et tagasimakseperioodi alguses makstakse peamiselt raha kasutamise eest, mitte ei maksta tagasi laenu ennast. Mida kauem on laenu tagasi makstud, seda suuremad on laenu põhiosa maksed ja intressiosakaal laenumakses väheneb.

Annuiteetmaksetega graafiku puhul on laenu andjal tagatud parim riski-tulu suhe, sest esimeste perioodidega on saadud tagasi suurem osa laenukasutuse tulust ning kaugemas tulevikus riski suurenedes on oodata väiksemat tulu. Töötajale kui laenu võtjale on annuiteetgraafiku puhul eeliseks võrdse suurusega maksed kogu laenuperioodi jooksul.

Võrdse põhiosaga maksegraafik

Võrdse põhiosaga maksegraafiku puhul on igas laenumakses põhiosa suurus sarnane. Intressiosa makses on tagasimakseperioodi alguses suurem, mis järk-järgult perioodi lõpu poole väheneb.

Laenugraafiku koostamisel jagatakse laenatav summa kogu tagasimakseperioodide arvuga. Näitearvutustes kujuneb põhiosa tagasimakseks 15 000 / 4 = 3750 eurot. Kui intressi arvutada tagastamata laenu jäägilt, siis esimese aasta intressisummaks kujuneb 2100 eurot ning esimese aasta laenumakse kokku on 3750 + 2100 = 5850 eurot. Arvutusi jätkates kujuneb näidistingimustel võrdse põhiosaga maksegraafik (vaata tabelit 2).

Tabel 2 Võrdse põhiosaga maksegraafik
Tabel 2 Võrdse põhiosaga maksegraafik

Esitatud laenugraafikust on näha, et laenu tagasimaksed perioodi alguses on suuremad, sest tagastamata laenu jääk, millelt arvestatakse intressi, on suurem. Põhiosa järkjärgulisel tasumisel väheneb intressi arvestamise aluseks olev summa ning seetõttu väheneb ka iga laenumakse kogusumma.

Võrdse põhiosaga graafiku eeliseks on suuremad intressitulud perioodi alguses, kuid kokkuvõttes saab laenuandja selle graafiku puhul vähem intressitulu võrreldes annuiteetgraafikuga. Töötajale ehk laenu võtjale on väiksem intressikulu soodsam, kuid arvestada tuleb suuremate tagasimaksetega perioodi alguses.

Ühekordse tagasimaksega graafik

Ühekordse tagasimaksega laenu puhul tagastatakse laen ühes osas laenutähtaja lõpus, kuid intressimaksed toimuvad tavaliselt iga perioodi (aasta) lõpus. Laenumakse sisaldab perioodi jooksul vaid intressimakset (vaata tabelit 3).

Tabel 3  Ühekordse tagasimaksega maksegraafik
Tabel 3 Ühekordse tagasimaksega maksegraafik

Kuna perioodi kestel laenujääk ei vähene ning intresse arvutatakse laenujäägilt, kujuneb intressimakseks igal aastal sarnane summa ning viimasel perioodil kuulub tasumisele kogu põhiosa ning viimase perioodi intressisumma.

Ühekordse tagasimaksega graafik on intressi teenimise seisukohast kõige tulusam. Kuid arvestades tuleviku määramatust, on risk laenatud raha ühes osas tulevikus tagasi saada samuti väga suur.

Kokkuvõttes on laenamine kujunemas tavaliseks finantseerimise viisiks. Enamasti väljastavad laene finantsasutused, kuid pole keelatud laenata oma tööandjalt, ettevõttelt. Kuna laen on võõras kapital, mille eest tuleb maksta, siis on vaja mõelda sellele, millises summas, tähtaja ja intressimääraga laenu võtta ning sõlmida kokkulepe kirjalikult. Samuti tuleb läbi rääkida ja kokku leppida laenugraafiku tüüp ja intressimaksete arvutamise viis, et töötaja saaks hinnata, kas ta on võimeline täitma võetud kohustust oma sissetulekute arvel.

Osale arutelus

  • Ave Nukka, Lääne-Viru rakenduskõrgkooli majandusarvestuse juhtiv lektor
    Laivi Annus-Anijärv, Lääne-Viru rakenduskõrgkooli õigusainete lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad